11. november 1924 – 2. jaanuar 2012

Tartu ülikooli audoktor ja rahvusvaheliselt tuntud teadlane Johannes Piiper sündis Tartus ülikooli õppejõu perekonnas. Tema isa Johannes Piiper seenior oli zooloogiaprofessor. Kodune looduskeskne õhkkond avaldas kahtlemata suurt mõju nooruki edasisele kujunemisele.
1942. aastal lõpetas Johannes Hugo Treffneri gümnaasiumi ja samamoodi kui paljud temavanused noored eestlased mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. Sõjakeerises sattus Johannes Saksamaale. Sõja järel oli ta kaks aastat Ameerika ühendriikide sõjavang. Vabanedes asus ta õppima arstiteadust Göttingeni ülikoolis, mille lõpetas 1952. aastal. Sihikindla ja visa töö tulemusena kaitses ta arstiteaduse doktoritöö 1954.
Aastail 1958–1959 oli Johannes Piiper järeldoktorantuuris Buffalo ülikoolis. 1960. aastal Saksamaale tagasi pöördudes sai ta õiguse pidada füsioloogialoenguid Göttingeni ülikoolis. 1960–1966 oli ta Göttingeni ülikooli õppejõud ja 1966–1992 professor.
Alates 1953. aastast oli ta üle 50 aasta seotud Göttingenis asuva Max Plancki eksperimentaalmeditsiini instituudiga, algul uurimisassistendi, siis teadusliku liikme, peadirektori, füsioloogiaosakonna juhataja ja tegevdirektorina. Johannes Piiperi peamised uurimissuunad olid hingamisfüsioloogia ja võrdlev füsioloogia, nendes valdkondades saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse.
Tema sulest on ilmunud üle 570 publikatsiooni. Veel 78-aastasena avaldas ta ajakirjas European Journal of Applied Physiology silmapaistva teadusartikli. Ta tegutses arvukates erialaühingutes, oli mitme olulise füsioloogiaajakirja toimetuse liige (Respiration Physiology, European Journal of Applied Physiology and Occupational Physiology, Respiration, Reviews of Physiology, Biochemistry and Pharmacology jt.).
Piiper oli paljude tähtsate rahvusvaheliste füsioloogiaürituste korraldaja ja kutsutud esineja. Ta oli Šveitsi Fribourgi ülikooli ja Tartu ülikooli audoktor. 1991. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia välisliikmeks füsioloogia alal. Ta pidas Tartu ülikoolis korduvalt loenguid, aitas kaasa Göttingeni ülikooli ja Tartu ülikooli sidemete arengule. 2002. aastal tunnustas Eesti vabariigi president Johannes Piiperi tegevust Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Jääme Johannes Piiperit mäletama kui väga mitmekülgset tippteadlast, ent ka kui äärmiselt meeldivat, sõbralikku ja abivalmis inimest.

TÜ füsioloogia instituut