Keskkonnainspektsioon alustas tänavu esimesel poolaastal kokku 825 väärteomenetlust ja 20 kriminaalmenetlust. Kontrollimaks keskkonnanõuete täitmist, tehti ühtekokku 7920 kontrollkäiku: keskmiselt iga üheksa kontrollkäigu kohta algatati üks menetlus.
329 väärteomenetlust tuli algatada seetõttu, et satuti vastuollu kalapüügiseadusega. Peale selle avastasid inspektorid 659 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid, seega pannakse enim seadusrikkumisi endiselt toime kalapüügivaldkonnas.
Arvukamalt tuvastati veel eksimisi jäätme- ja looduskaitseseaduse vastu, mille tõttu algatati vastavalt 161 ja 80 väärteomenetlust. Üsna võrdselt oli menetlusi metsa-, jahi- ja veeseadusest üleastumise kohta: vastavalt 53, 61 ja 63.
Väärteomenetlusi alustati veel kiirgusseaduse, maapõueseaduse, pakendiseaduse, tuleohutuse seaduse ning saastuse vältimise ja kontrolli seaduse nõuete eiramise tõttu. Neis valdkondades jääb rikkumiste arv ühe ja seitsme vahele.
Poole aastaga määras inspektsioon väärtegude eest rahatrahve 568 isikule, sealhulgas nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele kogusummas 81 423 eurot. 112 isikut said menetluse käigus hoiatuse.
Inspektsioon tegi esimesel poolaastal ka 12 ettekirjutust, neist kuus olid seotud jäätmetega, kolmel juhul oli eksitud veekaitse- ning kolmel korral ranna- ja kaldakaitse nõuete vastu.
Alustatud paarikümnest kriminaalasjast kümne puhul rikuti kalapüügi-, kuuel juhul metsaseaduse nõudeid. Kaks kriminaalmenetlust on algatatud välisõhuprobleemide ja kaks kaevandamise tõttu.