|
 |
Eesti Loodus 2012/9 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2012/9 |
|
Loomu poolest isukad |
Teadaolevatest loomaliikidest hõlmab putukate klass kõige suurema osa: neid on maailmas kirjeldatud üle miljoni liigi, ka liigi sees leidub isendeid sageli loendamatul hulgal.
Paraku kipume selliseid arvukaid ja enamjaolt pisikesi mitmejalgseid pidama liigagi loomulikuks elu osaks, nõnda ei märka – väiksuse tõttu paratamatult – nende olemasolu ega oska seetõttu tähtsustada putukate osa looduses. |
|
| Sõnumid EL 2012/9 |
|
Elanikud hindasid Eesti keskkonnaseisundi heaks |
| Keskkonnaministeerium esitles 2. augustil Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut. |
KIK sai taotlusi üle 60 miljoni euro kohta |
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppenud keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi tänavuses teises taotlusvoorus laekus elektroonilise infosüsteemi KIKAS kaudu kokku 896 taotlust kogusummas 61 637 243 miljonit eurot.
Populaarseim programm oli tavapäraselt keskkonnateadlikkus, kuhu koos keskkonnateadlikkuse maakondliku programmiga esitati kokku 389 taotlust kogusummas ligi 5 miljonit eurot.
Keskkonnateadlikkuse programm, mille eesmärk on kujundada Eesti elanike väärtushinnangud ja käitumisharjumused keskkonnasäästlikuks, on olnud populaarne juba mitmeid voore, moodustades ka seekord peaaegu poole esitatud taotluste arvust.
Suuremad toetussoovid olid veel veemajanduse programmis ja atmosfääriõhu kaitse programmis, vastavalt 19,2 miljonit eurot ja 117 taotlust ning 18,7 miljonit eurot ja 65 taotlust.
Piirkonniti laekus kõige rohkem taotlusi Tartu- ja Harjumaalt ning kõige vähem esitati neid Hiiu-, Põlva- ja Raplamaalt.
KIK kontrollib taotluste vastavust finantskorrale ja keskkonnaministri määrusele, mis reguleerib toetuste andmist, ning edastab seejärel nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks keskkonnaministeeriumile. |
Lilleaiad tõid Tornide väljakule taas rohkesti uudistajaid |
| Neljandat korda toimunud Tallinna rahvusvahelisel lillefestivalil anti iluaiameistritele seekord ette teemad „Feng shui aias” ning „Valgus ja värv”. Aedu oli eelmistest aastatest paari võrra vähem, 29, ja neist pealegi üks mullune. |
Teatrid said keskkonda säästvad bussid |
| 17. augustil andis kultuuriminister Rein Lang Pärnus Endla teatrile, Rakvere teatrile, Eesti Draamateatrile ja Ugala teatrile üle uued keskkonnahoidlikud teatribussid. |
Eesti Post alustas seenemargiseeriaga |
| 30. augustil ilmus esimene mark Eesti Posti uuest sarjast, mis hakkab tutvustama Eestimaal kasvavaid seeni. |
Linnuralli võit jäeti taas koju |
18. augustil oli Saaremaal linnuralli „Estonian Open 2012”.
Osalejaid oli rekordiliselt palju: 19 võistkonda kokku 77 liikmega. |
Keskkonnaamet täiendas siseveekogude angerjavaru |
Keskkonnaamet asustas augusti lõpul järvedesse 104 000 angerjamaimu.
Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond aastatel 2011–2014 kokku 255 646 euroga. Plaani kohaselt asustati ettekasvatatud noorkalu Vagula, Kuremaa, Kaiavere, Saad- ja Võrtsjärve. |
Hiidlased said eriloa sutt lasta |
Keskkonnaamet andis 23. augustil välja eriloa ühe hundi küttimiseks Hiiumaal väljaspool jahiaega.
Hiiumaal on aprilli lõpust alates eri paigus murtud 23 ja vigastatud 5 lammast. |
Meie rahvuslind lendas lõunanaabrite margile |
Sel suvel andis Läti Post välja margi, millel on kujutatud meie rahvuslindu suitsupääsukest. Teisel samal päeval käibele tulnud linnumargil on ohakalind.
Esimesena mainitud margi nimiväärtus on 35 santiimi ja sellega saab saata sisemaist lihtkirja. |
Moostesse kerkis Moksville |
| Põlvamaal Moostes tegutsev kunsti- ja sotsiaalpraktika keskus (MoKS) korraldab igal aastal rahvusvahelisi kunsti- ja ideedesümpoosione. Tänavu 10.–19. |
BirdLife sai suvel üheksakümneseks |
| „Ideed muudavad maailma, aga vaid siis, kui inimesed nad ellu viivad.” Sellise mõtteteraga meenutas maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International 20. juunil täpselt 90 aastat tagasi, 1922. |
Jalgrattaparadiis Helsingis |
Helsingis avati suvel Baana, uus jalakäigu- ja jalgrattatee läbi kesklinna, mis lühendab kulgemisaega Länsisatama ning Kamppi ja Töölölahti vahel.
1,3 kilomeetri pikkune ja kuni 15 meetrit lai Baana paikneb tänavapinnast madalamal vanal raudteetammil, millel kaubarongid liikusid kuni 2008. aastani. |
|
| Veebivalvur EL 2012/9 |
|
Kus on õhk saastest paks? |
Võrgupaigast www.eea.europa.eu/highlights/eleven-member-states-exceed-air saab uurida Euroopa keskkonnaameti (EEA) aruannet õhku heidetud saasteainete kohta Euroopas.
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokolli järgi on kehtestatud heite riiklikud piirmäärad nelja peamise saasteaine kohta. Need on lämmastikoksiidid (NOx), metaanist erinevad lenduvad orgaanilised ained (NMVOC), vääveloksiidid (SOx) ja ammoonium (NH3).
Aruandest ilmneb, et tervelt üksteist EL liikmesriiki on ületanud rahvusvaheliselt inimeste tervise ja keskkonna kaitseks kokku lepitud piirmäärasid. |
Võtame kokku pääsukeste pesitsustulemused! |
Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et ootab hiljemalt 30. septembriks „Kodukoha pääsukeste” projekti raames andmeid räästa- ja suitsupääsukeste pesitsemise kohta.
Ankeeti saab täita EOÜ kodulehel otse failis www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/ANKEET_Kodukoha_paasukeste_loendus_2012.doc, samuti võib selle printida.
|
Miks Tallinnas haiseb? |
Keskkonnaministeeriumi augustikuu uudiskiri v�rgupaigas www.envir.ee/1187639 annab �levaate suve olulisematest uudistest keskkonnavaldkonnas.
Nii on juttu valitsuses heaks kiidetud looduskaitse ja metsanduse arengukavast ning elanikkonna keskkonnauuringust, samuti on teadlastelt k�situd, miks Tallinna laht haiseb ning kuidas seda �ra hoida.
|
Algab osooniteemaline videovõistlus |
| Keskkonnaministeerium kutsub valmistama klippe, mis peaksid selgitama, kuidas Montreali protokoll ja selle elluviimine on aidanud kaitsta elu Maal. Videovõistlusel „Kaitseme meid ümbritsevat atmosfääri, et see säiliks ka tulevastele põlvkondadele” saavad osaleda kõik 16. |
Veel on aega hankida materjali kajakafilmile |
Võrgupaigas player.vimeo.com/video/47776415?title=0&byline=0&portrait=0&color=ffffff saab vaadata filmi „Kajakad linnas” ideekavandit.
Filmi jaoks materjali kogumise võistluse tähtaega pikendati kuni 15. aprillini 2013. |
|
| Jooksiklased EL 2012/9 |
|
Seemnesööjad |
| Jooksiklasi teame eelkõige kui aplaid rohumetsa kiskjaid, ometi on paljud neist hoopis taimtoidulised. Koguni sedavõrd, et suudavad olla inimesele suureks abiks umbrohutõrjel. |
|
| Veetee EL 2012/9 |
|
Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi |
| Kaugemas ajaloos oli laevatamine ainuvõimalik viis vedada suuri kaubakoguseid ühest kohast teise. Viimaste sajandite jooksul kiirelt arenenud tee- ja raudteevõrk on aga laevanduse osatähtsust kohalikus kaubaveos tunduvalt vähendanud. |
|
| Alaska EL 2012/9 |
|
Merisaarmad pidid maksma r�nka hinda II |
| J�tkame juuni-juulinumbris ilmunud artiklit sellest, kuidas eesti juurtega maadeuurija Otto von Kotzebue on kirjeldanud 18.�19. sajandil Alaskat haaranud karusnahapalavikku ning aleuutide ja tlingiti indiaanlaste olukorda. |
|
| Keskkond EL 2012/9 |
|
Tähistatakse Montreali lepingu aastapäeva |
| 16. septembril möödub 25 aastat ülemaailmse koostöölepingu sõlmimisest. |
|
| EL küsib EL 2012/9 |
|
Kuidas saada Tallinna loomaaia sõbraks? |
| Peame oma sõpradeks tegelikult kõiki, kes meie tegemistele kaasa elavad, meid muredes ja rõõmudes üksi ei jäta ning meid tihti külastavad. Ametlikumas vormis sõbraks olemine eeldab aga liikmelisust MTÜ-s Tallinna loomaaia sõprade selts (TLSS), mis asutati 16. |
Kuidas on edenenud ELF-i tänavused talgud? |
Eestimaa looduse fondi (ELF) selle aasta talgusuvi on olnud erakordselt tihe ja kirju: septembri alguseks on peetud juba nelikümmend talgut üle poole tuhande osalejaga. Käsil on mitu põnevat ettevõtmist, mis talguhooaega ilmestavad.
Tänavu on ELF-i talgute kõreaasta. |
|
| Aasta puu EL 2012/9 |
|
Väärikad ja eakad õunapuud meie aedades |
| Vanad puud ja õunasordid on osa meie ajaloost, puid hooldades saame üksiti maitsva tasu rikkalikuma saagina. Seetõttu tasub vanu õunaaedu hoida. |
|
| Poster EL 2012/9 |
|
Sookured viljapõllul |
| Ma ei tea, kust kohast ma olen fotopisiku saanud, aga väikeste pausidega lööb see ikka ja jälle välja. Esimesed pildid tegin sugulase Smenaga ja filmid said ilmutatud vannitoas. |
|
| Intervjuu EL 2012/9 |
|
Üks vihmametsaunistus sai teoks |
| Üldjuhul jäävad tõsised teadlased aastakümneteks uurima üht ja sama nähtust või uurimisobjekti, süüvides selle olemusse ja toimimisse ülima põhjalikkusega. Sinagi olid väga lootustandev noorteadlane taimeökoloogia erialal, kui otsustasid kümmekond aastat tagasi teha kannapöörde: lõpetada kevadise seaherne morfoloogilise plastilisuse uurimine ja sinilille lehtede erikaalu mõõtmine ning hakata hoopis vihmametsauurijaks. |
|
| Teaduspoliitika EL 2012/9 |
|
Kuidas mõõta teaduse tõhusust? |
| Igal aastal on Eesti teadusfond (nüüdseks muudetud Eesti teadusagentuuriks) eraldanud teadusele üle 8,3 miljoni euro. Sellega rahastati aastas üle 650 uuringuprojekti, toetati üle 2000 elukutselise teadlase, veelgi rohkem doktorante ja järeldoktorante [4]. |
|
| Maastikud EL 2012/9 |
|
Valglinnastumise mõju maastikele ja selle hindamine |
| Tänapäeval mõjutab maastikku enim inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on maastik muutunud tunduvalt kiiremini ja ulatuslikumalt kui varem. |
|
| Geoloogia EL 2012/9 |
|
75 aastat Eesti geoloogiateenistust |
| 3. juunil 1937 asutati Eesti Vabariigi majandusministeeriumi juurde presidendi dekreediga Eesti Geoloogiline Komitee. |
|
| Panin tähele EL 2012/9 |
|
Vanim hiireviu pesa püsib puus |
| Neeruti maastikukaitsealal asuva Kuresöödi koha peremees Aavo Mumm rõngastas 12. juunil 1982 Neeruti mägedes ühes viupesas kaks poega. |
Roosa tirts |
| Esimese augusti õhtul, pärast järjekordset vihmahoogu märjas rohus veetilku makrotades torkas ühtäkki rohurohelisel foonil silma üks erksavärviline täpike. Lähemal uurimisel osutus see pisikeseks,vaevu üle sentimeetri pikkuseks tirtsuks. |
|
| Seened EL 2012/9 |
|
50 seenenäitust Eesti loodusmuuseumis |
| Pika ajalooga seenenäitusi pole maailmas palju, kuigi tänapäeval korraldatakse neid üha enamates kohtades. Eesti loodusmuuseumi pakutu kõrval on üks järjekindlamaid näiteks USA-s Washingtoni ringkonnas 1964. |
|
| Raamatud EL 2012/9 |
|
Uusi raamatuid |
Mullateadus. Õpik kõrgkoolile
Koostanud Alar Astover. |
|
| In memoriam EL 2012/9 |
|
VELJO RANNIKU 27. juuni 1934 – 21. august 2012 |
Kui ma hakkasin mõtlema, kaua ma Veljot teadnud olen, siis ma ei suutnudki seda välja mõelda. Ta on justkui alati olemas olnud, tema rahulik erilise tämbriga hääl midagi selgitamas või küsimas.
Mäletan üht korda Laulasmaal, kus koos matkajatega käisime. |
|
| Kroonika EL 2012/9 |
|
Tartu loodusmaja sai nurgakivi |
27. augusti keskpäeval kogunes tubli hulk inimesi paika, kus juba aasta pärast peab olema Tartu uue loodusmaja saal: hoonele pandi pidulikult nurgakivi.
Loodusmaja saab koduks väga edukalt tegutsevale Tartu keskkonnahariduskeskusele (TKKHK), kelle ulatuslikule tööle esmajoones laste ja noorte, aga ka perede ja täiskasvanute looduskoolitamisel on praegused ruumid ammu kitsaks jäänud. |
Elektritootmisel on olulisim vähene keskkonnakahju |
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti inimesed peavad elektritootmise aspektidest kõige olulisemaks seda, et kaasnev kahju keskkonnale oleks võimalikult väike.
Võimalikult vähese keskkonnamõju seadis elektritootmise aspektidest esikohale 44% uuringutes osalenuist. 36% vastas, et kõige olulisem on odavus. |
Tartu vaksalis on Vikipeedia fotonäitus |
| 25. augustil avati Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse „Wiki Loves Monuments” võidutöödest. |
Keskkonnainspektsioon lõi patuarved kokku |
Keskkonnainspektsioon alustas tänavu esimesel poolaastal kokku 825 väärteomenetlust ja 20 kriminaalmenetlust. Kontrollimaks keskkonnanõuete täitmist, tehti ühtekokku 7920 kontrollkäiku: keskmiselt iga üheksa kontrollkäigu kohta algatati üks menetlus.
329 väärteomenetlust tuli algatada seetõttu, et satuti vastuollu kalapüügiseadusega. |
Mooste: ruup ja tõrvaahi |
Augusti keskel Põlvamaal toimunud ökofestivali „Rohelisem elu” aegu oli 15.–18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures rändava lodjakoja ja Mooste mõisa ühiskorraldatud traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi, ruuba ehk küna ehitamise õpituba.
18. |
Keskkonnaamet väljastas loa rajada mingikasvandus |
| Keskkonnaamet andis augusti alguses osaühingule Nuckö Farm loa pidada Noarootsi valda kavandatud farmis tehisoludes minki. Nii keskkonnaameti hinnangul kui ka osaühingu Adepte Ekspert koostatud ekspertarvamuse järgi vastab projektis kavandatud viisil rajatav mingikasvatus täielikult sätestatud nõuetele, mis peab välistama, et loomad omal jõul või kõrvalise abiga loodusesse satuksid. |
Tartu Kaarsillal sai imetleda jõeruumi |
Juuli lõpust augusti lõpuni oli Tartu Kaarsilla kaare all vaadata näitus „Jõeruum”, mille eesmärk oli tutvustada eri linnade lahendusi jõekallaste sidumisel linnaeluga ja rõhutada avaliku ruumi tähtsust.
Näitusele oli valitud kaheksateist näidet paljudest võimalikest viisidest elada linnalist elu dialoogis jõega, alates isetekkelistest argipraktikatest, nagu Bangkoki ujuvturud, kuni mastaapsete infrastruktuuri ümberehitusteni, nagu jõeäärse nimel tunnelitesse viidud maanteed Madridis.
Enamik valikust kajastas suundumusi Euroopa viimaste kümnendite linnaehituses: massiivsed liikluskoridorid peavad taganema jalgsi kõndiva inimese heaolu ja kergliikluse ees. Projekte kirjeldades oli püütud avada nende elluviimist võimaldanud tegureid või ka hinda, mida selle eest on tulnud maksta. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
