2004/07



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/07
Hiis kui prandmaastik

Pha ja argine on prandkultuuri kaks lahutamatut osa. Nende korraprane seos tagab jtkusuutliku rtmi ajas ja ruumis. Pllud, niidud, karjamaad, kiigeplatsid, kalmed ja hiied moodustavad terviklikus prandmaastikus mustri, mis kordub talust talusse ja klast klla. Pha on primuskultuuri ja -maastiku lahutamatu osa. Nii on prandmaastike kaitsmisel rohumaade krval phjust thelepanu prata hiitelegi.


Peamine osa eesti rahva ajaloost on kulgenud maal: klades ja taludes. Meie maailmavaade, keel ja kultuur on kujunenud koos klamaastikuga. Seetttu on meie pliskultuur osa siinsetest maastikest ning prandmaastikud omakorda osa pliskultuurist.

Prandmaastikke on seni ksitletud valdavalt bioloogilise mitmekesisuse hoidjatena. Seejuures on nende kaitsmisel keskendutud peamiselt niidule ja karjamaale. Kuid prandmaastik on oma liigestatuselt ja otstarvetelt tunduvalt mitmekesisem kui majandatav rohumaa. Maarahva elu-olu ei piirdunud tootmisega: igapevaellu kuulusid peale t ka puhkus, pidutsemine ja phad. Kik see kajastub prandmaastikel.


Mis on hiis? Hiis on miste pliskultuurist. Seetttu tuleb hiisi puudutavat teavet otsida eelkige rahvaprimusest. Omajagu lisa leiab kroonikatest ning vanemast saksakeelsest kirjandusest. Arheoloogia on hiitele thelepanu prama hakanud alles viimastel aastatel, eesktt maastikuarheoloogia poolelt.

Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud primustekstidest selgub hiiekohtade kui sakraalse ruumi erilisus. Pha ruumiga seostuvad primuslikud normid, mis vlistavad neis paikades kasvavate puude raiumise, maapinna sorkimise jms. Vastavad arusaamad on talletatud rahvaehtsates hoiatusmuistendites, mis on kirja pandud Eesti eri paikades. Paralleele leidub nii naaber- kui ka sugulasrahvaste folklooris. Primuses kajastub hiskonna hukkamist, mis tabas hiiepuude raiujaid ning kivide lhkujaid. Sageli on rgitud normirikkujaga juhtunud nnetusest kui leloomulikust karistusest [1].

Hiit on plisrahvas tavapraselt phaks pidanud ja kogukondlikult kasutanud. Paiga phadust on tunnistanud kla, kihelkond vi veelgi laiem kogukond. Niteks Kureme hiiemgi on olnud vadja maarahva keskseid phapaiku.

Sageli on hiis hendanud phi puid, kivi, allikat, veesilma, ohvrilohku, kalmeid, kiige-, tantsu- ja palvuskohta, kusjuures phadus laieneb kogu maa-alale [5]. Hiie juurde vib kuuluda oja, jgi, jrv vi osa sellest. Purtse hiiemel niteks asuvad kalmed, ohvrikivi, ohvriallikas, tantsu- ja nupidamiskoht. hepereohvrikohad seevastu asuvad enamasti viksemal maa-alal, kus leidub ksik kivi, puu vi ohvriaed.

Hiied paiknevad ldjuhul kultuurmaastikul vi selle lheduses. Tavaliselt jb lhikonda ka ajalooline klatuumik. Hiis vib asuda nii krgendikul, tasasel maal kui ka soo-, je- vi jrvesaarel. See pole midagi ebamrast, vaid silmaga nhtav ja kigi meeltega tajutav phadus [4: 15].

Phja- ja Lne-Eestis seonduvad hiiega tavaliselt puistud, Luna-Eestis on teada rohkem ksikuid phi puid. Hiie normaalseisund ongi puistu. Inimese ebakohase kitumise vi looduse sekkumise tttu vib hiis mnikord jda puudeta. Paljud teadlased, nende hulgas Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen, Ants Viires ning Mari-Ann Remmel, nivad olevat seisukohal, et esialgu oli enamik hiseid phapaiku metsased, kuid vgivaldse ristiusustamise tagajrjel on neist paljudel juhtudel jrele jnud ksikud phapuud, allikad ning ohvrikivid.

Sna hiis on laialt levinud kohanimedes (Hiiesaun, Hiiealune, Hiiepld, Hiie talu jm.), mis annab aluse arvata, et kunagi oli sellistes kohtades ka phapaik. Teabe hiiepaiga olemasolu kohta on silitanud ainult toponm [4: 15]. Vib juhtuda, et muude allikate suulise ja kirjaliku rahvaprimuse, arhiividokumentide, ajalooliste kaartide vi etnograafiliste ja arheoloogiliste leidude phjal ei saa toponmiga viidatud hiit maastikul mratleda. Sellisel juhul vib arvata ajaloolise phapaiga hvinuks vi toponmi ekslikuks.

Siin on hiiena ksitletud kiki kogukondlikult kasutatud ajaloolisi phapaiku.


Hiie kujundavad primuslikud kitumistavad. Hiljuti valmis Tartu likooli semiootikaosakonnas Kalevi Kulli juhendusel Auli Kti uurimus primuslikest kitumisnormidest puistulise iseloomuga phapaikades ehk hiites [2]. Selle phjal on hiite ja vhemate phade paikadega seotud kitumistavad puude ja psaste kohta limalt sarnased. htlane on see ka eri maakondades ning ajalises vaates. Nii kroonikad, vanem kirjandus kui ka vanem ja uuem rahvaprimus vahendavad ldjoontes samasuguseid kitumisjuhiseid.

Olgu tegemist ksiku pha puu vi hiiemetsaga puud, psast ega nende oksi ei tohi vigastada. Phapaigas on keelatud isegi niita vi rohtu kitkuda. Kariloomi hiide ei lastud. Aed, mis sageli hiit on mbritsenud, ehitatigi eelkige tkestamaks kariloomi. Ent see pidi andma mrku ka vrale inimesele, et tegemist on pha, erilist kitumist nudva paigaga. Isegi juhul, kui puud on phapaigas hvitatud vi hvinud, silib paiga phadus: maad harida, loomi karjatada ja niita seal ei vi, phaks peetakse ka uuesti sirgunud puid ja psaid.

Hiieprimus jtab lahtiseks vaid selle, kas lamapuitu tohib koristada vi mitte. Vimalik, et maa eri paigus on sellesse suhtutud isemoodi. Ent isegi juhul, kui oksad vi murdunud puud les korjati, tuli need samas ladustada, pletada vi kuidagi teisiti ra kasutada. Mitte kusagil pole lubatud oksakestki hiiest ra viia.

Kuivrd phapaigas ei tohi teha mingit raiet, karjatada, niita, knda ega loodusande vi muud looduslikku vlja viia, vib jreldada, et keelatud on kogu tavaprane metsa- ja pllumajandustegevus. Just see eristab phapaika argisest ehk majandatavast ruumist.

Inimese ja puude, aga laiemalt inimese ja kossteemi suhe on phapaikades korraldatud vga selgelt: kskik, mida inimene seal ka ei teeks, peab ta hoidma puud-psad ja pinnase puutumatuna. Kuid hiies on inimesel teha paljugi. Kogukond kib seal palvetamas-ohverdamas, nu pidamas, kohut mistmas, surnuid matmas ja mlestamas. ksipini kiakse ravimas, palvetamas, ohverdamas vi lihtsalt olemas judu kogumas. Tegevus koondub teatud aladele, niteks palvepaika, allika, kivi, lohu, tantsuplatsi vi kiige juurde. Palve- ja ohvripaigas sdatakse ka lke. Koondaladele tekivad tallamisest lagendikud ning nendeni viivad rajad. Rohkem tallatud aladel hvib vhemalt kohati ja aeg-ajalt taimestik ning paljandub pinnas.

Eelnevast vib jreldada, et phi puid ja puistuid lasti vabalt areneda ning neid kujundati passiivselt kujundamata jtmise kaudu. Kitumist paigas reguleeris kohaprimus, mis toimis ka paiga kaitsjana. Seega vib vita, et hiied kujutasid endist rgmetsailmelisi puistuid, kuid erinesid neist teatud piiratud inimmjutuste poolest [2: 45].

Paiga vgi ja poliitilised olud. Phi puid ja puistuid lasti areneda vabalt. Seetttu kujunes iga hiie kooslus, seega ka puurinne, eripraseks. Eri paikade kliima-, mullastiku- ja veeolud on ju isesugused. Sellist looduslike olude kooslust viks maakeeli nimetada paiga veks. Hiieprimusest selgub, et phaks on peetud peaaegu kiki kodumaised puuliike ja isegi vsastikke.

Fred Pussi andmetel jagunevad meil teada olevad phad puud liigiti jrgmiselt:

tamm 24%, mnd 15%, prn 12%, kuusk 8%, kask 8%, pihlakas 4%, kadakas 4%, jalakas 3%, paju 3%, lepp 3%, haab 2%, knnapuu 2%, trnpuu 1%, pappel 1%, metsunapuu 1%, saar 1%, teised puuliigid 1% ja psad 1%. 7% juhtudest pole puuliik teada [3].

Siinse levaate puhul tuleb silmas pidada, et andmed prinevad valdavalt 19. ja 20. sajandist, seega ajast, mil kogukondlik hiiekultuur oli suures osas lakanud olemast ja paljud phapaigad vetud majanduslikult kasutusele. Tamme ja vib-olla prnagi suure osakaalu loetelus vib tingida asjaolu, et need puuliigid jeti hiitest karja- ja heinamaid raadates sageli kasvama. Oma osa tamme nilisse valitsevusse on andnud ehk ka rahvuslik romantism.

19. sajandil sndinud eesti kirjakultuur oli suuresti tlkepritolu. Koos muude arusaamade ja hoiakutega laenati saksa keelest ja meelest arusaam hiiest kui tammikust. Vanadel germaanlastel oli ju tamm peaaegu ainus phapuu. Soome-ugrilased seevastu on pidanud phaks eelkige phas paigas kasvavaid puid, mitte kindlat puuliiki.

Hiisi ja hiitest knelevat primust on oluliselt kujundanud poliitiline ning majanduslik areng. Alates meie maa okupeerimisest 13. sajandil kuni iseseisvumiseni 1918. aastal oli omausuline tegevus jlitatav ja karistatav. Muu hulgas nudsid vimud phapaikade hvitamist. 1821. aastal on K. G. Sonntag kirjutanud: Niteks anti 1749. a. Prnu maakonnas korraldus: Kui peaks leiduma kohti, kus toimub vrjumalateenistus, siis peavad talupojad need pastori juuresolekul tiesti hvitama, puud maha raiuma ja ra pletama, kivid lhkuma ja laiali pilduma ning maa les kndma. Keda tabatakse ebausklikult ohverdamiselt, see peab selle eest karistust kandma 20 paari vitsahoobiga kirikusambas. Ja veel 1812. a. korratakse Tartumaal samalaadset eeskirja [6: 48].

Kuid phapaikade saatus olenes eelkige kohalikest oludest: misnike, preestrite ja pastorite agarusest ning maarahva meelsusest. Vanemad kroonikad ja kirjalikud allikad kurdavad seele, et maarahvast pole hegi hvarduse ega karistuse abil vimalik panna phast puust vi salust oksagi murdma. Veel 1888. aastal on H. Jannsen kirjutanud: Tahukla juures (Eestimaa provintsi Lne maakonnas) seisab hel krgendikul mnnimetsatukk, mida rahvas ohvrihiieks nimetab ja phaks peab. Vanemad inimesed usuvad ja jutustavad, et neid, kes sellest metsast vanasti puid raiunud, tabanud mitmesugused nnetused. Hiljuti andis kohalik misnik klaelanikele loa, mainitud metsast tasuta oma tarbeks puid vtta. Siiamaani aga ei ole mitte kski klaelanik oma kirvest sinna viinud, kartuses, et teda vib nnetus tabada. Praegu laseb misnik omaenda sulastel metsas vanad puud maha vtta ja mb neid vrastele [6: 5051].

Hiite kekiku mjutas teinegi suundumus: 19. sajandi teisest poolest asusid misad talusid laialdaselt kruntima ja maarahvale mma. Talude priseksostmisega kaasnes mrkimisvrne sisemigratsioon. See omakorda phjustas (hiie)primusega arvestava ja seda hoidva kogukonna murenemise. Pealegi sugenes just tol ajal kadaklikult meelestatud eestlus ning kirjasnas asuti agaralt halvustama maarahva uskumusi ja tavasid. Phapaikade hvitust, mis kuussada aastat oli vindunud, sai alles nd ige hoo. htkki olid paljud phakohad eramaal. Eesti teistest piirkondadest tulnud vastsed maaomanikud suhtusid hiitesse pigem nagu sakslased, mitte kui maarahvas. Hiied, mille mis ja kirik olid varem puisniitudeks ja karjamaadeks raadanud, hariti nd plluks. Hiied, mis seni olid seisnud pha ja puutumatuna, raadati puisniitudeks ja karjamaadeks. Samal ajal sattusid tugeva surve alla teisedki seni puutumatuks peetud paigad: uudismaid rajades hvitati kmneid kui mitte sadu kalmeid. Selline oli muidugi vaid ldine suundumus, ksikasjades oli iga paiga saatus ainulaadne. Luna-Eestis algas hvitust koos talude kruntimisega mnevrra varem kui phja pool. Ehk osalt just seeprast on lunas teada vhem phi puistuid kui phjas. Saaremaal, kus veel 20. sajandi alguses leidus kruntimata klasid, vallandus hvitust aga hoopis hiljem. Ilmselt seetttu on Saaremaalt kogutud vhem kui mujalt primust, mis kneleb phade puude raiumisest ja sellele jrgnenud karistusest. Samas leidub sealses hiieprimuses kirjeldusi ksikasjadest, mida mandril ei kohta.

Kuigi hiied ja kogukondlik hiiekultuur on saanud tugevasti kannatada, pole nad ometi kuhugi kadunud. Alles on hindamatu varandus, mida peame hoidma.


Hiied nd ja edaspidi. Meie maa plisrahva, maarahva jaoks olid ja on hiied phad ja puutumatud. Ndiseesti kultuuris vljendub hiie phadus aga eelkige kirjas ja snas, mitte tegudes. Erinevalt maarahvast pole eestlased osanud ja tahtnud hiisi hoida. Olgu siis niteks 19. sajandil plluks haritud, nukogude ajal siloaugustatud vi viimasel aastakmnel mobiilimastide, maanteede, ratsa- ja suusaradadega lhutud hiied. Mullu, Maavalla Koja hiite levaatuse prooviaastal, tehti kindlaks, et valdav osa uuritud hiitest on praegu lagedad ja vaid kmnendik heas seisukorras.

Knekas tsiasi: Eesti riik tunnistab phakohana kll kirikut, moeed ja snagoogi, kuid mitte hiit (vt. maamaksuseadust RT I 1993, 24, 428 ja maa sihtotstarbe mramise korda RT I 1996, 77, 1372). Tasakaalustamata suhtumine vljendub riigieelarveski: kirikute uurimiseks, restaureerimiseks, renoveerimiseks, eksponeerimiseks ja turvamiseks on eraldatud sadu miljoneid kroone, selle maa plisrahva phapaikade jaoks pole aga jagunud midagi. Teadaolevast le viiesajast kunagisest hiiekohast on vetud muinsuskaitse alla vaid neljandik. Paraku kaitseb muinsuskaitse (riik) hiiest vaid osa: vimalikku arheoloogilist kultuurikihti. Niteks Rapla maakonna Palukla hiiemel on muinsuskaitse heaks kiitnud nii lageraied kui ka kavandatava suure puhke- ja spordikompleksi ehituse. Veel enam, krge muinsuskaitseametnik on tsimeeli knelenud vajadusest hiied lagedaks raiuda. Seega vtab riiklik poliitika kohati lausa hiievaenulikke jooni. Hiljuti pses osa kaitsealustest Obinitsa kbastest kirve alla minekust ksnes tnu avalikkuse survele.

Nii nagu kultuuriministeerium pole ka keskkonnaministeerium huvitatud phapaikade tegelikust kaitsmisest. Kuigi nii vana kui ka uus looduskaitseseadus nimetab objekti kaitse alla vtmise he phjusena selle ajaloolis-kultuurilise vrtuse, puuduvad selleks tpsustavad stted ja rakendusaktid. Ministeerium on seni rahumeeli talunud isegi looduskaitsealadel asuvate phapaikade lagastamist. Olgu niteks Ebavere hiiemele ehitatud valgustatud suusarajad (vt. Ebavere legendid ja tnapev. Kttesaadav http://www.v-maarja.ee/index.php?menu=10&part=e_lood&lang=est) vi Palukla hiiemele ehitatav puhkekeskus (vt. http://maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=45).

Senine praktika, kus hiisi vaadeldakse ksnes eesti kultuuri kontekstis, on judnud pankrotti. Koloniaalriigi vriline eitav hoolimatus ja kohatine vaenulikkus hvardab hiisi peatse hvinguga. Eesti riigi suhe hiitesse ja hiite kaitsmise metoodika vajavad phimttelist ja kiiret mberkorraldust.


Mned lhtepunktid hiite kaitse korraldamiseks. Ajalooliste hiite, sealhulgas hvinud puistuga hiite kaitse on vajalik selleks, et hoida ja taastada:

* maastikuga lahutamatult seotud plisrahva kultuurilist identiteeti;

* ajaloolis-kultuurilisi ja usundiloolisi vrtusi;

* maastiku mosaiiksust;

* liigilist mitmekesisust.

Hiis pha paigana elab ja on kaitstav eelkige maarahva primuskultuuris ja prandmaastikes. See on piiritletud maa-ala, kus inimese ja looduse suhe on korrastatud primuskultuuri kohaselt. Siin ei kaitsta seisundit, vaid protsessi isereguleeruvat kossteemi, mille osa on ka primustavade kohaselt kituv inimene.

Valdav enamik hiisi on praegu kehvas seisukorras, siin tuleb soodustada hiie taastumist.

Ainsa meldava majandustegevusena vib hiies tingimisi taluda koturismi. Seejuures tuleb austada primuslikke kitumistavasid ja pidada silmas kossteemi haavatavust. Samamoodi kui looduskaitsealadel peaks kidavamates hiites kaaluma laudteede rajamist.

Primuskultuuri tavade kohaselt hoitud hiies tekib aja jooksul kliimakskooslus, mis muutub piirkonna bioloogiliseks ja sotsiaalseks varaaidaks. Asudes majandatavate kultuur-, prand- ja looduslike koosluste keskel, toetab hiis paikkonna mosaiiksust ja liigirikkust. Samas ktkeb hiis inimesele plist seost plismetsa, esivanemate ja kodukohaga. Seda isegi juhul, kui talud ja kla on juba hvinud.

Hiis tekib vi taastub pikaajalise ja piiratud inimmju toimel. hest kljest sarnaneb hiis plismetsaga: puude ja psaste arengut ei mjutata otseselt. Teisest kljest mjutab kitsaid koondalasid tugev tallamine: rajad, palve- ja tantsupaigad jms. Plismetsast vi juhuslikult valitud looduskaunist kohast eristab hiit veel sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse prandi olemasolu. Eelkige selle lisavrtuse tttu tasub toetada ajaloolise hiie taastumist isegi juhul, kui see on tehtud lagedaks. Seal, meie hises phakohas on esivanemad kinud sadu, kui mitte tuhandeid aastaid, nii et sellest vib saada plvkondade side ajas, ruumis ja vaimus. Ajalooline hiiepaik ktkeb endas vrtusi, mida pole vimalik osta ega luua mne inimplve jooksul.

Ka hiie taastumist toetades tuleks jrgida primuslikke tavasid. Vikat, saag, kirves ja labidas peaksid jma tvahendeiks teiste prandkoosluste taastamisel ning hooldamisel. Renessansist alguse saanud pargi- ja aianduskultuuril pole mingit pistmist meie hiiekultuuriga. Et mitte sekkuda kossteemi iseregulatsiooni, tuleks pigem hoiduda puid istutamast. Ent kui puu on kord istutatud, siis pole kohane teda lagedale raiuda vi niita. Kindlasti on hiies vlistatud vrliigid.


Plisrahva hiied on aastatuhandete projekt. Inimesed vristavad hiie taastumise vsajrku, andmata endale aru, et vsa on ks etapp hiie arengus. Ta sirgub hiiepaika seetttu, et oleme pha metsa seal hvitanud. Et hiis saaks taastuda, peame varuma kannatust, sest aja kulgu pole vimalik kiirendada. On tarvis hingejudu mistmaks, et vhemalt phades paikades pole inimene looduse kroon.

Arusaadavalt kulub aastakmneid, enne kui sdist saab mets. Ja veel aastasadu, kuni meie jreltulijad saavad astuda plisesse hiiemetsa, mis puhastab meeled ja vaigistab mtted. Hiis, nagu plisrahvaski, on aastatuhandete projekt.


1. Hiieme, Mall jt. 2004. Folkloristlik eksperthinnang Palukla puhke- ja spordikeskuse keskkonnamjude hindamise aruande juurde. Tartu. Kttesaadav: http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=45&id=299&op=lugu

2. Ktt, Auli 2004. Pyhade puude ja puistutega seotud kitumisnormid primustekstides. Bakalaureuset. Tartu likool. Ksikiri Tartu likooli semiootikaosakonna raamatukogus. Kttesaadav ka: http://lepo.it.da.ut.ee/~haldjas/BA/

3. Puss, Fred 1995. Puudega seotud primused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminarit. Tartu likool. Ksikiri Eesti Kirjandusmuuseumis. Kttesaadav ka: http://www.hot.ee/fpuss/bibl/proseminar.html

4. Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase. Hiis Eesti rahvaprimuses. Eesti kirjandusmuuseum. Tartu.

5. Valk, Heiki 2004. Arheoloogiaalane eksperthinnang Palukla puhke- ja spordikeskuse keskkonnamjude hindamise aruande juurde. Kttesaadav: http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=45&id=297&op=lugu

6. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahvakultuuris. Valgus, Tallinn.


Ahto Kaasik (1969) on hiite uurija.



Ahto Kaasik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet