2004/07



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/07
Hiis kui pärandmaastik

Püha ja argine on pärandkultuuri kaks lahutamatut osa. Nende korrapärane seos tagab jätkusuutliku rütmi ajas ja ruumis. Põllud, niidud, karjamaad, kiigeplatsid, kalmed ja hiied moodustavad terviklikus pärandmaastikus mustri, mis kordub talust talusse ja külast külla. Püha on pärimuskultuuri ja -maastiku lahutamatu osa. Nii on pärandmaastike kaitsmisel rohumaade kõrval põhjust tähelepanu pöörata hiitelegi.


Peamine osa eesti rahva ajaloost on kulgenud maal: külades ja taludes. Meie maailmavaade, keel ja kultuur on kujunenud koos külamaastikuga. Seetõttu on meie põliskultuur osa siinsetest maastikest ning pärandmaastikud omakorda osa põliskultuurist.

Pärandmaastikke on seni käsitletud valdavalt bioloogilise mitmekesisuse hoidjatena. Seejuures on nende kaitsmisel keskendutud peamiselt niidule ja karjamaale. Kuid pärandmaastik on oma liigestatuselt ja otstarvetelt tunduvalt mitmekesisem kui majandatav rohumaa. Maarahva elu-olu ei piirdunud tootmisega: igapäevaellu kuulusid peale töö ka puhkus, pidutsemine ja pühad. Kõik see kajastub pärandmaastikel.


Mis on hiis? Hiis on mõiste põliskultuurist. Seetõttu tuleb hiisi puudutavat teavet otsida eelkõige rahvapärimusest. Omajagu lisa leiab kroonikatest ning vanemast saksakeelsest kirjandusest. Arheoloogia on hiitele tähelepanu pöörama hakanud alles viimastel aastatel, eeskätt maastikuarheoloogia poolelt.

Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud pärimustekstidest selgub hiiekohtade kui sakraalse ruumi erilisus. Püha ruumiga seostuvad pärimuslikud normid, mis välistavad neis paikades kasvavate puude raiumise, maapinna sorkimise jms. Vastavad arusaamad on talletatud rahvaehtsates hoiatusmuistendites, mis on kirja pandud Eesti eri paikades. Paralleele leidub nii naaber- kui ka sugulasrahvaste folklooris. Pärimuses kajastub ühiskonna hukkamõist, mis tabas hiiepuude raiujaid ning kivide lõhkujaid. Sageli on räägitud normirikkujaga juhtunud õnnetusest kui üleloomulikust karistusest [1].

Hiit on põlisrahvas tavapäraselt pühaks pidanud ja kogukondlikult kasutanud. Paiga pühadust on tunnistanud küla, kihelkond või veelgi laiem kogukond. Näiteks Kuremäe hiiemägi on olnud vadja maarahva keskseid pühapaiku.

Sageli on hiis ühendanud pühi puid, kivi, allikat, veesilma, ohvrilohku, kalmeid, kiige-, tantsu- ja palvuskohta, kusjuures pühadus laieneb kogu maa-alale [5]. Hiie juurde võib kuuluda oja, jõgi, järv või osa sellest. Purtse hiiemäel näiteks asuvad kalmed, ohvrikivi, ohvriallikas, tantsu- ja nõupidamiskoht. Ühepereohvrikohad seevastu asuvad enamasti väiksemal maa-alal, kus leidub üksik kivi, puu või ohvriaed.

Hiied paiknevad üldjuhul kultuurmaastikul või selle läheduses. Tavaliselt jääb lähikonda ka ajalooline külatuumik. Hiis võib asuda nii kõrgendikul, tasasel maal kui ka soo-, jõe- või järvesaarel. See pole midagi ebamäärast, vaid silmaga nähtav ja kõigi meeltega tajutav pühadus [4: 15].

Põhja- ja Lääne-Eestis seonduvad hiiega tavaliselt puistud, Lõuna-Eestis on teada rohkem üksikuid pühi puid. Hiie normaalseisund ongi puistu. Inimese ebakohase käitumise või looduse sekkumise tõttu võib hiis mõnikord jääda puudeta. Paljud teadlased, nende hulgas Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen, Ants Viires ning Mari-Ann Remmel, näivad olevat seisukohal, et esialgu oli enamik ühiseid pühapaiku metsased, kuid vägivaldse ristiusustamise tagajärjel on neist paljudel juhtudel järele jäänud üksikud pühapuud, allikad ning ohvrikivid.

Sõna hiis on laialt levinud kohanimedes (Hiiesaun, Hiiealune, Hiiepõld, Hiie talu jm.), mis annab aluse arvata, et kunagi oli sellistes kohtades ka pühapaik. Teabe hiiepaiga olemasolu kohta on säilitanud ainult toponüüm [4: 15]. Võib juhtuda, et muude allikate – suulise ja kirjaliku rahvapärimuse, arhiividokumentide, ajalooliste kaartide või etnograafiliste ja arheoloogiliste leidude – põhjal ei saa toponüümiga viidatud hiit maastikul määratleda. Sellisel juhul võib arvata ajaloolise pühapaiga hävinuks või toponüümi ekslikuks.

Siin on hiiena käsitletud kõiki kogukondlikult kasutatud ajaloolisi pühapaiku.


Hiie kujundavad pärimuslikud käitumistavad. Hiljuti valmis Tartu ülikooli semiootikaosakonnas Kalevi Kulli juhendusel Auli Küti uurimus pärimuslikest käitumisnormidest puistulise iseloomuga pühapaikades ehk hiites [2]. Selle põhjal on hiite ja vähemate pühade paikadega seotud käitumistavad puude ja põõsaste kohta ülimalt sarnased. Ühtlane on see ka eri maakondades ning ajalises vaates. Nii kroonikad, vanem kirjandus kui ka vanem ja uuem rahvapärimus vahendavad üldjoontes samasuguseid käitumisjuhiseid.

Olgu tegemist üksiku püha puu või hiiemetsaga – puud, põõsast ega nende oksi ei tohi vigastada. Pühapaigas on keelatud isegi niita või rohtu kitkuda. Kariloomi hiide ei lastud. Aed, mis sageli hiit on ümbritsenud, ehitatigi eelkõige tõkestamaks kariloomi. Ent see pidi andma märku ka võõrale inimesele, et tegemist on püha, erilist käitumist nõudva paigaga. Isegi juhul, kui puud on pühapaigas hävitatud või hävinud, säilib paiga pühadus: maad harida, loomi karjatada ja niita seal ei või, pühaks peetakse ka uuesti sirgunud puid ja põõsaid.

Hiiepärimus jätab lahtiseks vaid selle, kas lamapuitu tohib koristada või mitte. Võimalik, et maa eri paigus on sellesse suhtutud isemoodi. Ent isegi juhul, kui oksad või murdunud puud üles korjati, tuli need samas ladustada, põletada või kuidagi teisiti ära kasutada. Mitte kusagil pole lubatud oksakestki hiiest ära viia.

Kuivõrd pühapaigas ei tohi teha mingit raiet, karjatada, niita, künda ega loodusande või muud looduslikku välja viia, võib järeldada, et keelatud on kogu tavapärane metsa- ja põllumajandustegevus. Just see eristab pühapaika argisest ehk majandatavast ruumist.

Inimese ja puude, aga laiemalt inimese ja ökosüsteemi suhe on pühapaikades korraldatud väga selgelt: ükskõik, mida inimene seal ka ei teeks, peab ta hoidma puud-põõsad ja pinnase puutumatuna. Kuid hiies on inimesel teha paljugi. Kogukond käib seal palvetamas-ohverdamas, nõu pidamas, kohut mõistmas, surnuid matmas ja mälestamas. Üksipäini käiakse ravimas, palvetamas, ohverdamas või lihtsalt olemas – jõudu kogumas. Tegevus koondub teatud aladele, näiteks palvepaika, allika, kivi, lohu, tantsuplatsi või kiige juurde. Palve- ja ohvripaigas süüdatakse ka lõke. Koondaladele tekivad tallamisest lagendikud ning nendeni viivad rajad. Rohkem tallatud aladel hävib vähemalt kohati ja aeg-ajalt taimestik ning paljandub pinnas.

Eelnevast võib järeldada, et pühi puid ja puistuid lasti vabalt areneda ning neid kujundati passiivselt – kujundamata jätmise kaudu. Käitumist paigas reguleeris kohapärimus, mis toimis ka paiga kaitsjana. Seega võib väita, et hiied kujutasid endist ürgmetsailmelisi puistuid, kuid erinesid neist teatud piiratud inimmõjutuste poolest [2: 45].

Paiga vägi ja poliitilised olud. Pühi puid ja puistuid lasti areneda vabalt. Seetõttu kujunes iga hiie kooslus, seega ka puurinne, eripäraseks. Eri paikade kliima-, mullastiku- ja veeolud on ju isesugused. Sellist looduslike olude kooslust võiks maakeeli nimetada paiga väeks. Hiiepärimusest selgub, et pühaks on peetud peaaegu kõiki kodumaised puuliike ja isegi võsastikke.

Fred Pussi andmetel jagunevad meil teada olevad pühad puud liigiti järgmiselt:

tamm 24%, mänd 15%, pärn 12%, kuusk 8%, kask 8%, pihlakas 4%, kadakas 4%, jalakas 3%, paju 3%, lepp 3%, haab 2%, künnapuu 2%, türnpuu 1%, pappel 1%, metsõunapuu 1%, saar 1%, teised puuliigid 1% ja põõsad 1%. 7% juhtudest pole puuliik teada [3].

Siinse ülevaate puhul tuleb silmas pidada, et andmed pärinevad valdavalt 19. ja 20. sajandist, seega ajast, mil kogukondlik hiiekultuur oli suures osas lakanud olemast ja paljud pühapaigad võetud majanduslikult kasutusele. Tamme ja võib-olla pärnagi suure osakaalu loetelus võib tingida asjaolu, et need puuliigid jäeti hiitest karja- ja heinamaid raadates sageli kasvama. Oma osa tamme näilisse valitsevusse on andnud ehk ka rahvuslik romantism.

19. sajandil sündinud eesti kirjakultuur oli suuresti tõlkepäritolu. Koos muude arusaamade ja hoiakutega laenati saksa keelest ja meelest arusaam hiiest kui tammikust. Vanadel germaanlastel oli ju tamm peaaegu ainus pühapuu. Soome-ugrilased seevastu on pidanud pühaks eelkõige pühas paigas kasvavaid puid, mitte kindlat puuliiki.

Hiisi ja hiitest kõnelevat pärimust on oluliselt kujundanud poliitiline ning majanduslik areng. Alates meie maa okupeerimisest 13. sajandil kuni iseseisvumiseni 1918. aastal oli omausuline tegevus jälitatav ja karistatav. Muu hulgas nõudsid võimud pühapaikade hävitamist. 1821. aastal on K. G. Sonntag kirjutanud: Näiteks anti 1749. a. Pärnu maakonnas korraldus: Kui peaks leiduma kohti, kus toimub väärjumalateenistus, siis peavad talupojad need pastori juuresolekul täiesti hävitama, puud maha raiuma ja ära põletama, kivid lõhkuma ja laiali pilduma ning maa üles kündma. Keda tabatakse ebausklikult ohverdamiselt, see peab selle eest karistust kandma 20 paari vitsahoobiga kirikusambas. Ja veel 1812. a. korratakse Tartumaal samalaadset eeskirja [6: 48].

Kuid pühapaikade saatus olenes eelkõige kohalikest oludest: mõisnike, preestrite ja pastorite agarusest ning maarahva meelsusest. Vanemad kroonikad ja kirjalikud allikad kurdavad seeüle, et maarahvast pole ühegi ähvarduse ega karistuse abil võimalik panna pühast puust või salust oksagi murdma. Veel 1888. aastal on H. Jannsen kirjutanud: Tahuküla juures (Eestimaa provintsi Lääne maakonnas) seisab ühel kõrgendikul männimetsatukk, mida rahvas ohvrihiieks nimetab ja pühaks peab. Vanemad inimesed usuvad ja jutustavad, et neid, kes sellest metsast vanasti puid raiunud, tabanud mitmesugused õnnetused. Hiljuti andis kohalik mõisnik külaelanikele loa, mainitud metsast tasuta oma tarbeks puid võtta. Siiamaani aga ei ole mitte ükski külaelanik oma kirvest sinna viinud, kartuses, et teda võib õnnetus tabada. Praegu laseb mõisnik omaenda sulastel metsas vanad puud maha võtta ja müüb neid võõrastele [6: 50–51].

Hiite käekäiku mõjutas teinegi suundumus: 19. sajandi teisest poolest asusid mõisad talusid laialdaselt kruntima ja maarahvale müüma. Talude päriseksostmisega kaasnes märkimisväärne sisemigratsioon. See omakorda põhjustas (hiie)pärimusega arvestava ja seda hoidva kogukonna murenemise. Pealegi sugenes just tol ajal kadaklikult meelestatud eestlus ning kirjasõnas asuti agaralt halvustama maarahva uskumusi ja tavasid. Pühapaikade hävitustöö, mis kuussada aastat oli vindunud, sai alles nüüd õige hoo. Ühtäkki olid paljud pühakohad eramaal. Eesti teistest piirkondadest tulnud vastsed maaomanikud suhtusid hiitesse pigem nagu sakslased, mitte kui maarahvas. Hiied, mille mõis ja kirik olid varem puisniitudeks ja karjamaadeks raadanud, hariti nüüd põlluks. Hiied, mis seni olid seisnud püha ja puutumatuna, raadati puisniitudeks ja karjamaadeks. Samal ajal sattusid tugeva surve alla teisedki seni puutumatuks peetud paigad: uudismaid rajades hävitati kümneid kui mitte sadu kalmeid. Selline oli muidugi vaid üldine suundumus, üksikasjades oli iga paiga saatus ainulaadne. Lõuna-Eestis algas hävitustöö koos talude kruntimisega mõnevõrra varem kui põhja pool. Ehk osalt just seepärast on lõunas teada vähem pühi puistuid kui põhjas. Saaremaal, kus veel 20. sajandi alguses leidus kruntimata külasid, vallandus hävitustöö aga hoopis hiljem. Ilmselt seetõttu on Saaremaalt kogutud vähem kui mujalt pärimust, mis kõneleb pühade puude raiumisest ja sellele järgnenud karistusest. Samas leidub sealses hiiepärimuses kirjeldusi üksikasjadest, mida mandril ei kohta.

Kuigi hiied ja kogukondlik hiiekultuur on saanud tugevasti kannatada, pole nad ometi kuhugi kadunud. Alles on hindamatu varandus, mida peame hoidma.


Hiied nüüd ja edaspidi. Meie maa põlisrahva, maarahva jaoks olid ja on hiied pühad ja puutumatud. Nüüdiseesti kultuuris väljendub hiie pühadus aga eelkõige kirjas ja sõnas, mitte tegudes. Erinevalt maarahvast pole eestlased osanud ja tahtnud hiisi hoida. Olgu siis näiteks 19. sajandil põlluks haritud, nõukogude ajal siloaugustatud või viimasel aastakümnel mobiilimastide, maanteede, ratsa- ja suusaradadega lõhutud hiied. Mullu, Maavalla Koja hiite ülevaatuse prooviaastal, tehti kindlaks, et valdav osa uuritud hiitest on praegu lagedad ja vaid kümnendik heas seisukorras.

Kõnekas tõsiasi: Eesti riik tunnistab pühakohana küll kirikut, mošeed ja sünagoogi, kuid mitte hiit (vt. maamaksuseadust – RT I 1993, 24, 428 ja maa sihtotstarbe määramise korda – RT I 1996, 77, 1372). Tasakaalustamata suhtumine väljendub riigieelarveski: kirikute uurimiseks, restaureerimiseks, renoveerimiseks, eksponeerimiseks ja turvamiseks on eraldatud sadu miljoneid kroone, selle maa põlisrahva pühapaikade jaoks pole aga jagunud midagi. Teadaolevast üle viiesajast kunagisest hiiekohast on võetud muinsuskaitse alla vaid neljandik. Paraku kaitseb muinsuskaitse (riik) hiiest vaid osa: võimalikku arheoloogilist kultuurikihti. Näiteks Rapla maakonna Paluküla hiiemäel on muinsuskaitse heaks kiitnud nii lageraied kui ka kavandatava suure puhke- ja spordikompleksi ehituse. Veel enam, kõrge muinsuskaitseametnik on tõsimeeli kõnelenud vajadusest hiied lagedaks raiuda. Seega võtab riiklik poliitika kohati lausa hiievaenulikke jooni. Hiljuti pääses osa kaitsealustest Obinitsa kääbastest kirve alla minekust üksnes tänu avalikkuse survele.

Nii nagu kultuuriministeerium pole ka keskkonnaministeerium huvitatud pühapaikade tegelikust kaitsmisest. Kuigi nii vana kui ka uus looduskaitseseadus nimetab objekti kaitse alla võtmise ühe põhjusena selle ajaloolis-kultuurilise väärtuse, puuduvad selleks täpsustavad sätted ja rakendusaktid. Ministeerium on seni rahumeeli talunud isegi looduskaitsealadel asuvate pühapaikade lagastamist. Olgu näiteks Ebavere hiiemäele ehitatud valgustatud suusarajad (vt. Ebavere legendid ja tänapäev. Kättesaadav http://www.v-maarja.ee/index.php?menu=10&part=e_lood&lang=est) või Paluküla hiiemäele ehitatav puhkekeskus (vt. http://maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=45).

Senine praktika, kus hiisi vaadeldakse üksnes eesti kultuuri kontekstis, on jõudnud pankrotti. Koloniaalriigi vääriline eitav hoolimatus ja kohatine vaenulikkus ähvardab hiisi peatse hävinguga. Eesti riigi suhe hiitesse ja hiite kaitsmise metoodika vajavad põhimõttelist ja kiiret ümberkorraldust.


Mõned lähtepunktid hiite kaitse korraldamiseks. Ajalooliste hiite, sealhulgas hävinud puistuga hiite kaitse on vajalik selleks, et hoida ja taastada:

* maastikuga lahutamatult seotud põlisrahva kultuurilist identiteeti;

* ajaloolis-kultuurilisi ja usundiloolisi väärtusi;

* maastiku mosaiiksust;

* liigilist mitmekesisust.

Hiis püha paigana elab ja on kaitstav eelkõige maarahva pärimuskultuuris ja pärandmaastikes. See on piiritletud maa-ala, kus inimese ja looduse suhe on korrastatud pärimuskultuuri kohaselt. Siin ei kaitsta seisundit, vaid protsessi – isereguleeruvat ökosüsteemi, mille osa on ka pärimustavade kohaselt käituv inimene.

Valdav enamik hiisi on praegu kehvas seisukorras, siin tuleb soodustada hiie taastumist.

Ainsa mõeldava majandustegevusena võib hiies tingimisi taluda ökoturismi. Seejuures tuleb austada pärimuslikke käitumistavasid ja pidada silmas ökosüsteemi haavatavust. Samamoodi kui looduskaitsealadel peaks käidavamates hiites kaaluma laudteede rajamist.

Pärimuskultuuri tavade kohaselt hoitud hiies tekib aja jooksul kliimakskooslus, mis muutub piirkonna bioloogiliseks ja sotsiaalseks varaaidaks. Asudes majandatavate kultuur-, pärand- ja looduslike koosluste keskel, toetab hiis paikkonna mosaiiksust ja liigirikkust. Samas kätkeb hiis inimesele põlist seost põlismetsa, esivanemate ja kodukohaga. Seda isegi juhul, kui talud ja küla on juba hävinud.

Hiis tekib või taastub pikaajalise ja piiratud inimmõju toimel. Ühest küljest sarnaneb hiis põlismetsaga: puude ja põõsaste arengut ei mõjutata otseselt. Teisest küljest mõjutab kitsaid koondalasid tugev tallamine: rajad, palve- ja tantsupaigad jms. Põlismetsast või juhuslikult valitud looduskaunist kohast eristab hiit veel sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse pärandi olemasolu. Eelkõige selle lisaväärtuse tõttu tasub toetada ajaloolise hiie taastumist isegi juhul, kui see on tehtud lagedaks. Seal, meie ühises pühakohas on esivanemad käinud sadu, kui mitte tuhandeid aastaid, nii et sellest võib saada põlvkondade side ajas, ruumis ja vaimus. Ajalooline hiiepaik kätkeb endas väärtusi, mida pole võimalik osta ega luua mõne inimpõlve jooksul.

Ka hiie taastumist toetades tuleks järgida pärimuslikke tavasid. Vikat, saag, kirves ja labidas peaksid jääma töövahendeiks teiste pärandkoosluste taastamisel ning hooldamisel. Renessansist alguse saanud pargi- ja aianduskultuuril pole mingit pistmist meie hiiekultuuriga. Et mitte sekkuda ökosüsteemi iseregulatsiooni, tuleks pigem hoiduda puid istutamast. Ent kui puu on kord istutatud, siis pole kohane teda lagedale raiuda või niita. Kindlasti on hiies välistatud võõrliigid.


Põlisrahva hiied on aastatuhandete projekt. Inimesed võõristavad hiie taastumise võsajärku, andmata endale aru, et võsa on üks etapp hiie arengus. Ta sirgub hiiepaika seetõttu, et oleme püha metsa seal hävitanud. Et hiis saaks taastuda, peame varuma kannatust, sest aja kulgu pole võimalik kiirendada. On tarvis hingejõudu mõistmaks, et vähemalt pühades paikades pole inimene looduse kroon.

Arusaadavalt kulub aastakümneid, enne kui söödist saab mets. Ja veel aastasadu, kuni meie järeltulijad saavad astuda põlisesse hiiemetsa, mis puhastab meeled ja vaigistab mõtted. Hiis, nagu põlisrahvaski, on aastatuhandete projekt.


1. Hiiemäe, Mall jt. 2004. Folkloristlik eksperthinnang Paluküla puhke- ja spordikeskuse keskkonnamõjude hindamise aruande juurde. Tartu. Kättesaadav: http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=45&id=299&op=lugu

2. Kütt, Auli 2004. Pyhade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides. Bakalaureusetöö. Tartu ülikool. Käsikiri Tartu ülikooli semiootikaosakonna raamatukogus. Kättesaadav ka: http://lepo.it.da.ut.ee/~haldjas/BA/

3. Puss, Fred 1995. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Tartu ülikool. Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis. Kättesaadav ka: http://www.hot.ee/fpuss/bibl/proseminar.html

4. Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase. Hiis Eesti rahvapärimuses. Eesti kirjandusmuuseum. Tartu.

5. Valk, Heiki 2004. Arheoloogiaalane eksperthinnang Paluküla puhke- ja spordikeskuse keskkonnamõjude hindamise aruande juurde. Kättesaadav: http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=45&id=297&op=lugu

6. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahvakultuuris. Valgus, Tallinn.


Ahto Kaasik (1969) on hiite uurija.



Ahto Kaasik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012