2004/07



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/07
Rukkirk kardab niidumasinat

Maailmas ohustatud linnuliik rukkirk on inimsltlane. Oma asju ajades on inimene loonud talle sobivad elupaigad ning oma asju ajades ta seda lindu ka ohustab. Suurel ja tugevamal lasub kohustus melda ka nrgemale.

le viiendiku Eesti pllumajandusmaast seisab praegu kasutuseta. Ent seniste pllumajandusmaastike hoidmine avatuna on oluline keskkonna, eriti loodusliku mitmekesisuse silitamise huvides. Just seeprast toetataksegi maha jetud, kuid veel vsastumata maade hooldamist: varem on talunikele makstud keskkonnatoetust ajutiselt kasutusest vljas oleva pllumajandusmaa kord aastas niitmise eest (ajavahemikus 1. juulist 31. juulini) servast-serva vi keskelt-lahku meetodil. Sellest aastast on vimalik taotleda sama tegevuse eest pindalatoetust tingimusel, et niitmistd oleks tehtud 31. juuliks. Siin pame selgitada, miks oleks vaja jtta nende alade niitmine vimalikult hilisemale ajale.

Kui vsa pealetungi takistamist peavad vajalikuks kik, siis niitmise thtaja suhtes pole pllumajandus- ja looduskaitsespetsialistid hel meelel. Pllumajanduse asjatundjad peavad varajast niitmisaega (alates 1. juulist) oluliseks, et vltida umbrohuseemnete levikut haritavatele maadele. Aga looduskaitsjate meelest tuleks niitmist alustada hiljem: siis hiritaks vhem linde ja sstetaks kahjustustest putukate (eelkige liblikate) elupaiku. Maha jetud, kuid veel vsastumata pldude linnustik on sna mitmekesine, sest need maad on kaitstud vetiste ja pestitsiidide, samuti mehaanilise hirimise eest pesitsuse haripunktil.

Rgime siin lhemalt leeuroopalise kaitsevrtusega liigist rukkirgust, kes kuulub linnudirektiivi I lisasse.

Pesitsuskoloogia. Rukkirgu arvukus on vhenenud suuremal osal levilast [14], mistttu ta kuulub globaalselt ohustatud liikide nimekirja [2]. Rukkirk on avatud maastike haudelind, kes elab peamiselt niidetavatel rohumaadel [3]. Raadiovastuvtjaga lindude uuringud nitavad, et rukkirk vajab sna krget taimestikku (le 20 cm), mis ei ole liikumiseks liiga tihe [6]. Seetttu valib ta elupaigaks pigem igal aastal niidetud pllud, vltides eelmisest hooajast jnud kuluga alasid. See thendab, et kasutusest vlja jnud toitainerikka mullaga alad kaotavad oma vrtuse elupaigana juba mne aasta jooksul, samal ajal kui vheviljakate muldadega rohumaad psivad rukkirgule klblikena kauem [7].

Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Poolas (Eestile geograafiliselt lhim uuringuriik), on rukkirgu pesitsustskkel hsti teada. Normaalsetes oludes kasvatab rukkirk suve jooksul les kaks pesakonda [7]. Mehaanilisest kahjustamisest hoolimata suur osa pesitsustest nnestub ja teine pesitsuskatse vib olla isegi edukam kui esimene: ellu jb rohkem poegi [15].

Ohud. Kogu Euroopas ohustab rukkirku kige enam mehaaniline niitmine: palju poegi saab niidumasina all surma, ka pesad hvitatakse; kaudselt mjub katva taimestiku kiire eemaldamine, mistttu suve lpuks jb vhem sobivaid pesitsuselupaiku. Eriti suur on oht siis, kui niitmisel liigutakse vljastpoolt sissepoole, sest vanalinnud ja suuremad pojad ei pgene mda niidetud ala teistele pldudele, vaid kogunevad tavaliselt viimasele niitmata ribale, kus nad surma saavad. Poegade suremust hekordsel niitmisel hinnatakse isegi 4086%-ni [1, 15], pesade hvitamist, olenemata niitmissuunast, isegi 100%-ni [7]. Enne juuni lppu niites eemaldatakse krge taimestik, mis annaks vimaluse teiseks pesitsuskatseks.


Rukkirk Eestis. 1995. aastal Eestis tehtud uuringu jrgi [4] pesitseb phiosa rukkirke kultuurniitudel. Hiliseim siinsete pllumajandusmaastike linnustiku uuring (Irina Herzoni, Jaanus Eltsi ja Riho Marja avaldamata andmed) testab, et linnud elavad siiski peaaegu vrdvrselt kasutavatel rohumaadel ja hiljuti maha jetud aladel. Rohumaade thusam majandamine silo tehakse mehhaniseeritult ja heina niidetakse varakult vib phjustada rukkirgu populatsiooni tsise vhenemise. Seetttu suureneb poollooduslike rohumaade ja mahajetud pllumaade thtsus populatsiooni toetamisel ning ksiti nue arvestada majandamisel rukkirgu vajadusi.


Rukkirgu uuring mahajetud pllumaadel. Uuringu eesmrk on selgitada, kas prast 1. juulit keskelt vljapoole (KV) niites suudame hoida rukkirgu jtkusuutlikku populatsiooni mahajetud pllumaadel. Eeskuju veti uuringust otimaal, kus liikide pesitsemisfenoloogia sarnaneb Poola omaga [7].

Raadiosaatjaga varustatud linde jlgides [8] on jutud selgusele, et pllul keskelt vljapoole liikudes sstame linde nii varem kui ka hiljem niites. KV-niitmisviis vhendab thusalt poegade suremust isegi varajasel niitmisajal. Hoolimata sellest testati, et niitmise aeg mjutab pesitsusedukust rohkem kui niitmissuund. Niteks seal, kus niideti 10. juulil KV-meetodil, suutis emalind les kasvatada 2,82 poega, seal aga, kus niideti vljastpoolt keskele (VK) oli see arv 2,46 [8]. Ent mlemad arvud on liiga vikesed, et silitada populatsiooni. Juuli lpul niites oleksid need numbrid aga vastavalt 4,02 ja 3,53. Niisiis, selleks et hoida rukkirgu populatsiooni, tuleb niita vimalikult hilja ning keskelt vljapoole.

ks teine rukkirgu arvukuse muutumisi ja vastavaid suundumusi vrdlev uuring [5] nitab, et rukkirgu populatsioon psib vi isegi suureneb, kui lkkame niitmisaja augusti keskele. Igal juhul ei tohiks alustada niitmist enne juuli keskpaika.

Prast niitmist vivad ellujnud emaslinnud muneda jrelkurna ja pojad edukalt les kasvatada, kui niitmist ei korrata. Samas ei pruugi jrelkurn nnestuda, sest puudub varjav taimestik. Teine pesitsuskatse on tenoliselt takistatud ka taimede aeglase juurdekasvuga aladel [7].

Kas rukkirgule oleks kasu sellest, kui niitmisel jetakse le 10 cm krgune taimestik, pole teada. Ent elupaiga valiku andmed nitavad, et pesitsema asumiseks vajavad emaslinnud vhemalt 20 cm krgust taimestikku [7]. Pealegi on tenoline, et krgem taimestik vib niitmisel ellu jnud linde, eriti poegi, kaitsta vaenlaste valge-toonekure ja kullide eest [7, 15].


Umbrohtude levikuoht. Kuidas lahendada lahkarvamusi, mida phjustab kartus, et liiga hilise niitmise korral levivad umbrohud maha jetud pldudelt kasutusel olevatele?

Paljude umbrohutaimede seemne levikut ja taastootmist ei ole piisavalt uuritud. Plluservadelt levivaid tavalisemaid umbrohte uurides on jutud selgusele, et enamik seemnetest ei levi kaugele: le 2,54 meetri kaugusele satuvad vhesed [11, 16]. Sellele seadusprasusele allub palju umbrohuliike, nagu mets-harakputk, roomav madar, harilik linnukapsas, krvenges, harilik hiirekrv, perekond oblikad jt. Samasuguseid tulemusi andis ka nimetatud umbrohuliikide uuring Saksamaal [16].

Probleem tekib pigem tuulega levivate valdavalt korvieliste liikidega: mahajetud pldudel levivad piiramatult ning levitavad oma seemneid teistele pldudele mitmeaastased taimed, eriti pld-piimohakas ja pldohakas [12]. Nende liikide seemned suudavad tuulega hljuda pikki vahemaid. Teisalt videtakse [9], et pldohaka lendkarvadega seemnetest levivad suure vahemaa taha vhesed: kmne meetri kaugusele juab 10%, 27 meetri kaugusele 3,4% ja kilomeetri kaugusele vaid 0,2% seemnetest. Lisaks ei saa alahinnata pld-piimohaka ja pldohaka vegetatiivse paljunemise osathtsust.

Vilille seemnete levikut juuli algul niites ei takista, sest need lendavad laiali ammu enne heina- vi silotegu: siin pstaks ainult vga varajane niitmine mais.

Uuringute alusel levivad kahara luste seemned looduslikult emataimest vaid meetri kaugusele. Hoopis kaugemale kantakse need pigem masinatega maksimaalne theldatud kaugus on 20 meetrit [10].


Suhtugem asjasse tasakaalukalt. Tenoliselt osalevad seemnete levikus olulisel mral ka inimesed ja loomad. Umbrohtude leviku vimalust mahajetud aladelt ei saa eitada, aga seda ei tohiks ka le hinnata: mlemat seisukohta toetavad seni liiga vhesed uuringud. Umbrohuseemned levivad kasutuses olevatele pldudele ka hooldamata teertest ja aedadest. Sealt prinev saastumisoht vib olla niisama suur vi tenoliselt isegi suurem kui stis pldudelt tulev. Mahajetud pllumaadelt lhtuvasse mitmeaastaste umbrohtude ohusse ei peaks suhtuma kui tsisesse agronoomilisse probleemi, vlja arvatud juhul, kui on kavas knesolevaid maid lhiajal uuesti kasutusele vtta.

Et valitsevaid mitmeaastasi umbrohte vhendada, on prast niitmist kasulik niide kindlasti eemaldada: nii saab lmmastiku sisalduse vhendamisega umbrohtusid alla suruda ning vhem saastava taimestiku kujunemisele kaasa aidata. Rikkam taimekooslus on kasulik kogu elustikule, sealhulgas rukkirgule, sest taimestik psib hre ning linnud psevad sealt hsti lbi.

Mahajetud alade hooldamise toetamine on oluline, et suurendada bioloogilist mitmekesisust, parandada maastike esteetilist vrtust ning vhendada plenguid ja umbrohtude levikut. Loodushoid pllumajandusmaastikel peaks nii vhe kui vimalik minema vastuollu agronoomiliste nuetega. Siin kirjeldatud uuring nitab, et Eestis on teadaolev kasu mahajetud pllumaade hilisemast niitmisajast palju suurem kui umbrohtude leviku vimalik oht lhikonna pldudele. Alternatiivina kogu ala varajasele niitmisele kesksuvel viks kaaluda teisi vimalusi, niteks niita ohtlikke umbrohtusid valikuliselt, eemaldada niidetud materjal jne.

Autorid tnavad abi eest dr. Rhys Greeni (Oxfordi likool) ja Terho Hyvneni (MTT Agrifood Research Finland).


1. Broyer, J. 1996. Les fenaisons centrifuges une methode pour reduire la mortalite des jeunes rles de genets Crex crex et cailles des bles Coturnix coturnix. Rev. Ecol. 51: 26976.

2. Collar, Nigel. J. et al. 1994. Bird to Watch 2: The World List of Threatened Birds. BirdLife Conservation Series No. 3. BirdLife International, Cambridge.

3. Cramp, Stanley; Simmons, K. E. L. (eds.) 1980. Birds of the Western Palearctic. Vol. II. Oxford University Press, Oxford.

4. Elts, Jaanus 1997. Studies of the Corncrake in Estonia in 1995. Vogelwelt 118: 236238.

5. Green, Rhys E.; Williams, G. 1994. The ecology of the corncrake Crex crex and action for its conservation in Britain and Ireland. Bignal, E. M. et al. (eds). Nature conservation and pastoralism in Europe. Joint Nature Conservation Committee, Peterborough: 6974.

6. Green, Rhys E. 1996. Factors affecting the population density of the corncrake Crex crex in Britain and Ireland. J. Appl. Ecol. 30: 677692.

7. Green, Rhys E. et al. 1997a. Population, ecology and threats to the Corncrake Crex crex in Europe. Vogelwelt 118: 117134.

8. Green, Rhys E et al. 1997b. A simulation model of the effect of mowing of agricultural grassland on the breeding success of the corncrake (Crex crex). Journal of Zoology, London, 243: 81115.

9. Heimann, B.; Cussans, G. W. 1996. The importance of seeds and sexual reproduction in the population biology of Cirsium arvense a literature review. Weed-Research-Oxford 36: 493503

10. Howard, C. L. et al. 1991. The dispersal of weeds: seed movement in arable agriculture. Proceedings of the Brighton Crop Protection Conference, Weeds. Vol. 2: 821828.

11. Marshall, E. Jon. P. 1989. Distribution pattern of plants associated with arable field edges. J. Appl. Ecol. 26: 247257.

12. Salonen, Jukka. et al. 2001. Crop production conditions in the northern European region with a special reference to crop protection. DIAS report Plant Production, 59. Danish Institute of Agricultural Sciences, Denmark.

13. Semm, Maaria jt. 2003. Pllumajandusmaastike loodushoid. Soovitusi talunikele igapevasteks tdeks. Eesti Loodusfoto, Tartu.

14. Tucker, Graham M.; Heath, Melanie F. 1994. Birds in Europe: their conservation status. BirdLife International, Cambridge.

15. Tyler, Glen. A et al. 1998. Survival and behaviour of Corncrake Crex crex chicks during the mowing of agricultural grassland. Bird Study 45: 3550.

16. Wilson, P. J.; Aebischer, Nicholas. J. 1995. The distribution of dicotyledonous arable weeds in relation to distance from the field edge. J. Appl. Ecol. 32: 295310.


Irina Herzon (1971) on Helsingi likooli rakendusbioloogia teaduskonna doktorant.

Maaria Semm (1980) ttab Eesti ornitoloogiahingus pllumajandusmaastiku projektijuhina.




Irina Herzon, Maaria Semm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet