2004/07



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/07
Sdadest rsitud Sinimed

Sdasuvel, keset kige muretumat puhkuste aega, juab ktte ks mmargune thtpev Eesti ajaloos 60 aastat Sinimgede lahingutest.

Ajaloost kanduvad tnasesse peva aina uued thtpevad. Neist osa juab kalendritegijate kaudu meie kgikalendrite vi siis taskumrkmike leheklgedele. Paraku on kalendrithtpevade krval palju selliseid minevikusndmusi, mis on praeguseks ajaks peaaegu unustatud. Sageli vib sellistest sndmustest mrke leida meid mbritsevas maastikus. Nii on lugu ka Sinimgedega.

Sinimed ja selle mbrus on sdade tallermaa olnud mitmel korral. Rngemate tagajrgedega lahingud olid siin aga 1944. aasta suvekuudel, tpsemalt 26. juulist kuni septembrini. Venelased ei murdnud Sinimgedest lbi relvade jul, vaid seeprast, et vastased taandusid lunast neid hvardava mberpiiramise tttu. Seejrel judis Punaarmee ndalaga okupeerida kogu Eesti mandriosa. Vib vaid oletada, milline oleks olnud Eesti saatus ilma Narva ja Tannenbergi kaitseliini vi siis Sinimgedeta.

Mistatuslikud Sinimed. Sjasndmused Sinimgede mbruses on paljuski veel korralikult lbi uurimata. Nii kiguvad andmed langenute arvu kohta kordades. Huvitava kokkusattumusena on siiani mistatuslik ka Sinimgede geoloogia. Liustikuga klindist lahti murtud hiiglasliku rndpangase ideed (alates Hausenist 1913) prooviti 1960. aastatel vlja vahetada teooriaga Sinimgede tektoonilisest pritolust. Asub ju krgendik tektoonilise rikkevndi kohal.

Viimastel aastatel on Sinimgede tekkelugu seletatud ka Kambriumi savide ebahtlase voolamisega mandriliustike surve all [6]. Nagu tavaks, lpetavad teadlased oma analsi tdemusega: ilmselt on tegu mitme teguri koosmjuga, mida on tarvis veel uurida.

Mgesid tekitanud jud on olnud aga tohutu. Pangased on jrsu, kohati pstloodse nlvaga. Vljangemiselt meenutavad need astangud kas vi siinsamas Pimestikus olevat klinti, vaid rusukallet on vhem ja kivimite lhelisus seega hsti jlgitav.

mbrusest selgesti eristuvaid knkaid on Sinimgedes kolm. Kige lnepoolsem kngas kannab Tornime nime, selle krgus le merepinna ulatub 69,9 meetrini. 1944. aasta lahingute ajal tuntigi mge eesktt nime all Krgendik 69,9. Sinimgede idapoolseim on Pargimgi (84,6 meetrit). Tornime ja Pargime vahele jb 83,2 meetri krgune Prguhauamgi.

Rindemaa. Sinimgede sjalood ulatuvad Phjasja aega. Toona, 1704. aastal moodustasid need med he osa ulatuslikust kaitsevndist, mille rajasid Narvat piiravad venelased. Eesmrk oli trjuda rootslaste vimalikku abivge. Peeter I ksul pstitati lnepoolseimale krgendikule ka vaatetorn, et jlgida Tallinna suunast tulevat teed. Siit tuleneb ka nimetus Tornimgi. Hiljem hoopis Rootsi kantsi nime all tuntuks saanud reduutide ssteem ulatus merest Tornimeni. Arvatavasti jtkus see kaitsevall luna pool kuni Auvere soodeni. Vallis paiknesid vlikahurite pesad: Tallinna poolt lhenevate vaenuvgede trjeks. Nagu suurte kindlustuste puhul sageli, osutusid ka need td mttetuks: rootslased Narvale appi ei judnud. Praeguseks on selle nn. Rootsi valli krgus kahanenud meetri-kaheni.

igustatult on Jaan Eilart [1] nimetanud Sinimgesid rindemaaks. Ka Esimese maailmasja eel ja selle ajal kujundati Narva (Peterburi) kaitseliiniks kige idapoolsem kngas: Pargimgi ehk Lastekodumgi. Oma nime sai see seljandik me nlvale endisesse misahoonesse rajatud esimese riikliku lastekodu jrgi.

Milleks tpselt sjavangide tga Pargime nlvadele rajatud kigud ja punkrid olid meldud, pole heselt selge. Tenoliselt oli kindlustuse lesanne kontrollida Peterburi suunduvat maanteed ja vimalik, et osaliselt ka Soome lahte. Ndseks on osa kikusid kindlustatud ja nende ohtlikkuse tttu sissepsud trellitatud: kikudes vib leiduda laskemoona.

Teise maailmasja ajal, Narva rinde psimise perioodil, ehitasid sakslased merersest Mummassaarest Sinimgedeni ja sealt edela suunas kulgeva nn. Tannenbergi liini. Sellesse kuulus kilomeetrite kaupa kaevikuid, kmneid dzotte, laskepesasid ja staabipunkreid Tornime phja-, luna- ning lnenlvadel. Juuli lpupevadel alanud vitluste prasust on mlestustes vrreldud isegi Verduni vi Sommeiga. Rnnakute keskmeks kujunes siin Prguaugu- ehk Grenaderimgi. Lahingute jooksul kis see kngas mitu korda kest ktte, me jalamile kaevunud sakslased veetsid vahel pevi eraldatuna phijududest.


Sja jlgi on Vaivaras vimatu mitte nha. Arvukad sjamlestused annavad aimu purustustest, mida Sinimed pidid le elama. Peaaegu iga meeter on siin rikastatud ohtra raua ja verega. Nii kirjeldab oma mlestustes Sinimgede maastikku ks kaitselahingutest osavtnu, Wilhelm Tieke [7]: Prast lahingut sarnaneb vitlusvli troostitule kuumaastikule, kus tihedasti ksteise krval asuvad veega tidetud mrsulehtrid ulatuvad phjas Soome laheni ja lpevad lunas soostunud metsades. Lastekodumgi ja Grenaderimgi on pommidest ja granaatidest pahupidi pratud; ksikud kildudega pihtasaanud tvekndid kerkivad taeva poole ja muudavad piinatud maa pildi veel varjundi vrra ilmekamaks. Ka krgendikul 69,9 ei ole enam htegi puud. Peenikesed kased on nagu maha niidetud. Metsatukkadest ja tihnikust on saanud hiiglaslik krrepld.

Vaivara vallas hvis sjasndmustes kuni 90% hoonetest. Maapealt phiti kik olulisemad ehitised: Vaivara ja Peeterristi kirik, vallamaja, mis (hilisem lastekodu), kihelkonnakool, raudteejaamad. Samuti ei jnud sjatulest puutumata piirkonna rahvamajad. Neist kige ilusam Vaivara rahvamaja Perjatse klas ji varemetesse siiski alles prast sda, kuid ples 1945. aasta jaanuaris.

Mitu eesliinil asunud kla kaotasid sja kigus enamiku oma majapidamistest, niteks Auveres hvisid kik 45 talu. Hinnates vanade kaartide jrgi rindemaa talude praegust kasutust, on suhe sarnane: vaid iga kmnes sjaeelne talukoht on kasutusel.

Imetlusvrne, et kigest hoolimata on Vaivara tugev kultuuritraditsioon olnud nii psiv. Piirkonna traagilist lhiminevikku justkui trotsides on siin valminud ainulaadne triloogia kihelkonna ajaloost [2, 3, 4], phjalikke levaateid Vaivara radadest on avaldanud ka Virve Orav [5].

Loomulikult on Vaivarasse hiljem rajatud ka pris uusi hooneid, suvilakooperatiive, kolhoosiajal lautasid jne. Ent ks on kindel: mlestusi olnust kajastab siinne maastik hoopis enam, kui sjajrgne periood on judnud uut luua.



1. Eilart, Jaan 1997. Sinimgede rahvusmaastik. Phjarannik, 25.VII: 36.

2. Jesaar, Aino-Monika 2000. Kuni sda kik purustas Vaivara ja Alutaguse valla koolide ajalugu 19191944. Ida-Virumaa.

3. Jesaar, Aino-Monika; Vassiljeva Liivi 2001. Kuni sda kik purustas Vaivara ja Alutaguse valla kultuurilugu 1944. aastani. Vaivara Vallavalitsus, Kohtla-Jrve.

4. Jesaar, Aino-Monika 2002. Kuni sda kik purustas Vaivara ja Alutaguse valla majandus ja omavalitsused kuni 1944. aastani. Jhvi.

5. Orav, Virve 1991. Matkateed Narva lhistel ehk Vaivara radadel. Olion, Tallinn.

6. Suuroja, Kalle 2003. Balti klint loodusmlestisena. Eluta loodusmlestiste uurimine ja kaitse. TartuTallinn: 1938.

7. Tieke, Wilhelm 1999. Truuduse tragdia. Greif, Tartu.


Andres Tnisson (1960) on geograafiamagister, ttab keskkonnaeksperdina.

Ivika Maidre (1967) on ajaloolane, Vaivara huvikeskuse spetsialist.



Andres Tnisson, Ivika Maidre
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet