Selle aasta 10. mail jõustunud looduskaitseseaduse järgi makstakse loodushoiutoetust kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks tehtud töö eest; vajalikud tööd on määratud kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga. Toetust makstakse kinnisasja valdajale. Toetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega. Konkreetse töö tegemises ja sellega kaasnevates üksikasjades, nagu töö maht, koht, töö kvaliteedile esitatavad nõuded ning saadava toetuse suurus, lepitakse valdaja ja korraldaja vahel kokku: sõlmitakse sellekohane kirjalik leping. Korraldajaks on kaitstava ala valitseja.

Seaduses toodud loetelust saab käesoleval aastal toetusi maksta kaitsealadel.

Hoiualad ja püsielupaigad moodustuvad kava kohaselt aasta jooksul praegu ajutise kaitse alla määratud aladest (keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a. määrus nr. 24 “Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel”). Riigi- ning eramaal väljaspool kaitsealasid asuvatel ajutise kaitse alla võetud aladel ja kaitsealal asuval riigimaal tellib poollooduslike koosluste hooldamise korraldaja (s.o. keskkonnateenistus või kaitseala administratsioon) keskkonnaministri käskkirjaga kehtestatud korra alusel nagu varasematelgi aastatel.

Tänavu on keskkonnaministeeriumi eelarves toetuste maksmiseks ja hooldustööde tellimiseks kokku eraldatud 18,3 miljonit krooni. 2005. aasta eelarve projektis on samaks otstarbeks kavandatud 20 miljonit krooni.

Niitude ja karjamaade loodusliku mitmekesisuse taastamisele ja püsimisele aitavad kindlasti kaasa ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika alusel makstavad põllumajanduslikud keskkonnatoetused ja toetused keskkonnakaitse kitsendustega piirkondades tegutsevatele ettevõtjatele. Üks keskkonnakaitse kitsendusi on ka maa-ala kuulumine Natura 2000 võrgustiku koosseisu.