2004/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2004/08
Nmme-Mustame maastikukaitseala

Kaitseala linnas? Miks mitte, kui on selline ainulaadne piirkond, kus inimene on osanud end looduskeskkonda sobitada.

NmmeMustame maastikukaitseala (204 ha) asub Tallinna linnas Mustame ja Nmme linnaosa piirialal. See veidi eriprane kaitseala hlmab pimunud loodus- ja prandkultuurmaastikku, mida on pikka aega kujundanud loodusjud, aga viimastel sajanditel ka inimene endale elukeskkonda luues.

Kaitseala eesmrk ongi hoida seda unikaalset maastikku: Mustame nlva, Nmme liivikuid, allikaalasid ja suure puhkemajandusliku vrtusega linnametsi.


Mandrij, vee ja tuulte vormitud. Nmme pinnamood on kujunenud ligi 12 aastatuhande jooksul. Mandrij viimasel pealetungil tekkis ligi 30 meetri krgune jrsk Mustame nlv, mis thistab toonast mandrij serva asendit. Laialdasel liustikuje deltaalal kujunesid Nmme ja Mnniku liivikud. Prast liustiku taandumist on Mustame nlva ja Nmme liivikute arengut mjutanud algul Balti jpaisjrv, hiljem Antslusjrv (93007600 aastat tagasi) ja Litoriinameri (76004200 aastat tagasi). Antslusjrve vesi ulatus kuni Mustame nlvani ja kujundas sellesse murrutusastangu suhtelise krgusega kuni 34 meetrit.

Mere taandumise jrel on nlva ilmet muutnud ajutine vooluvesi ning nlva lhistele tuul aegade jooksul vorminud Mustame luitestiku. Koos luidetega on Mustame nlva (ja htlasi Tallinna linna maapinna) suurim krgus ligi 64 m le merepinna, nlva pikkus knib ligi kolme kilomeetrini [1]. Tallinna krgeim punkt jb Seljaku, Hiiu-Suurtki ja Vana-Mustame tnava vahelisele krgendikule. 19. sajandil nimetati kogu piirkonda Sinisteks mgedeks, sest nlval kasvav mets paistis kaugelt sinise viiruna.

Nlva alla, astangust phja poole, jb endisel merephjal laiuv liivane rannikumadalik, mida ilmestavad madalad luited. Kaitseala rmises phjaosas paljandub hukese pinnakatte all karstunud lubjakivi.

Mustame nlval avaneb ohtrasti allikaid. Suurimal, Glehni pargi allikaalal avaneb kevaditi 24 allikat, millest algavad ojakesed suubuvad valdavalt Mustame basseini. Allikate vooluhulk on veerikkal ajal ks kuni kolm liitrit sekundis. Neist veerohkeim on Rmuallikas, millel olevat ka raviomadusi. Glehni allikate vesi prineb Nmme liivikutest ning seetttu oleneb vee kvaliteet sellest, kui palju imbub Nmmel heitvett liiva. Glehni pargi allikate vett kasutati Nmmel joogiks veel 1994. aastal. Allikate vooluhulka ohustavad sgavad puurkaevud ning nlvaalused kuivenduskraavid ja teed.


Mets. Siinseid hukese pinnakattega alasid katavad enamasti kuivad nmme- ja palumnnikud liivmuldadel. Haruldusena on Mustame nlva all linnaoludes psinud allikalistele aladele omane lodumets. Niiskematel muldadel, peamiselt allikarikkal Mustame nlval ja selle all Glehni pargis, kasvab lehtpuu segapuistuid, mille puurindesse kuuluvad sanglepp, kask, tamm, haab ning ksikud kuused ja mnnid. Niiskemal ja toitainerikkamal alal Kadaka puiesteest ida ja lne pool neb krgekasvulisi kuuse- ja kuuse-segametsi, mida nukogude ajal kutsuti Tallinna kopsudeks ja mis kuulusid Tallinna rohelise vndi puutumatusse metsafondi.

Metsad on linnurikkad, rahumeelne uitaja vib siin hea nne korral kohata ka metskitse vi jnest. Metsa all leidub kiviklve ja suuri rndrahne. Looduskaitse alla on vetud Kadaka tee ja Kadaka puiestee ristumiskoha lhedal asuvad piringi kivid. Need kaks rabakivirahnu on nime saanud neid 1935. aastal uurinud ja mdistanud Tallinna koolinoorsoo loodussprade hingu geograafia piringi jrgi. Piirkonna elustikku on vhe uuritud, niteks taimestiku kohta andmeid peaaegu pole. mbruskonna koolipilastele oleks see sobiv paik uurimistks.


Loodusesse sulandunud kultuuriprand ja puhkerajatised. Kaitseala territoorium on seotud Nmme linna ajaloolise kujundaja Jlgime misniku Nikolai von Glehni kultuuriprandiga. Tema rajas Mustame nlvale Krgepea karjamisa (Hohenhaupti), mida nd tuntakse Glehni lossi nime all. Praeguseks on see hoone vetud muinsuskaitse alla, nagu ka sinna lhedale loodud skulptuurid Krokodill ja Kalevipoeg.

Kaitseala territooriumile jvad suusahppemed, ala lbivad suusa- ja matkarajad, mida meelsasti kasutavad nii tallinlased kui ka kaugemalt saabuvad puhkajad ja tervisesportlased. Mustame nlva allikatest toituvad otse nlva alla rajatud ujumisbasseinid. Siinne allikaala toidab osaliselt ka Harku jrve voolavat Jrveotsa oja, nii et maastikukaitsealal phjavee taset hoides mjutame teatud mral ka Harku jrve lisanduva puhta vee bilanssi.

Kaitseala vga mitmekesised pinnavormid ja taimkate, loodus- ja kultuurimlestised, puhke- ja tervisespordirajatised pakuvad huvi nii geoloogia-, bioloogia-, ajaloo- ja kultuurihuvilisele kui ka matkajale, jalutajale ning tervisesportlasele.

Paari viimase sajandi jooksul on pinnamoodi oluliselt kujundanud inimtegevus: ehitiste tarvis on tasandatud luiteharju, kaevandatud liiva, teede rajamiseks on kaevatud svendeid Mustame nlva ja luitestikku. Mustame nlv, eriti aga selle jalamil kasvavad valgusrikkad mnnimetsad on tallinlaste meelispuhkepaiku. Seetttu on viimastel aastakmnetel jrsult suurenenud koormus nendele aladele: metsa alla on tallatud tihe jalgradade vrgustik ning rohkesti puid kuivanud.


Kaitse. Maastikukaitseala ongi loodud selleks, et hoida tallinlastele nii olulist puhkepiirkonda rikkumise ja tisehitamise eest. Kaitseala kuulub tervikuna piiranguvndisse, kus on keelatud uute ehitiste pstitamine. Et Mustame nlv on vga erosioonitundlik, tohib siin jalgrataste ja mootorsidukitega liikuda ainult mda selleks ette nhtud teid. Samas tuleb poollooduslikke kooslusi, eelkige parke kindlasti hooldada, koosklastades kik td kaitseala valitsejaga Harjumaa keskkonnateenistusega.

NmmeMustame maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2004, 41, 279).

>1. Kink, Hella (koostaja) 1997. Loodusmlestised 2: Tallinn. Nmme, Mustame. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn.

2. Valt, Lembit 1979. Tallinn. Lhientsklopeedia. Valgus, Tallinn: 1525; 245; 253254.





Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet