|
 |
Eesti Loodus 2004/08 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2004/08 |
|
Kõik on seotud kõigega ehk nähtamatud ohuniidid |
| Ärkasin verandalt kostva salapärase nagina peale: no muidugi, eile õhtul sättisid suured poisid-tüdrukud end vähile. Mind kampa ei võetud: öeldi, et sul tuleb uni peale, mis me siis sinuga ööpimeda jõe ääres peale hakkame. |
|
| Tööjuhend EL 2004/08 |
|
Kuidas kasutada kompassi |
| Küllap on omajagu neid, kes naudivad matka mitukümmend kilomeetrit eemal inimasustusest; ihkavad käia neid radu, kuhu inimene satub harva ja kus silmapiiril paistab vaid metsaserv, põllulapp, mäeseljak, järv. Enne matkale minekut tasub aga läbi mõelda, mida ja millist varustust kaasa võtta. |
|
| Intervjuu EL 2004/08 |
|
Inimene on Looduse sulane |
| Tiit Leito on sündinud 1949. aastal Hiiumaal Emmastes. |
|
| poster EL 2004/08 |
|
Ööliblikate lummuses |
Ööliblikate maailmaga ristuvad meie teed enamasti kas autotulede valguses või näeme aknalaual konutavat karvast ja sünget elukat. Peale selle seostub ööliblikaga veel mingi kerglane ja paheline alatoon. |
|
| essee EL 2004/08 |
|
Kullerkupud, jaanililled, karikakrad, kellukad |
Mis seob Eestis neid kenasid lilli ühte? Neid ühiselt ähvardav tulevik – muutumine haruldasteks kaunitarideks, keda on ehk vaja isegi kaitse alla võtta. |
|
| artiklid EL 2004/08 |
|
Kostivere karstiala Vanapagana ja inimeste meelevallas |
| Üks Eesti suurimaid karstialasid asub paarkümmend kilomeetrit Tallinnast ida pool Kostivere mõisa lähedal loopealsel. |
Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest |
| Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, Põhja-Euroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks – jõevähk. |
Muistne taevakaart kivil? |
See, mis praegu on vaid aukudega kivi, oli kunagi ürgmuistsel ajal tükike püha ja igavest taevast maapeal: taevakaart, kalender ja kultuskivi üheskoos.
|
Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa |
| Sõrulaste meelest algab Päris-Sõrve Tehumardilt või nõudlikumal juhul Salme jõe äärest. Tiirimetsa–Lõmala kandi on Salme vald saanud vana Anseküla kihelkonna pärandina Saaremaa mandrilt. |
Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? |
| Kes meist poleks koolipingis õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. |
|
| Panin tähele EL 2004/08 |
|
Orhideed vahetavad värvi: kollane valge tolmpea ja valge punane tolmpea |
| Saaremaal Undval kauni kuldkinga uut leiukohta üle vaadates jäi silm pidama kollasel laigul valgete tolmpeade hulgas. Kahtlus, et see on midagi enneolematut, leidis kinnitust: kolme valge tolmpea taime õied olid kollased! |
|
| Reisikiri EL 2004/08 |
|
Eesti piirilt Riia lahte - paadiretk Gauja jõel |
| Suvi on üks magusaim paadimatkaaeg: kuumad päikesepaistelised ilmad, soe rannaliiv, jahutav jõevesi. Nendel, kes veematkadest lugu peavad, tasuks kindlasti tutvust teha meie lõunanaabrite uhkeima jõe Gaujaga (eestipäraselt Koiva). |
|
| Kaitsealad EL 2004/08 |
|
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala |
| Kaitseala linnas? Miks mitte, kui on selline ainulaadne piirkond, kus inimene on osanud end looduskeskkonda sobitada. |
|
| EL küsib EL 2004/08 |
|
Kuidas aitab keskkonnainvesteeringute keskus edendada Eesti metsandust? |
| Selle aasta maikuus istutati tantsu- ja laulupeoliste eestvedamisel miljon puud. Metsaistutustalgutega aidati kaasa Eesti metsade säilimisele ja ühtlasi suurendati inimeste teadlikkust. |
Kas ja kuidas saab tänavu Eestis vähki püüda? |
| Vähivarude olukord Eesti veekogudel on viimastel aastatel halvenenud. Neid kahjustasid oluliselt 2002. |
|
| aasta puu EL 2004/08 |
|
Lepp loomade toidulauana |
| Kui põder põlgab leppa ja kobras tarvitab teda eelkõige vaid ehitusmaterjalina, siis pisemate loomade seas leidub rohkesti neid, kes just lepast toitudes sellel puul suure osa oma elust mööda saadavad. Et neid märgata, silmitsegem leppa pisut lähemalt. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
