2004/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/08
Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Srve sre otsa

Srulaste meelest algab Pris-Srve Tehumardilt vi nudlikumal juhul Salme je rest. TiirimetsaLmala kandi on Salme vald saanud vana Ansekla kihelkonna prandina Saaremaa mandrilt. Aga seal, kus teekond lpeb, paistab silmapiiril sinise viiruna Kuramaa.


p>Srve poolsaar ulatub Euroopasse. Nii tles mned aastad tagasi piltlikkuse mttes akadeemik Hans Trass, pidades silmas, et kige phjapoolsem euroopalik laialehine mets kasvab veel Abruka saarel ja Abruka laiuskraad likub Srve srega just Tehumardi kohal. Kik, mis jb sellest mttelisest joonest luna poole, viks ju bioloogilises mttes arvata soojemasse Euroopasse.

Taimeliikide levikut laiemalt vaadeldes tuleb nustuda ka noorema plve teadusmehe Tnu Talvi arvamusega, et Srve poolsaar on justkui sild soojemas Euroopas elavate linnu- ja putukaliikide ning taimede levikul phja poole. Kultuuriloo poolelt viks lisada, et Srve on piir suveklalistest soomlaste-rootslaste levikul meie randadele. Kuramaal on loodushuvilistena lekaalus juba sakslased.


Tehumardi. Enamik Srve poole rndajaid tavatseb teha vhemalt veerandtunnise peatuse Tehumardil, et vaadata monumenti ja vikest kalmistut ning pda mistatada nende thendust.

Kigepealt kohanimi, mis nnda tuntud. Esialgu oli see muistne pere- ja hiljem kla nimi, mis prineb kahest isikunimest: Stefanus (eestipraselt Tehva, Teho) ja Mart. Liitsnana sai see kuulsaks kuuskmmend aastat tagasi.

Siin klaveerel, teede ristumiskohas, peeti 1944. aasta 8. oktoobri hilishtul ja 9. oktoobri esimestel tundidel verine lahing peale tungivate Punaarmee Eesti korpuse eelsalkade ja taganeva Saksa veosa kahe pataljoni vahel. Kokku vttis kohati ksitsivitluseks kujunenud heitlusest elu ja surma peale osa ligikaudu 1500 sdurit ja ohvitseri. Lahing pses valla, kui KuressaareSrve maanteed pidi Nasva je joonelt taganenud sakslaste kaks pataljoni rndasid selja tagant Krla poolt pimedas teeristmikule judnud ja kaitsepositsioonile asunud eelsalku: valgustusrakettide hkutulistamise jrel panid nad pillid hdma ootamatu tkke suunas.

Kergete soomukite ja tankitrje suurtkkidega varustatud eelsalk avas rndajate pihta vastutule, pekstes pataljonide ees liikunud tanketid ja autod segamini ning takistades vastase psu Salme je joonel kaitsepositsioonidele asunud omade juurde. Judude kahanedes pses ks pataljonidest viksemate kaotustega siiski piki mere randa lbi, kuid hommikul avanes lahingutandril kohutav pilt: rusudes ja plenud liikurmasinad, mees mehele kukkunud laibad, haavatud, keda sidumispunktidesse viidi. lahingus langenute tpset arvu ei teata siiani. Vimalik, et see on umbes nelisada. Osa haudu on thistatud plaatidega, osa sakslaste prmudest mber maetud, osa veel leidmata. lahingu haavadesse surnud mehed on maetud Tiirimetsa lhedal asuvale Vananmme kalmistule.

Lahingukoha servas krguva monumendi kujundasid arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Mati Varik. See pstitati 1967. aastal ja smboliseerib kiki Teise maailmasja kangelastegusid Saaremaal ainult he sdiva poole poolt vaadates, nagu see sellel ajajrgul tavaks oli. sna hiljuti veel elus olnud tookordne Saksa pataljoni komandr hauptmann Ritter pani oma mlestused kirja vana mehena. Ta mletas, et meri valendas lbi sgis ja kadakate varjus luna poole liikudes pses hulk mehi surmast.

See osa merepoolsest lahingutandrist on memoriaalpaigana metsastamata. Rhmiti kadakatega kaetud vlud iseloomustavad Saaremaa rannikuloodust, nagu see oli veel viis-kuuskmmend aastat tagasi.


Kaimri ja Lpe. Enne, kui poolsaare vaid paarikilomeetrise lbimduga kael Rahuste poole laienema hakkab, pole mrgata inimasulaid. Kahte mereranda hendava tee mbruses laius veel viiskmmend viis aastat tagasi tielik militaarmaastik: heinaniitmiseks klbmatu, songitud ja miiniohtlik jtmaa plenud ja purustatud puutvede, kaitsekraavide, tankitkete ja lhutud sjatehnika jnustega. Rinne seisis siin maa mdisedes ligi kolm ndalat. Hitler kskis iga hinna eest kaitsta Kuramaal kotti sulgunud suurte Saksa vegrupeeringute tagalat. Nii hvis Srves sjategevuse tttu peaaegu tielikult 14 kla. Nende asukohta mrgivad hoolikalt paigutatud nimesildid. Rohukamara alla peitunud eluasemekngaste juures itsevad juunis veel sirelid ja sgiseti poetavad koltuvate taimede vahele oma vilju ksikud kreegipuud.

Nd saame nha, kuidas militaarmaastik on looduslikult taastunud ja vsa vohab. Inimeste tagasitulek muserdatud maale vtab aga veel palju aega.

Judnud Lo lahe rde, avaneb vaade Lnemerele. Lahe suus, Kriimi laiu nuka juures, mustavad laevavraki jnused. 1980. aasta sgisel sattus sinna karidele Kreeka kaubalaev Volare, mille ei tea kust ilmunud randlased sna ruttu paljaks rstasid, ja seda otse terase Nukogude piirivalve silma all. Eks kohaliku kordoni lem sai sealt endalegi suurema ekraaniga vrviteleri.

Juuli lpul vib lahel nha ksikuid paate, kust lastakse vette lestavrku vi kontrollitakse angerjarsa. Rannikul hakkab silma mni uus suvila.


Lindmetsa. Lbides kunagisest sjamllust nnelikumalt psenud Rahuste kla, juame piki poolsaare lnerannikut Kaunispe ja Kargini kulgevale luitekrgendike reale. Juba taimestunud ja metsa alla peitunud kuni 16 meetrit krged luited loovad vga vahelduva ja ilusa maastiku, mida tiendab mere lhedus. Kunagi andsid need ka Lindmetsa mgedeks nimetatud luitevallid sellele Srve maastiku osale mitu ihalusnime, nagu Helveetsia, Waldheim jne.

Vanema Srve krgustiku (Kargi lhedal kuni 36 meetrit) liivikud kuhjuvad veel tnapevalgi: Kaunispe sadama lheduses vib nha lahtist liiva. Luitestike suursugususele aitavad kaasa nende alla jnud vanad rannavallid ja astangud. Idakljel lpevad luited soistel sooheinamaadel. Sooaladel leidub ka mni kinnikasvanud jrv. ks neist Rssa padu olevat kunagi olnud vikese je kaudu henduses merega. Seda jekest pidi psenud kohalikud viikingilaevad pakku luidete varjus olevale jrvele. Roukli tammikus olnud nende phapaik. Vanad tammed kasvavad seal praegugi.

Viikingitavade ilminguid on siin kandis theldatud ka hiljem. Niteks Rahuste meeste viikingiretk 1838. aastal Ojamaa saarest phja pool asetseva Far saare juures hukkunud laeva juurde ti kaasa isegi kohtuprotsessi: raualattide rvimise eesmrgil sooritatud retke noorimale osavtjale, Nirrima (ka Nrima) Hindrekule misteti lapsevitsad, sest ta oli rsteretke ajal alles 11-aastane.


Mntu. Jtkates retke, on huvitav keerata prast endise Kargi misa parki vasakule: tee viib Misaklas asuvasse Srve puhkeklla. Siin metsade vaikuses on perekond Miti klalisena mnus jalga puhata, keha kinnitada ja suunduda seejrel mda tervislikku, mnnimetsas looklevat teed lhedal olevasse Torgu valla keskusse, Iide klla. Seal asub ka tuntud keiserliku fotograafi Carl Oskar Bulla (18541929) ehitatud maja. Iidelt pseb hlpsasti mda uut asfaltteed endise Mntu misa parki.

Mntu mis kuulus aastail 18731919 Saaremaa rtelkonna kauaaegse esimehele Oskar von Ekesparrele, kes ei sstnud judu ja raha, et misa hooned ja park seisusekohaselt vlja arendada. Hoolimata korvamatutest sjakahjustustest ja aastakmnete pikkusest militaarotstarbelisest kasutusest on pargis silinud hulk haruldasi puuliike, pargi mererselt pangalt (viis meetrit le merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mntu sadamale.

Siin alustas misaomaniku poeg Harry von Ekesparre (18801916) juba gmnaasiumipilasena looduse fenoloogilisi vaatlusi ning jlgis lindude rnnet. Tema tegevus ratas thelepanu Riia loodusuurijate seltsis, kus tekkis 1906. aastal mte asutada Mntu misa Saaremaa bioloogiajaam. Idee arenedes otsustati hiljem Kihelkonna kasuks, kus bioloogiajaamaga liideti ka Vaika linnukaitseala.

Misast mnisada meetrit phja pool krguva astangu serval, le Sre maantee, seisis Ekesparrede kodukabel, mille keldrisse oli maetud ka noor loodusuurija. Kabel lhuti ja kelder kaevati segamini linud sajandi viiekmnendatel kuni seitsmekmnendatel aastatel. Veel tnavu kevadel lebasid rstatud haua serval tsinkplekitkid. Need prinevad puusrgilt, millega Esimese maailmasja ajal Kunguris surnud noormees kodukabelisse toodi.

Aga loodusvaatlused Srves jtkuvad. Srel tegutseb linnuvaatlusjaam, mille asutas 1998. aastal Viron Lintuseura.


Sre. Sre on tegelikult Srve poolsaare ots, kus tee lpeb Irbe vina ees. Ilusa ilmaga paistab le vina Kuramaa: sinine viirg horisondil ei ole Liivi rannik Mazirbe kohal, vaid sellest viis kilomeetrit luna poole krguv Slitere astang (suhteline krgus 80 meetrit) oma plispuudega. Samas seisab ka restaureeritud tuletorn. Sre tuletornist sinnani saab 18 meremiili ehk 33,3 kilomeetrit. Slitere astangut htakse Sinimgedeks ja need kuuluvad Slitere rahvusparki, mille ilmekaim vaatamisvrsus on Kolka neem. Sealsetest silmaga haaramatutest liivarandadest tunnevad rmu puhkajad.

Srve sre rannik on klibune ja kuidagi troostitu. Ometi tahtis Oskar von Ekesparre 1880. aastatel rajada siia tervistavad puhkekodud. Kllap oleks selle ettevtmise teoks saades kujunenud Srele kliimakuurort tervislikku toitu, vrsket kala, linnuliha, lpsisooja piima, vitamiini- ja mineraalirikkaid aiasaadusi, mett ja muud suuprast tootva tagamaaga.

Praegu saaks siia kuurorti asutada randa telki pstitades, ent pev hiljem selgub, et pole enam Sre kla, kust toitu hankida. Isegi tuletorni uks on lukus. Kord kuus tuleb automaatselt toimivat majakat le vaatama ja korrastama tehnik Kuressaarest.

Kunagi seisis siin vana kividest laotud tuletorn (ehitatud 1770), mille tipus esialgu ka puid pletati. Kik Sre misa mehed pidid puid muretsema, kohale vedama ning pimedal ajal tuld valvama. Selle t tttu hti neid paagi talupoegadeks. Kui lilambid les seati, psesid randlased jlle kala pdma, laevu ehitama ja koduse suure pere eest hoolt kandma. Srve on ju pikka aega olnud tkate noorte kasvulava, kust niipea, kui kael kandma hakkas, mindi laia maailma nne otsima ja ennast teostama. Sinna nad kadusidki, vana tuletorn aga lasti 1944. aasta 24. novembri htul suure pauguga hku.

Meie teekond Kuivastust Srve sre otsa on seekord lppenud. Ent vimalikku ratust saanud mtternnakud viksid jtkuda.



Bruno Pao
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet