2004/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2004/08
Kuidas kasutada kompassi

Kllap on omajagu neid, kes naudivad matka mitukmmend kilomeetrit eemal inimasustusest; ihkavad kia neid radu, kuhu inimene satub harva ja kus silmapiiril paistab vaid metsaserv, pllulapp, meseljak, jrv. Enne matkale minekut tasub aga lbi melda, mida ja millist varustust kaasa vtta. Kindlasti ei tohiks unustada kompassi.



Arvatakse, et kompassi vtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega tidetud anumas ujuvat kerget puutkki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tkk (nel). Selliselt asetatuna vttis see phja-luna suuna.

Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas prinevad 1190. aastast. Enam-vhem tnapevase vljangemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinela pisikesele prlevale pulgale.


Valik on mitmekesine. Praegusajal vib poelettidel nha mitmesuguseid kompasse, mis erinevad nii vlimuse kui ka hinna poolest. ldjoontes vib kompassid liigitada spetsiaal-, matka- ja vistluskompassideks. Spetsiaalkompasside hulka kuuluvad niteks peegelsihtimisega ja prleva skaalaga (nela asemel on prlev asimuudi skaala) kompassid . Nendel kompassidel on tppissihtimise vimalus, mis annab asimuudi suurema tpsuse. Seetttu saab neid edukalt kasutada ka niteks nurkade mtmisel. Selliseid kompasse kasutavad peamiselt metsamehed, geoloogid, insenerid ja kaitsejud.

Vistluskompassid vimaldavad teiste kompassidega vrreldes mrata kiiremini suunda ja on stabiilsemad: nool jb enamasti seisma alla he sekundi jooksul, parimal juhul poole sekundiga. Niisuguste omadustega kompassid on kasutusel eesktt orienteerumisspordis, kus on oluline kompassi kiire t. Tnapeval on kompassidele lisatud ka muud varustust, niteks termomeeter, kurvimeeter, vile vm.

Looduses matkates vib kasutada eri kompassitpe. Siin on nuded mnevrra leebemad. Kuid mned kompassid ei sobi hsti vlitingimustesse: need on meldud pigem ppeotstarbeks. Enamikul neist on korpus vedeliksisuta, samuti pole nad kuigi ilmastikukindlad ja matkal suunda mrates eriti usaldusvrsed.

Enim kasutatavad nn. traditsioonilised matkakompassid on alusplaadiga. Need koosnevad lbipaistvast tugevast plastplaadist ja pratavast ning vedelikuga (enamasti piiritusega) tidetud nelakorpusest . Vedelik on hea selleks, et kompassinel kinni ei kiiluks. Samuti on nel vedelikuga korpuses stabiilsem, mistttu saab phja-luna suunda kiiremini mrata. See, kui kiiresti nel stabiilse asendi saavutab, on mne kompassi infolehele ka ra mrgitud. Sageli pole matkal aga niivrd oluline, et nool jks seisma niisama kiiresti kui vistluskompassidel.

Peegelkompassil asendab pikka phiplaati peegel, mis vimaldab objektile paremini sihtida ja tpsemini suunda mrata. ldiselt on alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti.


Kompassi ostes tuleks thelepanu prata mitmele esmapilgul vib-olla thtsusetule detailile. Matkal olles on hea, kui kompassile on kantud niteks mtkava skaalad. Tihti on palju abi ka kompassi alusplaadi phjal asetsevatest kummipadjanditest, mis vldivad kompassi libisemist, eesktt kiletatud kaartide puhul. Vib juhtuda, et kaasas oleva kaardi mned kirjad on liiga viksed ja seetttu halvasti loetavad. Sel juhul on kompassi kljes olev luup igati asja eest.

Talvel klma ilmaga, kui kinnast ei tahaks mitte kuidagi kest vtta, on hea, kui kompassi pratav nelakarp on suuremate nukkidega. Nii on kinnastega asimuudiskaalat kergem keerata. Pimedal ajal matkates vib osutuda vajalikuks, et skaala numbrid, magnetnel ja olulisemad mrgendid helendaksid (luminestseeriksid).

Thelepanu tuleb prata ka sellele, millise tsooni jaoks kompass on tehtud. Magnetilise inklinatsiooni ehk magnetilise kalde tttu on kompassinel balansseeritud piirkondade jrgi ja sobib kasutada vaid selles kindlas maakeratsoonis . Kige ulatuslikum tsoon kannab numbrit 1, siia kuulub ka Eesti.


Deklinatsioon. Kompassi thtsaim osa on magnetnel, mille ldjuhul punaseks vrvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nela punane ots osutab, on magnetiline phjapoolus.

Maa magnetpoolus ei hti aga geograafilise phjanabaga. Kasutades kaarti ja kompassi korraga, tuleb arvestada, et valdavalt on kaardid orienteeritud geograafilisele phjapoolusele. Geograafilist phjasuunda ehk kaardi phjasuunda nimetatakse ka teliseks phjasuunaks.

Magnetilise phja-luna suuna ja geograafilise meridiaani suuna vahelist nurka nimetataks deklinatsiooniks ehk magnetnela kndeks. Kui phjasuunda osutav kompassinel kaldub geograafilisest phjasuunast ida poole, on tegemist positiivse (ida-) deklinatsiooniga, kui aga lne poole, siis negatiivse (lne-) deklinatsiooniga.

Paraku ei ole deklinatsioon maailma eri piirkondades kaugeltki hesugune. Nurk (deklinatsioon) nn. telise phjasuuna ja magnetilise phja vahel oleneb sellest, millise maakera piirkonnaga on tegemist. Eestis on deklinatsioon tnapeval ldiselt positiivne, keskmiselt +5 kraadi. Seevastu Grnimaal vib kompass valetada lausa 70 kraadi.

Mnel juhul muutub deklinatsiooni vrtus isegi vga vikese vahemaa tagant. Phjuseks on siin magnetilised anomaaliad: Euroopas on tuntuim niteks Kurski, Eestis aga Jhvi magnetiline anomaalia.

Deklinatsioon oleneb ka ajast. Niteks Kanadas tehtud uurimuste jrgi liigub magnetiline phjapoolus aastas kuni 40 kilomeetrit loode poole [2].

Seega: et saada igemat suunda, tuleb kompassi nidatavast asimuudist deklinatsioon kas lahutada vi siis nidule juurde liita. Mnede tpsemate kaartide puhul on legendis deklinatsiooni suurus ja vajalike arvutuste valem ra toodud. Kuid sageli seda pole. Sellisel juhul saab deklinatsiooni suurust kindlaks teha, mtes nurga magnetilise phjasuuna ja geograafilisel phjasuunal paikneva Phjanaela vahel [1]. Mnedel kompassidel on deklinatsiooni jaoks eraldi skaala, millega saab vajaliku vrtuse peale keerata. Jttes aga deklinatsiooni arvestamata, vib niteks 16 kilomeetri prast olla viga hekraadise deklinatsiooni puhul 280 meetrit, viiekraadise deklinatsiooni puhul 1402 meetrit ja kmnekraadise deklinatsiooni puhul juba 2795 meetrit.

Kuna magnetiseeritud nel ttab Maa magnetvlja abil, siis tuleb jlgida, et lheduses ei oleks kompassi td hirivaid magneteid vi rauda sisaldavaid esemeid. Matkal tuleb kompassi hoida eraldi niteks taskunoast. Samuti pole asimuuti mttekas mrata otse raudteel.


Kuidas kompassi abil maastikul liikuda? Matkal on vahetevahel vajalik kontrollida, kas liigutakse soovitud suunas. Siin ongi kompass hea abiline. Selleks, et hoida iget liikumissuunda, tuleb kaardilt kompassiga mrata asimuut. See on horisontaalnurk nn. telise phjasuuna ja mingi kaardil oleva objekti vahel, mida loetakse pripeva. Mtes aga asimuuti magnetilise phjasuuna ning looduses leiduva objekti vahel, saadakse magnetiline asimuut.

Kompassilt loetud asimuudi abil saab mrata nii iget liikumissuunda kui ka kindlaks teha oma asukohta maastikul. Nidu lugemisel tuleb aga jlgida, et kompass on horisontaalasendis.

Looduses matkates satub paratamatult teele viksemaid vi suuremaid takistusi ja ikka vib juhtuda, et kaldutakse liikumisteest veidi krvale. Samas on kompassi pidevalt jlgida sna ttu. Mnevrra aitab iget sihti hoida, kui otsida orientiiriks kindlaid thiseid. Niteks silmates asimuudiga mratud sihil metsaserva, puud vi muud hsti eristatavat objekti, vib kompassi kuni selleni judmiseni krvale panna.

Matkatee ei pruugi aga alati kulgeda kergesti lbitaval maastikul ja mnikord ongi ajaliselt mttekam minna ringiga. Niteks: kui ette tuleb jrv, soine ala vi tihe mets, vib sellest mduda ristklikukujulist marsruuti pidi. Kui ring otsustatakse teha vasemalt, siis tuleb esmalt asimuudist lahutada 90 kraadi. Judes selles suunas takistusest mda, tuleb siht seada algsesse asimuuti ehk siis liita nidule 90 kraadi. Kui takistusest ollakse mdunud ka selles suunas, on asimuudile vaja jllegi juurde liita 90 kraadi. Suundudes tagasi esialgsele sihile, on abiks eelnevalt sammudega ra mdetud vahemaa. Kui vajalik arv samme on astutud, tuleb asimuudinidust lahutada veelkord 90 kraadi. Niimoodi peakski takistusest edukalt mda saama ja soovitud sihile tagasi judma.


Mis saab, kui avastan, et olen eksinud? Sel juhul vib abi olla nn. triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab les nii maastikul kui ka kaardil (niteks mgi, sild, jrve kallas jne.). Kui kaardi phjasuund on kompassi abil viidud vastavusse phjasuunaga looduses, siis tuleb mrata valitud objektide asimuudid. Tmmates iga objekti asimuudi phjal kaardile sirged, saamegi teada meie asukoha: seda thistab sirgete likumiskoht.

Kui me asume aga maanteel, je res vi mnel muul joonorientiiril, piisab hest selgesti ratuntavast objektist. Jllegi tuleb mrata objekti asimuut ja selle jrgi tmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta nitab joonorientiiri ja sirge likepunkt.

Peale kompassi on ka looduses mitmesuguseid mrke, mille jrgi on vimalik phja-luna suunda kindlaks teha. Abimeesteks vivaid olla niteks sipelgad. igemini nende pesad, mis on enamasti ehitatud puu lunakljele. Pevasel ajal saab suunda mrata ka pikese ning seieritega kekella abil, pimeduses aga Phjanaela jrgi. Metsasgavuses matkates tasub uurida kvartaliposte: kige viksemate numbrite vahele jb phjasuund.



1. Knnap, Jaan 2004. Matkaspordi ksiraamat. Jaan Knnapi Alpinismiklubi.

2. North Magnetic Pole - http://www.geolab.nrcan.gc.ca/geomag/northpole_e.shtml - 23.07.2004




Katre Daniel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet