2005/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2005/1
Must ja valge

Sain just kolmekmneaastaseks. Kas seda on vhe vi palju? Muidugi vhe. Kuid arvestades, et Eesti mehe keskmine eluiga on pisut le kuuekmne aasta, vib ohata: veel natuke ja pool elu lbi. Inimene pidavat eluaegsest ppimisest hoolimata surema lollina. Mina peaksin ehk olema siis pool-loll. Ja ige ka mne ksimuse puhul kasutan juba hmavat vastust: Oi teate, see asi on nii keeruline, et vastust ei tea keegi vga tpselt. Neid segaseid maailmaasju tekib aiva juurde.

Oma lhikese elu jooksul olen selgeks saanud, et pahatihti must ei olegi must ja valge vib lhedalt vaadatuna olla sna mrdunud. Niteks see lputu jutt kliimast. Kliima soojeneb see on ilmselge. Vib-olla sedastavad seda fakti varsti isegi algklasside pikud. Miks mitte? On ju rikkad riigid kokku pannud kliimamuutuste komisjoni (IPCC Intergovernmental Panel on Climate Change), kuhu kuuluvate vrikate teadlaste autoriteet ja professionaalsus ei tekita kahtlusi ka kige paadunumates kriitikutes. Ja nemad kahtlustavad, et kliima soojeneb ja inimtegevusega hku paisatud saaste, eriti ssinikdioksiid, on selle phjustaja.

Vi thja neist teadlastest. Ksige vanaema-vanaisa kest. Nemad teavad elda, et viimase suure sja ajal olnud talvel pakane nii kva, et Petseri jaamas jtanud viinakoorem ra. Vi vaatame ETV varasalvest muusikafilme, mis on jdvustatud 1960. aastatel. Kalju Terasmaa, Uno Loop, Arved Haug ja Eri Klas suusatavad ning laulavad paksude-paksude hangede vahel. Aga nd? Vimalik, et selle kirjatki lugemise ajal on jrjekordne sula phkinud viimasegi lumeriisme Maarjamaalt. Kas ilmamasin on lootusetult rikkis?

Viimase kmnendi nigelate talvede phjal leiab nii mnigi, et kllap kliima ikkagi suitsugaaside tttu soojeneb. See on siililegi selge! Kuid mulle mitte. Ja tundub, et ka paljudele teistele siinsetele teadusmeestele. Vhemalt mnede Eesti Looduses ja Akadeemias avaldatud artiklite jrgi otsustades. Ja kui vaadata laia maailma, siis n.-. ssinikdioksiidi-skeptikuid on esile kerkinud omajagu. Nende vited on aga sna mtlemapanevad. Niteks alustades ilmajaamade vrgustikust: kui vaadelda jaamade paiknemist, siis on kerge mrgata, et tihedamalt on neid Kesk-Euroopas ja Phja-Ameerika rannikualadel. Kogu Lne-Siberit katab aga vaid mni ksik jaam. Vga suurtel aladel pole praegu sedagi. Jb loota kolleegide usaldusvrsusele, et globaalset kliimat analsides kasutatakse vaid neid ilmajaamu, kus kohutava kiirusega laienevate linnade soojusjljed on kige viksemad. Ja sedagi, et mne Euroopa-suurust ala kirjeldava jaama lhedalt ei kulge linna soojustorustik

Aga meteosatelliidid? Need ju jlgivad kogu maakera ilma pidevalt. Satelliidiandmedki nitavad globaalset soojenemist, siiski mitte nii kiiret kui maapealsed jaamad. Pigem sujuvat: sellist, mis kulgeb rohkem harmoonias looduslike rtmidega. Paraku ei saa satelliitide phjal kindlaid jreldusi teha: need on ilma jlginud vaid thised nelikmmend aastat. Kuid termomeeter ilmajaamas on seevastu kindel triist, mille abil hangitud pikemad vaatlusread ulatuvad 1750. aastatesse.

Mlema vastasleeri ks argument on aegrea pikkus. Seda saab nipsakalt kasutada niteks sinisemat taevast ja rohelisemat muru mletavate esivanemate vastu: 250 aastat temperatuuri mtmist ja 80 aastat vanataadi ilmavaatlusi on thine ajavahemik 4,5 miljardi aasta pikkuse Maa kliima ajaloo krval. See oleks ehk samavrne kui kirjeldada inimest vaid varbaknemusta phjal. Muidugi on igij, varvide, puu aastaringide jms. analsil saadud sna pikki andmeridu, mis kirjeldavad lausa tervet varvast. Ent hoolimata austusest geoloogide ja teiste kaudsete kliimanitajate uurijate vastu see kik pole tpsuselt siiski vrreldav termomeetriga ilmajaamas. Teiselt poolt, matemaatiline statistika, millele klimatoloogia peamiselt toetub, vajaks teoreetiliselt vaid kahte mtetulemust, et arvutada keskmine vi leida suundumus. See nitab praegu soojenemist.

Hea kll, kliima soojeneb. Aga kas phjuseks on ssinikdioksiid? ks vulkaanipurse paiskavat atmosfri rohkem saastet, kui kogu inimkond juab seda tekitada. Samas, kas autode heitgaasid ei anna loodusele arvestamatut lisa, nihutades tasakaalu katastroofiliselt paigast? Ent kas ettekujutus loodusest kui teineteisest sltuvast kaalude ssteemist liblika tiivalk Brasiilia vihmametsas , ei ole liiga lihtsustatult mehhanitsistlik, valgustusaegne? Samas, kas inimene ei ole tahtnud juba valgustusajast nha enda tegevuses jumalikkust, olgu vi kliima soojenemise phjustajana? Samas Samas

Ksimusi on kohutavalt palju. Kas vi see, miks IPCC rahastajad on riigid, kellel fossiilseid ktuseid napib, ja nende valjemad kriitikud maadest, kellele Kyoto protokoll on vastuvetamatu. Kahtlane, vga kahtlane. Ja kas selles kemplemises soojeneb aeglaselt vi kiiresti, phjuseks ssinikdioksiid vi looduslik vnge, liigne kogus heitgaase vi mitte ei tooda ohvriks klimatoloogia kui teaduse usaldusvrsus? Vi on ohver hoopis keskkonnakaitse propaganda?



Mait Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet