2005/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/1
Jalutuskik saladusliku Naissaare lunarajal

Naissaar on Tallinna vahetu naaber: nii mnegi vlismaalase arvates peaks see olema vhemalt Tallinna, Suurupi, Kakume ja Viimsi rahvale tuttav nagu oma kodu

Kige parem on Naissaart tundma ppida jalgsi matkates. Ainult nii saab nuusutada lhnu, tunda rahu ja vaikust ning unustada pideva ajapuuduse. Jalutada vib ka omaette, kuid kindlasti annab parema levaate matk koos teejuhiga.

Praeguseks on Naissaarel kolm matkarada. Saar on kllaltki suur: he pevaga seda lbi ei ki. Niinimetatud Lunarada on paras he peva retkeks, phja poole minekuks viks varuda aga mitu peva. Enamik teekonnast kulgeb metsa vahel vi liivasel kaldal, seega oleks mistlik jalga panna mugavad spordijalatsid. Paha ei tee joogipudel ning pisut toidupoolist.


rn ja ahvatlev Naissaar. Saarele on kllalt raske pseda eesktt talvel ja kevadel. Kuna viimaste aastate talved on meil olnud pehmed ja mlemal pool saart kulgevad laevateed, ei maksa arvestada le j saarele tulekuga. Ent vimaluse korral tasub saarele tulla mis tahes aastaajal.

Ehk tuleb ootamatuna, kuid vrreldes mandriga vahetuvad aastaajad Naissaarel paar ndalat hiljem. Niteks, kui Tallinnas on toomingad juba itsenud, vib Naissaarel silmata alles esimesi isi. Ja vihma sajab siin tavaliselt vhem kui mujal. Siiski oli viimane suvi ka Naissaarel mrg: suve lpuks olid paljud metsasihid vee all.

Saare pinnas on liivane ja seda katavad enamasti samblikud ja samblad, mis vivad sna kergesti sttida. Seeprast vib kuival ajal Naissaarel suitsetada ainult kaelast saadik merevees seistes, rmisel juhul ka lkkeplatsil.

Enamasti saabutakse saarele idakaldal asuva sadama kaudu. Sadamast phja poole jvad Kaevandkivid, luna poole Must- ja Valgekivi. Suvel torkab silma suurte roosade itega kurdlehine kibuvits. Taime itsemisajal Naissaarele tulles, palistab saare idakallast peaaegu katkematu roosa triip.

Praeguse kuju sai sadam Esimese maailmasja eel ja ajal, kui Tallinna mbrusse rajati Peeter Suure merekindlust. Need td hlmasid ka Naissaart. Varasem vike sadamakoht, tuntud Mustakivi sadamana, muudeti keskseks sadamaks. Siia ehitati kivikaid, raudtee, sihttuled ja muu vajalik. Uue sadama kaudu veeti saarele nii ehitusmaterjali, sjatehnikat, kui ka inimesi. Sadamat laiendati prast viimast sda, mil Naissaar taas militariseeriti ja tavainimestele suleti. Sadama kohal rannas kunagi paiknenud Tallinna purjetajate klubi asemele on pstitatud Naissaare looduspargi keskus.


Piki Noodamajaranda kuni idatipuni. Matkarada suundub mda mererset mnnimetsa luna poole. Mdume mlestuskivist, mis on phendatud sna sadama lhedal laevannetuses hukkunud kaptenile. ige pea oleme aga krgel luiteastangul, kus asus Noodamajarand.

Nagu saarerahvale omane, elatusid siinsed asukad enamasti kalast. Noodaga pti siin kalu kuni 1890. aastateni, siis veti kasutusele kilu- ja rimevrgud. Nelja pere peale olid loodud noodaseltsid. Igal seltsil oli oma noodamaja. Seltsi kuulus tavaliselt neli meest, kaks naist, suur lameda phjaga paat ja ks noot. Tavaliselt oli kalapk meeste mure, naistel tuli aga saak linna toimetada.

Paraku pole rannale nime andnud vrgukuuridest silinud kski. Alatised tugevad meretuuled on siin koolutanud rannametsa ja kujundanud vga omapraseid puuvorme. Vga hsti on nha ka see, kuidas lainetus aja jooksul rannaastangut on lhkunud. Luiteliivade all paljanduvad eri ajastute setted, mille vahelt immitseb vlja phjavett. Seetttu tuleb aeg-ajalt ette viksemaid maalihkeid, mis phivad rinnakult minema isegi sna suuri puid. Varinguid on soodustanud ka Teise maailmasja pevil rajatud kaevikud ja jooksukraavid.


Hlkari neeme ilusad rannad ja merevaated. Teel tuletorni juurde jb luiteastangul silma kividest mletusmrk ja puidust rist. 1854. aasta juuli alguses oli Naissaare juures ankrus kuuskmmend Inglise ja ks Prantsuse sjalaev ning Taani kaubaveokuunar. Haigustesse, peamiselt skorbuuti surnud prantsuse meremeestele rajati vike kalmistu, kuna katoliku usutavade kohaselt ei saanud neid koos protestantidest inglastega matta saare luteri kalmistule. Arvatavasti on see viimne puhkepaik 1724 prantsuse sjavelasele. Mlestusmrgi on valmistanud saare elanik Peedo Lehtla 1990. aastatel. Ise on ta elnud, et see kujutab kiki ilmakaari ja kaldale paiskuvaid vahuseid laineid. Kord aastas kivad kalmistul ka Prantsuse saatkonna ttajad, kes toovad hauale prjad.

Prast kalmistut vib jlle minna mereranda ja jalutada vee piiril kuni tuletornini Hlkari neemel. Hlkari, ka Hlgekari (Hylkari) rannaligul kuhjavad meri ja tuul kaldale aina uut liiva, mis aja jooksul kattub taimestikuga. Neeme lhedal asus Esimese maailmasja pevil ja sdadevahelisel ajal vimas helgiheitja, mis kuulus 5. patarei koosseisu. Helgiheitjaga kontrolliti laevaliiklust vinas mandri ja saare vahel. Praegusel ajal on Hlkari tipul aga vike, 1960. aastail rajatud pikesepatareil ttav tuletorn. Neeme otsas ja selle mbruses on saare parimad suplusrannad. Ilusa ilma korral vib siit imetleda Tallinna siluetti.


Viies patarei. Matkarada kulgeb edasi mda lunakallast. Jalutada vib nii mere res kui ka krgemal luitepealsel. Peagi keerab rada metsa, kus puude vahelt hakkavad paistma kunagise 5. patarei varemed. Ehitis projekteeriti Naissaare lunaossa 1911. aastal. Esialgu ajutisena kavatsetud objekti lesanne oli koos mandril asuva Suurupi patareiga sulgeda vaenlasele lbips kitsas vinas Tallinnast lnes. 1912. aastal alustati ehitustid ning Esimese maailmasja ajaks seisis lahtistel positsioonidel neli kuuetollist suurtkki. Rajatud olid ka raudteeharud, teraskupliga tulejuhtimiskeskus ja muu vajalik. 1918. aastal saarelt lahkunud punakaartlased hkisid patarei osaliselt. Kuid mitte kik laengud ei lhkenud. Saarele olevat jnud hulkuma kroonu metsavaht, keda htud Metsavanaks. Enne kui lhkajad nupule vajutanud, judnud ta mned juhtmed lbi ligata. Mletatavasti andnud Eesti Vabariik talle 1920. aastatel selle eest autasu. Metsavana pidanud aga saadud hbeauraha eest kolm peva pealinnas Astoria restoranis pidu.

Prast taastamist Eesti Vabariigi pevil sai patarei uue numbri 4 ning kaks kuuetollist kahurit. Peale selle toodi patareisse kolm kolmetollist kiirlaskekahurit ja kuulipildujaid. Betoonehitiste katteks veeti kohale suurel hulgal liiva, istutati le seitsme tuhande mnnitaime, klvati muru ja merekaldalt toodi vetiseks viissada koormat adru. Patareirajatised lasti taas hku 1941. aastal. Praeguseks on ala kattunud vsaga, jalave jooksukraavid on varisenud ning kunagi laskesektoriteks maha raiutud mets taastunud.


Asustus on saarel vga hajus. Jtnud patarei seljataha, hakkab mne aja prast metsatuka vahelt paistma hoonestus: Mnniku kla. Kohe meenub, et ainsa saarena Eestis on Naissaar olnud iseseisev. Detsembris 1917 kuulutas bolevismimeelne garnison Naissaare soldatite ja kindluseehitajate nukogude vabariigiks. Selle rahvakomissaride nukogu tegutses kuni Eesti Vabariigi loomiseni.

Mnniku kla kujunes tpilise Nukogude armee kasarmulinnakuna philiselt 1950. aastatel. Klas oli klubi, saun, skla ja elektrijaam, kasarmud ja ohvitseride pereelamud. Viimased on Soomelt sjakahjude eest saadud kokkupandavad majakarbid. hest sellisest on saanud muuseum.

Kla keskne vaatamisvrsus on taastatud raudteejaam ja kitsarpmeline raudtee. Mnniku klas paikneb ka ks saare suurtest rndrahnudest Mnniku kivi. Peale selle pakuvad silmailu puuskulptuurid: need olevat igavuse peletamiseks teinud ks leedulasest ajateenija. Kahjuks on paljud nukogudeaegsed majad lhutud. Ilmselt ajendas rstama viha okupatsiooniaja vastu.

Ja juba ongi Lunakla. Seda kunagi saare suurimat ja thtsaimat rootsi-eesti segaelanikkonnaga asulat kutsutakse ka Suurklaks (vi Sderbyn, Storbyn). Parimatel aegadel asus Lunaklas enamik saare talukohti: elanike arv kikus 200400 inimese vahel. Mere res paiknesid kalandusega seotud tarbehooned; leiba teeniti ka lootsina suurtel laevadel. Vallikari (Vallkarel) ja Kiinikari (Kinkarel) vahelises lahesopis paiknes aga Lunakla thtsaim rajatis Klasadam. Siitkaudu peeti hendust nii Tallinna kui ka Soome ja Rootsiga.

Hlgepk oli saarel nii tavaline, et hlgepssita meest ei peetud ldse mehekski. Peamine kttimiskoht oli Hlkari ots.

Lootse oli Naissaarel sna palju, kuid siiski mitte iga mees ei tundnud seda kunsti. Vaja oli hid teadmisi. Laevu saadeti Tallinna ja veti sadamas vastu range jrjekorra alusel. Oma laevast andsid teada krge mnni otsas vahti pidavad poisikesed. Laeva ootaval lootsil oli krae peal ja lips ees. Kui loots lks merele, otsis jrgmine kraest ja lipsust koosneva likonna vlja ja pani paadile lootsilipu lehvima. Vahikorra sisse ei loetud sel ja Tallinnas tagasi lootsitud laevu. Aastas tuli paar-kolm lootsimist pere peale. Lisaraha andis veel vikepurjekate ja paatide ehitus. Viimane Naissaarel ehitatud laev lasti vette 1914. aasta kevadel.

Lunaklas asub saare vanim silinud militaarrajatis Thtkants ehk Vallimgi (Sternschanze). See jb Klasadamast pisut phja poole, Vallkareli nime kandvale neemele. Kants kavandati ja ehitati Peeter I korraldusel. Oma phiplaanilt meenutas see taevathte. Samalaadsed rajatised pstitati ka Miiduranda ja Vike-Paljassaarele. Kindluse juurde kuulus sadamasild, nn. Kantsisild, mille aset kasutati veel Esimese maailmasja pevil sjaliste vedude tarbeks. 1999. aasta suvel paigutati kantsi merepoolsele bastionile mlestuskivi kirjaga 194043 Naissaare kodu kaotanutele.


Naissaare phad paigad. Mere rt pidi edasi liikudes on kalmistust vimatu mda minna. Kuigi vana nimi Kapelle viitab muistsele rannakabelile, on praegu siin vaid vike roostetanud ristidega ja plistest mndidest varjatud kalmuaed. Tuntuim mlestis on inglaste kalmukivi Krimmi sja pevilt: siia maeti Tallinna blokeerinud protestandi madrused Inglise sjalaevadelt. 1877. aasta seisuga oli Naissaare kalmistule maetud 1718 inglast. 1927. aastal paigutas Inglise kuninglik sjalaevastik siia sngitatud meeste nimedega hauakivi, millele on tnapeval lisandunud puurist. 2000. aasta suvel tehti kalmistul koristustid: eelkige puhastati inglaste hauaplatsi, pandi uus mlestuskivi, tsteti psti mahakukkunud ristid ning raiuti vsa. Kalmistul on ka saare kunagise elaniku Margit Karin Roseni pandud mlestuskivid kunagistele naissaarlastele.

Surnuaia lhedal asub Maarja kirik. Mte ehitada Naissaarele kirik prineb tollaselt Soome konsulilt Gustav von Bninghilt. Nurgakivi asetati 1853. aasta maarjapeval, seeprast sai kabel Pha Maarja nime. Kirik ehitati saare elanike endi judude ja rahaga. Enne lume tulekut oli hoone juba katuse all. Phakoja valmimine lkkus aga edasi, sest kis Krimmi sda. Suurejooneline sissennistamispidu peeti 5. juulil 1856. Kohal oli ligikaudu kolmsada klalist. Phakoja smboolne vti anti le rootslasest pastorile, kes pidas teemakohase jumalateenistuse. Sellele eelnes aga eestlasest pastori kodukeelne jumalateenistus. Jutlust peeti igal phapeval ja kahes keeles: hel phapeval eesti, teisel rootsi keeles. Nimelt oli tollal saare ligi kahesajast elanikust juba kaks kolmandikku rootslased.

Toonane kirik hvis Esimese maailmasja ajal. Praegune ehitis prineb 1934. aastast. Pikka aega seisis Maarja kirik hooleta ja 1998. aastal saarel kinud restaureerimiskomisjon tunnistas selle taastamisklbmatuks. Siiski on asutud kirikut uuesti les ehitama; kige suurem abi tuli Rootsi valitsuselt, kuid raha on saadud ka Viimsi vallalt ja annetustest.


leilma kuulsaid mehi ka siit kandist. Kindlasti paistis kiriku tornist Jaani ehk Sepa talu, nagu mnes allikas seda on mainitud. Rohkem teatakse seda Bernhard Schmidti snnikoduna. Selle talu omanik on praegu Tnu Kaljuste, kes on alustanud taastamistid: pisike puidust maja on psti ja suveks peaks valmima amfiteatri stiilis vabahukontserdisaal.

Talu rajas 18. sajandi alguses Jrgen Matsshon, kelle pere vttis hiljem Schmidti nime. 1879. aastal tuli siin ilmale perepoeg Bernhard Woldemar Schmidt. nnetuse tttu parema labake kaotanud maailmakuulus optik ja teleskoobiehitaja lihvis limalt tpseid ltsi vaid vasaku kega. Saksamaal ttades valmistas ta 1930. aastal uue teleskoobi ehk nn. Schmidti kaamera, mis ti murrangu optilisse astronoomiasse. Teleskoobimeister sai akadeemiku tiitli. Schmidt suri Saksamaal Hamburgis 1935. aastal. Tema kodumaja ees vib praegu nha kahte lootsimndi. Neist he otsa viis omal ajal 12 meetri pikkune lootsiredel, mnni tipus ilutses aga kukekujuline tuulelipp.

Kui prast talu vasakule keerata, juab ige pea plisesse laanekuusikusse, mis annab varju. Keskajal oli Naissaare mets suure thtsusega palgimets Tallinna linnale, kellele saar kuulus. Siit varuti ehitus- ja kttepuid, samuti materjali kaitsekindluste jaoks. Videtavalt on mned Raekoja interjri puitnikerdised Naissaare metsade puidust. Kuusik asub Stenmalmeni nime kandva seljaku rel. See on kllalt tavaline laanekuusik erivanuseliste puudega, kohati peaaegu alusmetsata, samas vljaarenenud rinnetega; kohati vib nha tuulemurruhile. Kige vanemate puude iga ulatub ligikaudu kahesaja aastani. Kaitsealuses laanekuusikus on majandustegevus lpetatud.


Lheneme miiniladudele. Sellest annab mrku paremat ktt jv tuletrjedepoo, millest paarsada meetrit edasi asub miinide lppmontaaitsehh. Suured ja rangelt salastatud meremiinilaod ning tehas rajati saarele aastail 19491953 ning ladude pindala on paarkmmend hektarit. Ladu koosneb mitmekordsete okastraataedade ja ohutustsoonidega piiratud platvormidest, mida omavahel ja sadamaga hendas raudtee. Neljaharulisest kompleksist juti valmis ehitada kolm ja pool. Platvormid olid mbritsetud krgete muldvallidega, piirdeaedadest vljaspool asusid eraldi piiretes montaaitehase hooned. Kahekordsete okastraataedade vahel olevat jooksnud koerad ja seespool kinud tunnimees. Platvormide juures mingit erivalvet aga polnud. Praegusel ajal on ladu suures osas thi: alles on vaid mned miiniankrud ja -kestad.

Otse miinilao taga mnnikus seisab suur kaitsealune rabakivist rndrahn, Plendiku kivi (mbermt 26,7 ja krgus 7 m). Nimi viitab kunagistele metsaplengutele.


Hingekosutus sipelgavannist ja kaunist loodusest. Miiniladudes uidates mdub tund mrkamatult. Militaarrajatistest vsinuna saab silmi ja hinge puhata luitemnnikus Sinkarka kohal. Kitsal luitevndil kasvavad sambla- ja samblikurindega nmmemnnikud. Aastast 1887 on Naissaarelt teada ks Eesti meditsiiniajalugu puudutav fakt: siin raviti sipelgavannide abil reumat ja nrvihaigusi. Saar kui vljasidupaik ning suvituskoht hakkas ha enam thelepanu plvima. Suvilate ehitusega alustati 1898. aastal ja uue sajandi alguseks oli psti 19 suvekodu. Kigil hoonetel olid romantilised nimed, niteks ris Leontine puhkepaigas 1909. aasta suvel toa Gustav Suitsu sdamedaam, nn. Kevadetdruk Marie Seidenschnur. Supelsakstele rajati ka vike sadamakoht. Kuigi suvilad hvisid Esimese maailmasja kigus, pole toonane rikkalik samblikukiht veel kikjal taastunud. Kuna samblikud on kuiva ilmaga vga rnad, siis soovitan loodust hoida ja seal hulganisti mitte kia.

Sadam pole enam kaugel. Ligi viis tundi on mdunud mrkamatult. Niisama mrkamatult kui need 13 kilomeetrit. Aga elamus on seda vrt!



Birgit Itse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet