2005/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/1
Peetri je maastikukaitseala

Mdunud aasta maikuus justus uus looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373), mille alusel nd oma looduse kaitset korraldame. Muudatustest tingituna takerdus kaitsekorra ndisajastamine sna paljudel kaitsealadel. Et tagada Natura 2000 vrgustikku kavandatud linnu- ja loodusaladel loodusvrtuste kaitse, kohustab aga looduskaitseseadus 2005. aasta maikuuks kinnitama uue kaitsekorra le 130 alale. Vljaspool seniseid kaitsealasid asuvatel linnu- ja loodusaladel kehtivad kuni maikuuni ajutised majandustegevuse piirangud. Tnavu pamegi Eesti Looduse lugejatele tutvustada neid kaitsealasid, mis on just saanud uued piirid ja kaitsekorra vi saavad need peatselt.

Kas teate, kus viks Luna-Eestis nha lubjakivipaljandit? Kas tahate kia knnapuu-humala metsas? Kas olete kunagi kohtunud siniraaga? See kik on vimalik Peetri je maastikukaitsealal.

Peetri je maastikukaitseala asub sna Lti piiri lhedal: Vrumaal Mniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisdi klas. Eesmrk on hoida Peetri je Devoni liivakivipaljanditega slkorgu ning selle mbruses sajandite jooksul vlja kujunenud tavaprast prandkultuurmaastikku: Eestis ainulaadseid Devoni lubjakivi paljandeid, haruldasi ja kaitset vrivaid kooslusi ja ohustatud liikide elupaiku.


Osaliselt on see ala olnud kaitse all juba alates 1959. aastast, mil Peetri je Devoni lubjakivipaljand 1,4 hektari suuruse maastiku-ksikelemendina kirja sai. 1962. aastal veti veel kaitse alla 25 hektari suurune ala koos Peetri je kige esinduslikumate liivakivikallastega. Peetri je oru ja selles paiknevate paljandite terviklikumat ksitlust maastikukaitsealana kavandati juba 2000. aastal. Siis valmis ka kaitse-eeskirja eelnu, mis ji aga mitmeks aastaks kinnitamist ootama. Kuigi mitmes trkises on teiste kaitstavate alade hulgas Peetri je maastikukaitseala juba mainitud, selle piirid kohaliku rahva abiga looduses thistatud ning ala tutvustavad stendid koos skeemidega paigaldatud, saame Peetri je maastikukaitsealast ametlikult rkida alles alates 2005. aasta jaanuarist, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud selle kaitseala piirid ja kaitsekorra.



Paljandid. Peetri jel Kalkahjul paljanduvad lem-Devoni Plavinase lademe lubjakivid, mis on htlasi kige nooremad alusphjakivimid, mida Eestis ldse nha saab. Koostiselt on tegu dolomiitidega, kus leidub ka savikamaid vahekihte. Kalkahjul on ks suuremaid paljandeid thistatud ning seda kiakse sageli vaatamas. Siin on kohti, mis meenutavad Kagu-Eestile sootuks ebatavalist loopealset: lubjakivi katab vaid vga huke pinnakate. Paese alusphjaga seondub ka Lepistniidu metsas asuv kurisu ehk neeluauk, kus kevaditi vesi otse paelhedesse neeldub. Kalkahju lubjakivist on varem lupja saadud, sellest ka siinne kohanimi, mis kirjakeeles thendab lubjaahju. Karisdil ja Jrimel paljanduvad Amata lademe liivakivid. Ka need paljandid on haruldased, Vrumaal leidub viksemaid sama ajastu paljandeid vaid Piusa jgikonnas Vahtseliinast lesvoolu. Peetri je paljanditest on geoloog Artur Luha kirjutanud Eesti Looduse esimeses aastakigus [3].



Peetri jgi saab alguse ja suurema osa oma veest Ltimaalt. Je kogupikkus on ligi 75 km, millest Eestimaale jb vaid veerandi jagu ja viimasest kmne kilomeetri pikkune lik Peetri je maastikukaitsealale. Olenemata kllaltki suurest valgalast on jgi veevaene. Samas on vesi puhas ja pakub elupaika mitmelegi Euroopas ja ka meil ohustatud liigile: siin elavad paksukojaline jekarp, hink, vldas, jesilm, harjus ja jeforell. Siin leidub isegi lhe ja meriforelli koelmuid. Et selliseid haruldasi kudepaiku ja sugukalu kaitsta, on kalapk Peetri jel Lti piirist kuni Tiitsa sillani (kaitseala lnepiirini) keelatud.



Elupaigad. Peetri je maastikukaitseala elupaigatpidest pakuvad suuremat huvi salumetsad ja piiratud ulatusega lammimetsad. Et pllud ja karjamaad on ulatunud siin jele nii lhedale, kui pinnamood vhegi vimaldas, kasvavad salumetsad Peetri je sgavas slkorus ja rusukalletel, kust metsamaterjali ktte saada on pris raske. Nii ongi paiguti mets arenenud inimese sekkumiseta. Orus kasvavat metsa ilmestavad prnad, tammed, jalakad, knnapuud ja haavad, muidugi ei puudu ka mnd ja kuusk. Kohati on knnapuu lausa peapuu. Siinses salumetsas leiame aga ka harilikku kikkapuud (rahvakeeli ka sadakoor), mille looduslik levila Eestis piirdubki vaid Koiva jgikonnaga. Lammimets on kaitsealal silinud vaid ige vikeste lapikestena. Neile lisab omapra knnapuude ja humala kooslus, mida Eestis vga harva ette tuleb.

Jest kaugemal kasvab liigirikkaid kuuse-segametsi, mis Natura 2000 elupaigatpide jrgi kuuluvad vanade loodusmetsade (ehk lnetaiga) vi rohunditerikaste kuusikute hulka. Need metsad pakuvad sobivaid elupaiku vike-konnakotkale, must-toonekurele ja vimalik et ka lendoravale. On ju mdunud sajandi esimese pooleni kirja pandud mitmeid teateid lendoravate kohta Mniste kandi metsades. nsaid puid nii metsades kui ka Karisdi pargis kasutavad mitut liiki nahkhiired.

Mlemal pool jge jb kaitseala piiresse ka luhaniite ja kultuurmaastikke. Mitmekesine maakasutus on aidanud siin kaasa vga liigirikka elustiku kujunemisele. Just siin on ks vheseid kohti Eestimaal, kus vib veel nha ht eksootilise vlimusega lindu siniraaga. Oma sinise- pruunikirju sulestikuga sobiks siniraag pigem troopilistele aladele, kus sellise vlimusega linnud on sna tavalised. Meie looduses on niisugused vrvikombinatsioonid tavatud, seetttu pabki siniraag pilku ja on teiste seas hsti ratuntav. Kuigi veel aastaid tagasi pesitses siniraag mitmel pool Eestis, kohati isegi hulgi, on ta viimastel aastatel siit peaaegu kadunud. Arvatakse, et siniraa arvukuse languses on s tema toidulaua vaesumisel: valdav osa siniraa toidust on suuremad mardikad, need elavad aga rohkem maastikus, kus metsad ja niidud vahelduvad viksemate pldude ja aedadega.



Muud loodusvrtused. Karisdi klas on korrastatud park, mida vib pidada ka kaitseala keskuseks. Siin kasvab kaitstava looduse ksikobjektide nimestikku kuuluv 23 meetri krgune ja 439-sentimeetrise mbermduga Karisdi tamm. Liivakivipaljandis on koobas. Pargis korraldab kohalik rahvas vabahuritusi: tehakse jaanituld ja julude ajal tegutsevad pkapikud.

Vaiksesse talvisesse loodusesse toovad Peetri je krestikel elu vesipapid ja nnelikud vivad siin nha tegutsemas ka saarmaid.



Kaitseala kaitsekord ja klastamine. Peetri je maastikukaitseala pindala on 497 hektarit, see jaguneb neljaks sihtkaitsevndiks (Jaanuse, Haukasaare, Mehlakolga ja Villike) ning piiranguvndiks.

Seitsme kilomeetri pikkusel matkarajal saab tutvuda Peetri je oru, paljandite, metsade ja mitmeklgse maastikuga. Rada algab ja lpeb Karisdil. Kaitsealal on rajatud kaheksa puhkekohta, kus on vlja pandud ka teave piirkonna ajaloo ja loodusvrtuste kohta. Telkida ja lket teha vib selleks ettevalmistatud kohtades. ks selline on niteks Karisdi pargis.

Et vltida ohustatud liikide hirimist, ei tohi inimesed Villike sihtkaitsevndisse minna 1. mrtsist kuni 31. septembrini. Liikumiskeeld ei laiene seda vndit lbivatele teedele.

Kaitseala valitseb (kaitset korraldab) Vrumaa keskkonnateenistus.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet