2005/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/1
Lhe ihaldatud ja ohustatud kala

Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapgiga. Sgisel vrku nutama minnes vi spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejvad elamused pgil ja hurmav maitse teevad lhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hbelhe, kooknina, laks ja merelhe.

Eesti rannas ja jgedes pole lhe sage, ent ei saa ka elda, et ta oleks meil haruldus. Plula kalakasvatuskeskuses vib korraga nha ujumas kmneid tuhandeid (noor)lhesid. Pealegi on meil veel jgesid, kus koeb looduslik vi kasvandustest sinna asustatud lhe. Meie suhe selle kalaga on lhestunud selles mttes, et ta on htaegu nii ohustatud ja kaitstav liik kui ka kutselise ja sportliku kalapgi objekt. Kalakasvatuse toeta ja kaitsemeetmeteta elaks lhe testi vaid meie mlestustes.

Lhe ja meriforell. Kala ladinakeelse nimetusega Salmo salar nimetati eesti keeles varem lhi. Rahvas on selle ammu knekeeles lheks muutnud, jmegi viimase nimekuju juurde. Ta sarnaneb oma eluviisilt ja vliskujult paljuski meriforelliga (S. trutta). Sageli satuvad nad loomusesse korraga ja eristada pole neid lihtne: tihti jbki teadmata, kas pdsime lhe vi meriforelli.

Tavaliselt on lhe suurem. Eestis teada olev rekordlhe kaalus 37,75 kg ja suurim meriforell 11,4 kg. Mlemad isendid pti Keila jest 1938. aastal. Lhe keha katab peen hbedane soomus ja lalpool kljejoont kidavad thelepanu x-the kujulised tpid. Meriforelli keha on jssakam, keha katvaid tppe on rohkem ja need asuvad ka allpool kljejoont. Lhel puuduvad tpid seljauimel ja sabavars on peenem kui meriforellil. Lhe sabauimel paistab silma ngus sisselikega serv.

Hoopis raskem on vliskuju jrgi eristada lhe ja meriforelli noorjrke. Noore lhe selg on rohekas ning kljejoonel on punased tpid, rinnauimed on suuremad ja kollakad. Meriforellil on tmbim pea ning viksemad ja orani varjundiga rinnauimed. Erinevusi on veel lpuskaane, esimese lpuskaare ja sahkluu ehituses.

Et lhe ja meriforell koevad hel ajal ja ka nende kudepaigaeelistused kattuvad, siis tuleb ette nende hbriide, keda silmaga ei erista. Alles kala uimest, naha- vi lihatkist eraldatud DNA-analsil saab kindlalt vita, kas tegu on lhe, meriforelli vi nende hbriidiga.


Uus elu snnib jes. Lhe on siirdekala, kes tuleb sgiseti (oktoobris-novembris) snnijkke kudema. Kudemisrndel saab ta selga pulmar: isased lhed tumenevad, varieerudes hallrohekast pruunikas-kollaseni, kht vib helkida purpurpunaselt. Isaslhe kindel tunnus on konksjas khrjtke lua otsas. Emaslhe pulmar jb tagasihoidlikumaks, keha vrvus muutub vhem. Emased lhed prduvad snnijkke prast kaht kuni viit, isased prast ht kuni nelja meres veedetud aastat. Jkke tusu soodustavad meretuuled ja krge veetase nii jes kui ka meres.

Lhe koeb kiirevoolulistes liivase vi kruusase phjaga jelikudes. Isased kalad tusevad koelmutele varem, videldes parimate kohtade eest ja kaitstes neid sissetungijate vastu. Hiljem saabuvad emased, kes valivad sobiliku kudemispaiga. Tugevate sabalkidega kaevab kljele kaldunud emaslhe je phja pesalohu, mille sgavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine vib kesta kuni paar ndalat.

Emas- ja isaskala ujuvad krvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm lbimduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga.


Marja areng ja noor lhe. Prast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie-kuue kuu jooksul arenevad lootel vlja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lhed rebukotist, mis vtab enda alla 6070% kogukaalust.

Mai lpus talub eelvastne juba paremini valgust ja poeb kruusakihist vlja. Peagi tuseb kalahakatis veepinnale ja tidab ujupie huga. Enne rebukoti tielikku imendumist hakkab ta jrk-jrgult haarama toitu (niteks aerjalalisi). Moone juab lpule siis, kui soomuskate on tielikult vlja kujunenud. Lhemaimu nimetatakse thnikuks. Thnikule on iseloomulikud 1011 tumehalli laiku klgedel ja nende vahel piki kljejoont punased tpid.

Kasvades muutuvad lhed ha liikuvamaks, nende toiduobjektid suurenevad. Lhe veedab jes kaks aastat, teise aasta lpul valmistub ta laskuma merre. Toimub smoltifikatsioon lhe kohaneb mere keskkonnaga: kala muutub vliselt saledamaks, hbedaseks ning klgedelt kaovad punased tpid ja tumedad laigud, samal ajal muutub oluliselt ka noorlhe fsioloogia, et kala saaks minna magedast veest soolasesse.


Toitumisrnne. Lhe laskuja ehk smolt, kes kaalub juba le 10 grammi, laskub kevadel (mais-juunis) merre, et asuda toitumisrndele. Mere-elu algul kutsutakse noorlhet post-smoldiks. Esialgu jvad nad jesuudme lhedusse. Meie mrgistamistulemused nitavad, et seitsme laskumisjrgse kuu jooksul toituvad Soome lahe jgedest merre laskunud lhed Soome lahes. Pooled neist jvadki sinna, osa aga rndab 1012 kuuga Lnemere lunaossa, kus esimesel mere-eluaastal on vlja ptud 10%, teisel 35% ja kolmandal 17% mrgistatutest. Botnia lahe lunaosast on ptud vaid kolm Eesti mrgisega lhet, ks teisel ja kaks kolmandal mere-eluaastal.

Lhe peamised toiduobjektid meres on kilu ja rim. Rikkalik sgilaud tagab kala kiire kasvu. he kuni viie aasta mdudes prduvad lhed tagasi kodujkke, otsides iget suunda pikese, hoovuste ja maa magnetvlja abil. Je suuet aitab leida erakordne lhnamlu ja haistmine.


Lhe levik. Maailmas on lhe looduslikult levinud vaid Phja-Atlandil ning viimasega Phjamere ja kitsaste Taani vinade kaudu napis henduses olevas maailma suurimas riimveekogus Lnemeres. Atlandi idakaldal ulatub lhe leviala Portugalist (41 phjalaiust) kuni Kara mereni, lnekaldal Connecticuti jest Labradori poolsaare phjatipuni. Phjas knib levila Islandi ja Luna-Grnimaani.

Atlandi lhe paikne vorm nn. jrvelhe (S. salar morpha sebago) elab mnes suures sgavas jrves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vnern Euroopas ning mitmes Phja Ameerika jrves. Peale paikse jrvelhe leidub ka ksikuid paikseid jepopulatsioone.

Lnemeres oli lhe varasemal ajal sna laialt levinud, asustades kiki kudemiseks ning noorjrkude kasvamiseks sobilikke jgesid. 19. sajandi keskel sigis lhe vhemalt 60 Lnemerre suubuvas jes, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejgi, Jgala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Prnu. Koiva jge mda tuseb lhe Lti kaudu ka Luna-Eestisse ja vib-olla koeb meil Koiva lisajgedes.

Nd on paljud Lnemerre suubuvatest jgedest lhe looduslikuks sigimiseks eri phjustel klbmatud ning populatsioonid seal hvinud, nrgenenud vi psivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hsti linud: looduslik lhe kib kudemas vhemalt neljas jes. Saksamaal ja Poolas pole silinud htegi algset looduslikku populatsiooni. Ka Soome lahe phjarannikult on algsed lhekarjad vlja surnud.


Miks on ta kadunud? Lhekarjade hvingu peamine phjus nii Eestis kui ka mujal Euroopas on olnud jgede tkestamine hdroenergia tootmiseks ja veereiimi muutmine. Niteks hdroelektrijaama paisu rajamisel Narva jele 1955. aastal jid paljud lhe koelmud kuivale ja lejnud je veereiim muutus sigimispaika otsivale lhele klbmatuks.

Narva lhekarja hakati 1960. aastate lpus taastama, asustades sinna peamiselt Neeva, osaliselt ka Luuga ning Koiva je lhe marjast kasvatatud noorkalu. Hiljem kasutati paljundamiseks Narva jkke tagasi prduvaid kudekalu, seda tehakse ka tnapeval. Narva on piirijgi ja selleks, et ka Eesti saaks seal lhet pda, hakkas Plula kalakasvatuskeskus 1997. aastal sinna seda kala asustama. Pirita je lhele sai saatuslikuks suvine vee rajuhtimine Tallinna tarbeks.

Teine oluline looduslikku sigimist piirav tegur on reostus, mille tttu hvisid Purtse, Selja ning Jgala je lhekarjad. Kolmandana piirab lhe arvukust oluliselt lepk. lepgi alla mahub nii kudemisaegne rvpk jgedes kui ka suur pgisurve merel.


Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Lnemere kalanduskomisjon (IBSFC). Et lhevarud olid oluliselt vhenenud, hakati lhe avamerepki reguleerima, kusjuures riikidele jagatava pgikvoodi suurus seati algul sltuvusse vastava riigi panusest lhevarude taastamisse.

19801990. aastatel asustati Rootsi ja Soome eestvttel Lnemerre viis miljonit lhe noorkala aastas. Praegu asustatakse le seitsme miljoni noorlhe aastas, see teeb 85% lhe laskujate koguhulgast. Lhevarude majandamisel ksitleb IBSFC Lnemerd kahe osana: Botnia lahtLnemere phiosa ning Soome laht.

Soome lahe loodusliku lhe arvukuse vhenedes on vhendatud ka pgikvooti Soome lahes 100 000 isendilt 1999. aastal 35 000 isendini 2005. aastal.

Eesti pole viimasel ajal kogu oma lhekvooti ra kasutanud, sest meil lhet avamerel ei pta ning rannapgil on saagid sna vikesed.

Phjamaades on laialt levinud nn. kompensatoorne asustamine, mille siht on heastada keskkonna muutmisest tulenevat kahju kalavarudele. Seda tehakse juhul, kui kalade elutingimusi limiteerivat phjust ei saa krvaldada vi lheb see kallimaks kui taastootmine.

Eestis tegeleb lhevarude taastamisega keskkonnaministeeriumi hallatav asutus Plula kalakasvatuskeskus. Alates 1997. aastast on asustatud Selja, Narva, Loobu, Jgala, Pirita, Vna ning Valgejkke igal aastal keskmiselt 45 000 kaheaastast ja 150 000 heaastast ning viimasel ajal ka samasuviseid noorlhesid. Seetttu on lhepopulatsioonid hakanud taastuma Selja, Pirita, Loobu ja Valgejes. Vlja on ptud 0,26,1% mrgistatud kaladest.


Hoiame ka bioloogilist mitmekesisust. Plula kalakasvatuskeskus lhtub oma t korraldamisel IBSFC lhekavast (Salmon Action Plan 19972010). Selle kava eesmrgid on:

* tagada aastaks 2010 lhejgedes looduslik taastootmine 50% ulatuses vastava kudeje vimalustest;

* kui elutingimused lubavad, siis taastada endiste lhejgede asurkonnad vimalikult lhedasest populatsioonist saadud geneetilise materjaliga.

Lhekava on meldud selleks, et silitada ja taastada Lnemere lhe bioloogiline mitmekesisus. See nue on seatud kaitsmaks mitte ksnes liiki kui taksonoomilist hikut, vaid ka selle geneetiliselt erinevaid populatsioone. Eestis on alguprased populatsioonid psinud Kunda, Keila, Vasalemma ning Prnu jes. Need jed on jnud praegu nn. monitooringujgedeks, sealseid populatsioone ei tohi risustada vra geneetilise materjaliga. Praegu on vaid Kunda je alguprane genofond dubleeritud elusa geenipangana Plula kalakasvatuskeskuses: esimestelt sugukpsetelt isenditelt on juba saadud marja taastootmiseks.



Kunnar Klaas, Herki Tuus, Tiit Paaver
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet