2005/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/1
Kuidas edeneb poollooduslike koosluste kaitse Silma looduskaitsealal?

Silma looduskaitseala kõige väärtuslikumad maismaakooslused ongi poollooduslikud. Valdavalt on need endisaegsed rannaniidud, mis on tänapäevaks hooletusse jäetud ja rohkem või vähem roostikku kasvanud. Loodushoiutoetuste abil on suudetud viimastel aastatel majandada ligi 360 hektarit poollooduslikke niite. Ometigi on sadu hektareid väärtuslikke rannaniite endiselt roostunud ja võsastunud.

2004. aastal alustati LIFE Nature projekti abil 150 hektari rannaniidu taasmajandamist. Rootorniiduki abil niideti ja purustati pilliroogu ning kohati ka tasandati mättalist pinnast. Osteti 70 karilooma ja anti hoolduslepingute alusel talunikele, et majandada niite.

Majandamise mõju linnustikule oli näha juba sügisel, kui vast niidetud rohumaad sõna otseses mõttes täitusid rändel peatuvate haneliste ja kurvitsalistega. 2005. aastal on kavas puhastada veel ligi 130 hektarit rannaniitu pilliroost ning jätkata niitmist-karjatamist kõigil varem hooldatud aladel.

Järgmise viie aasta jooksul jälgitakse haudelinnustiku ja taimekoosluste muutusi, võrrelduna niitmiseelse seisundiga. Muutuste kiirust ja ulatust seiratakse nii karjatatavatel kui ka niidetavatel aladel.

Loodame, et rannaniitude taastamise järel suureneb näiteks üksikute paaridena säilinud niidurüdi asurkond ja hiljuti Silma looduskaitsealalt haudelinnuna kadunud mustsaba-vigle hakkab siin taas pesitsema. Kõige tähtsam on rannaniidu linnukoosluse kui terviku taastumine sellisena, nagu see on tänapäeva oludes võimalik. Käimas on ka kõre taasasustamise tööd.

Rannaniidule tüüpilisi taimekooslusi on säilinud katkendlikult siin-seal. Taashooldamise tulemusel peaks paranema mitmete kaitstavate taimeliikide, näiteks rand- ja põhjatarna ning käpaliste populatsioonide seisund ja suurenema taimekoosluste liigiline mitmekesisus.

Praegu oleme põhitähelepanu Silma looduskaitsealal pööranud poollooduslike elupaikade taaskasutusele, kusjuures oluline on tagada hooldatavate niitude piisav majandamiskoormus. Püüame luua sobivad tingimused rannaniidule tüüpiliste taime- ja loomakoosluste taastumiseks, eeskätt silmas pidades ohustatud liikide vajadusi. Millised on meie pingutuste viljad, selgub ehk käesoleva kümnendi lõpuks.



Marju Erit
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012