Tänavu möödub 85 aastat metsateenistuse loomisest, 75 aastat metsapäeva ja metsanädala traditsiooni algusest ning 10 aastat
metsanädalate algusest taasiseseisvunud Eestis. 1928. aasta 28. mail korraldas Riigimetsade Valitsus esimese üleriigilise
metsapäeva. Sellest algatusest sai hiljem traditsioon. Kümme aastat tagasi laiendati traditsiooni: metsapäevast sai iga-aastane
metsanädal.

Praeguseni on see olnud üle-eestiline
nädal, kus tuletatakse meelde maa kasukat – metsa – ning kõneldakse sellest, miks teda peab olema, mida ta annab ning miks ilma temata läbi ei saa.

Esimese iseseisvuse ajal 1928.–1940. aastal oli metsapäevade ja -nädalate peaeesmärk enamasti uute metsade rajamine ja kodu kaunistamine. Viimasel aastakümnel on temaatika ja sihid olnud palju laiemad.
Tava võeti kunagi üle Soome metsanädalatelt. Esimestel aastatel tuli sõjast laastatud maale istutada palju metsa. Sellega tuli kaasa kogu rahvas, eriti noorsugu, haritlaskond, kaitsevägi.
Raamatus "Eesti Metsaühingute Liit" (Tallinn, 1940) on kirjas:
"Metsapäevadel rajati istutamise või külvi teel uut metsa, istutati elavaeda ja ilupuid, asutati taimeaedu, demonstreeriti vastavaid tööriistu, töövõtteid jne. ning esineti vastavate selgituskõnedega."
Nende päevade töötulemused kokku kümne aasta kohta (1930–1940) olid järgmised:
• metsapäevade arv 4028
• osavõtjaid 293 008
• metsastatud riigimail 574,90 ha eramail 438,13 ha
• asutatud taimeaedu 25 032 m2
• istutatud ilu- ja tarbepuid 162 620 tk.
• rajatud elavaedu jm. 182 228
• kaunistatud üksusi 2149 tk.
• peetud kõnede arv 2270
• korraldatud õppekäikude arv 581
Sõja ajal metsapäevade traditsioon katkes. See äratati taas ellu 1940. aastate lõpus ja 1950-ndate alguses. Siis oli kesksel kohal taas metsaistutus. Osalesid koolid ja korraldasid metskonnad. Metsapäevi korraldati kogu kevade jooksul. Eestvedajad olid metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumist Arnold Merihein ja Kaljo Rebassoo. Väga tõhusat tööd tegid alates 1960-ndatest aastatest koolimetskonnad koos nende juhendajatega. Entusiastlikud koolimetskondade eestvedajad olid Vardi metskonna metsaülem Toomas Ehrpais, Erastvere metsaülem Jaan Tiivoja, Roosa metsaülem Vello-Taivo Denks ja paljud teised. Kooli-metskondade tegevust kogu Eesti ulatuses koordineeris algusaastail Arnold Merihein ja hiljem Hendrik Relve.
Taasiseseisvunud Eestis hakati metsanädalaid pidama 1993. aastal. Siis olid eestvedajateks meie värske metsaameti peadirektor Andres Talijärv ja Eesti metsaseltsi tegevjuht Maria Laidoner- Urov. Avalöök oli TA looduskaitse komisjoni korraldatud ettekannete päev "Mets ja inimene" Tartu ülikooli aulas 12. mail 1993. Pärast ettekandeid sõideti metsa. Osalesid mitmed Välis- Eesti tunnustatud metsamehed. Üritus läks igati korda, algus oli pandud.
Metsanädalate peakorraldaja oli enamasti metsaamet. Metsanädalate avaüritused toimusid maakondades. Üritusi korraldati nii maakonnakeskustes, näiteks Põlva, Valga, Paide, Tartu, Viljandi linnas kui ka maakohtades. Kuna metsanädal oli toodud varajasele ajale aprilli, siis jäi endine põhitegevus – metsaistutus – tagaplaanile. Metsanädala jooksul peeti konverentse, seminare, õppepäevi, korraldati kooliõpilaste teadmiste, joonistuste ja kirjandite võistlusi ning muid metsandusüritusi. Üheks keskseks sündmuseks kujunes Tartu Maamess. Selle ümber kulmineerusid metsanädala suuremad üritused ja ettevõtmised, nagu raievõistlused, uue tehnika demonstratsioonid ning õpetlikud seminarid.
Väga osavõturohke oli 2000. aasta metsanädala suurüritus Vanemuises: tähistati 80 aasta möödumist akadeemilise metsahariduse algusest Eestis. Osavõtjaid oli üle tuhande ja Vanemuise kontserdisaal jäi neile kitsaks. Tallinnas tekitasid linnarahva seas elevust mõnel aastal üles seatud palgivirnad ja puuskulptuur "Metsaparlament". Üks tegus ürituste korraldaja on olnud Eesti erametsaliit, kes on võtnud sihiks tegelda erametsaomanikega. Alates 2000. aastast on metsanädalaid korraldanud Eesti metsaselts. Rahastajad on olnud keskkonnainvesteeringute keskus ja kaasalöönud asutused, nagu EPMÜ, Luua metsanduskool, Tallinna loomaaed, loodusmuuseum. Aktiivse toetaja rolli on oma õlgadele võtnud riigimetsa majandamise keskus koos metskondade ja teiste allüksustega. 2002. aastal korraldas EPMÜ aulas meeliköitva ja osavõturohke "Puuinfo" päeva Eesti metsatööstuse liit.
Möödunud üheksast nädalast kokkuvõtteid tehes kogesime, et üritusi tuleks korraldada rohkesti just kohapeal, maakondades. Otsus teha metsanädala keskne üritus pealinnas ei õigustanud ennast 2002. aastal päris hästi. Õige oleks korraldada maakondades mitmekesiseid nõu-, ajaloo-, pärandkultuuri-, talgu- ja matkapäevi.
Loodan metsarahvalt hoogsat kaasalöömist tänavusel metsanädalal.