7.–19. juulil osales Eesti võistkond 12. korda rahvusvahelisel kooliõpilaste matemaatikaolümpiaadil IMO.

	Peale matemaatika tundmise tuli olümpiaadi päevil ka muid oskusi näidata. Vasakult: Ago-Erik, Oleg ja Laur karaoket laulmas. Foto: Jan Willemson

Õppeaasta jooksul toimunud võistluste tulemuste põhjal valiti Eestit esindama lõpuklassi õpilased Oleg Koshik (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Ago-Erik Riet (Tallinna Inglise Kolledzh) ja Aleksei Lissitsin (Ahtme Gümnaasium), kümnendikud Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkool) ja Juhan Aru (Hugo Treffneri Gümnaasium) ning 9. klassi õpilane Laur Tooming (Tartu Kesklinna Kool).

Seekord Jaapanis

IMO-t peeti tänavu juba 44. korda – Tokyos. Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad on eakam nii keemia- kui füüsikaolümpiaadist, mis kannavad veel kolmega algavat järjekorranumbrit. Aastatega on üritus kasvanud kümmekonna Ida-Euroopa riigi ettevõtmisest mastaapseks ülemaailmseks jõuprooviks. Iga maa võib välja panna kuni kuueliikmelise esinduse, ja nii osales tänavusel IMO-l 457 õpilast 82-st riigist.

Võistlus toimub seal traditsiooniliselt kahel päeval. Kummalgi neist tuli õpilastel nelja ja poole tunni jooksul lahendada kolm ülesannet, mis nõuavad süvendatud teadmisi algebra, arvuteooria, geomeetria ja kombinatoorika vallast. Toome näite ühest seekordsest ülesandest, mis vaatamata oma lihtsale sõnastusele kujunes võistluse üheks raskeimaks: Olgu p algarv. Tõesta, et leidub algarv q, nii et (n astmes p)-p ei jagu arvuga q ühegi täisarvu n korral. Proovige! Kui hakkama saate, andke endast märku!

Naabritega võrdselt

Võistlusele järgnevad päevad kulusid nagu alati võistkondade esindajatel tööde parandamisele. Iga ülesande õige lahendus oli seekordki väärt seitset punkti. Et õpilased kirjutavad lahendused oma emakeeles, tuleb punktid kokku leppida nn koordinatsioonis, kus juhendajad selgitavad ja tõlgivad oma õpilaste lahendusi korraldajamaa matemaatikutele. See töö on eriti koormav muidugi kohalikele koordinaatoritele, kes peavad õiglaselt hindama enam kui viiekümnes erinevas keeles kirja pandud arutlusi.

Auhindade jaotuse otsustab zhürii, kuid reegel on, et medal riputatakse kaela ülimalt pooltele osavõtjatest ning kuld-, hõbe- ja pronksmedalid jaotatakse ligikaudu suhtes 1:2:3. Nii kujuneski tänavu pronksmedalipiiriks 13 punkti. Eesti parimana 12 punkti kogunud Juhan Aru oli esimesi medalisaajate ringist väljajääjaid, kuid teenis ühe ülesande täislahenduse eest diplomi Honourable Mention, nagu ka 10 punkti kogunud Oleg ja Laur. Maksimumskoori – 42 punkti – saavutasid seekord kolm õpilast.

Lisaks individuaalsele paremusjärjestusele peetakse IMO-l mitteametlikult ka võistkondlikku arvestust. Eesti paigutus selles tabelis tänavu 54. kohale, vahetult soomlaste ette. Lähematest naabritest edestasime veel taanlasi, hollandlasi ja islandlasi, kuid lätlastelt ja leedulastelt saime paari punktiga lüüa. Kuue kuldmedali ja veenva ülekaaluga pälvis riikide arvestuses esikoha Bulgaaria.

IMO ei ole siiski pelgalt matemaatiline üritus. Võistlusele järgnenud päevade jooksul jõudis Eesti tiim muu hulgas õppida hieroglüüfkirja, käia karaokebaaris ning mängida korvpalli nii mongoollaste, filipiinlaste kui argentiinlastega.

Ikka ülikooli

Olümpiaadiliikumise olulisimaid rolle on tutvustada andekatele noortele eriala neid tahke, mida kooliprogramm kuidagi katta ei jõua. Matemaatika reklaamimisel on rahvusvaheline olümpiaad Eestis äärmiselt edukas. Peaaegu kõik viimaste aastate abituriendid, kes IMO-l käinud, on otsustanud õpinguid jätkata Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas ja tänavune aasta pole siin erand. Nii Oleg, Ago-Erik kui Aleksei on vastsed Tartu Ülikooli matemaatika eriala rebased. Nooremaid IMO-lasi ootab aga juba novembri alguses järgmine rahvusvaheline jõuproov, kui Riias peetakse võistkondlik matemaatikavõistlus Balti Tee.

Peale matemaatika tundmise tuli olümpiaadi ajal ka muid oskusi näidata. Igatahes said Ago-Erik, Oleg ja Laur karaoke laulmisega kenasti hakkama.

EMILIA KÄSPER on olümpiaadivõistkonna juhendaja

Lähemat infot rahvusvaheliste matemaatikaolümpiaadide kohta võib leida veebilehelt http://math.ut.ee/olympiaadid/imo.html. Samale lehele ilmub sügisel ka võistkonna ühiselt peetud Tokyo-IMO reisikiri.