Seekordne medalisaak oli võimas. Foto: Uno Mäeorg

Enne keskööd Tallinna lennujaamas maandunud lennukilt olid diplomaadikohvriga reisijad juba taksodesse istunud, kui lennujaama viilkatuse all kõlas võimas tervitushüüe. Tervitajad, kelle hulgas oli Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp, Tallinna 53. Keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, saabujate klassikaaslased, vanemad ja õed-vennad, ulatasid lilli ning nõudsid medalite kaelariputamist. Kangelasteks olid 5.-14. juulini 2003. aastal Ateenas toimunud 35. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil edukalt esinenud Eesti õpilased.

	Medalistid (vasakult): Jevgenia Tamjar Narvast, Vladislav Ivanishtshev Tallinnast, Anneli Kruve Rakverest ja Kaur Adamson Tallinnast. Tütarlapsed said pronksise, Vladislav kuldse ja Kaur hõbedase medali. Foto: Rein Pullerits

Anneli Kruve Rakvere Reaalgümnaasiumist ja Jevgenia Tamjar Narva Pähklimäe Gümnaasiumist tõid koju pronksmedalid, Kaur Adamsoni (Tallinna Reaalkool) teadmisi ja oskusi hinnati hõbemedaliga ning Vladislav Ivanishtshev Tallinna 53. keskkoolist, kelle kaelas rippus kuldmedal, on läbi aegade olnud Eesti kõige edukam õpilane keemiaolümpiaadil.

	Kuldmedaliga pärjatud Vladislav Ivanishtshev koos Tallinna 53. Keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipoviga pärast võidukat tagasitulekut. Foto: Rein Pullerits

Võõrustajaks olümpialinn

Olümpiaad toimus Ateena ülikooli uutes õppekorpustes, mis on rajatud eraldi linnakuna linna servas. Linn ise elab tuleval aastal toimuvateks olümpiamängudeks ettevalmistumise “segaduses” ning väga pikka aega kestvad liiklusummikud on üsna tavaline nähtus. Seevastu on kreeklastel väga puhas ja hästifunktsioneeriv metroo, mis pakkus 40-kraadisele palavusele leevendavat jahedust.

Olümpiaadi võistluslik pool ja ülesanded olid hästi kavandatud. Juba teist aastat ei pidanud mentorid öösel ülesandeid tõlkima, trükkima ega paljundama. Kui varasematel aastatel esitasid võistluse korraldajad nende poolt antud punktide arvu alles arbitraazhil, siis tänavu esitati vastavad andmed mentoritele juba päev varem.

Laboris ja teooriaväljal

Viis tundi kestvaks praktiliseks tööks oli peptiidi süntees ja askorbiinhappe jodomeetriline tiitrimine. 12 hästisisustatud laborit võimaldasid 232 võistlejal üheaegselt eksperimenti läbi viia. Esimeses töös tuli hoida jahutusseguga sünteesianuma temperatuur miinus 20 0C juures, mis tagas õige stereoisomeeri saamise. Just saadusaine puhtus, mida kontrolliti korraldajate poolt hiljem sahharimeetriga, oli määravaks töö edukusele. Tiitrimine õnnestus meie õpilastel hästi.

Teoreetiline voor koosnes mahukast üldise keemia osast, milles läks vaja teadmisi ka kooliprogrammist (molaarmass, tihedus jne), kuid enamik küsimusi oli kõrgemal tasemel. Siingi anti aega viis tundi. Füüsikalise keemia probleemides tuli arvutada massidefekt, vesiniku molekuli ionisatsioonienergia, krüoskoopia andmetest lahuse protsendiline sisaldus, suure mahuti ja küttekeha termodünaamilised suurused, etanooli aurustumiskiiruse järgi etanooli aurudes molekulide liikumiskiirus ja identifitseerida vingugaasi (CO) spekter. Orgaanilise keemia osas oli vaja keemiliste reaktsioonide järgi identifitseerimida ester ja tuumamagnetresonantsi spektri järgi aine ning kirjutada välja peptiidide stereoisomeeriderida. Anorgaanilise keemia probleemideks olid alumiiniumi tootmine, lähtudes boksiidist ning I järku reaktsiooni kineetika. Teooriavooru üldise keemia kõiki 24 küsimust ei lahendanud täielikult ära mitte ükski osavõtnud 232-st õpilasest. Ülejäänud 12 probleemist lahendas Vladislav Ivanishtshev täielikult ära viis, Kaur Adamson ja Jevgenia Tamjar kaks ning Anneli Kruve ühe. Niisugune tulemus oleks taganud kõikidele meie õpilastele diplomi “Kiitusega märgitud”, mis antakse siis, kui õpilane medalist ilma jääb. Tiitrimise eest said maksimaalse tulemuse Vladislav ja Jevgenia.

Punktid ja medalid

Eksperiment andis maksimaalselt 40 ja teooria 60 punkti. Kuldmedaleid anti välja 30 õpilasele, kelle saadud punktide arv oli vahemikus 87,83-96,43. Meie Vladislav Ivanishtshev oli 93,50 punktiga üldjärjestuses seitsmes. Hõbemedali sai 53 õpilast (80,07-87,53 punkti). Kaur Adamson oli 80,89 punktiga hõbemedali saajatest 47, absoluutarvestuses 78. Pronksmedaleid anti 70 õpilasele (65,13-79,03 punkti). Anneli Kruve oli 32. pronksmedali saaja ning absoluutarvestuses 116. Pronksmedali võitnud Jevgenia Tamjaril olid need arvud vastavalt 40 ja 124.

Kuigi riikide järgi ametlikku arvestust ei peeta, kuulusime edukuse järjestuses esimese kolmandiku hulka.

Eesti Haridusministeeriumi kulutused tippharidusele on andnud meie õpilastele hea võimaluse ja stiimuli enda arendamiseks. Meil Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kooli ja keemiaosakonna poolt väljakujunenud õpilaste nõustamise süsteem on kadedaks teinud Põhjamaad, kus selline institutsioon puudub.

On hea meel, et ka tänavu toetasid keemiavõistkonda meie püsisponsorid Alexela, Baltika, Eesti Gaas ja Polaria.

2004. aasta rahvusvahelise keemiaolümpiaadi lubas aastaid tagasi korraldada Shveits, kuid vahendite nappuse tõttu (suurusjärgus 10 miljonit EEK-i) võtab selle kohustuse endale Saksamaa ning korraldab olümpiaadi Kielis. Märgatava osa korralduskuludest kannavad sponsorid – Saksamaal ju keemia suurtööstusi jätkub. 2005. aastal on korraldajamaaks Taiwan, 2006 Korea, 2007 Leedu ja 2008. aastal Ungari.