Nr. 5/2003


Kerge küsida
Kus asus Teutoburgi lahinguväli?

Kuigi rooma ajaloolane Tacitus 2. sajandil kirjutas, et haud procul Teutoburgiensi saltu — “mitte kaugel Teutoburgi metsast” lamavad Varuse ja tema leegionäride maised jäänused, ei teatud seni täpsemalt, kus toimus see antiikaja üks tuntumaid lahinguid.

Suure hulga inimluude leid 1994. aastal Osnabrücki lähedal Kalkriese mäe jalamil viis selle avastamiseni.


Kui aastal 9 Germaania asehaldur Quintilius Varus oma kolme leegioniga oli teel Weseri äärest Reini suunas, ründasid neid ettevalmistatud varitsusest Arminiuse juhatusel ülestõusnud germaanlased. Sissepiiratud roomlased panid vastu kolm päeva. Vaid üksikud 20 000-st leegionärist pääsesid.

Arheoloogid on lahinguväljalt päevavalgele toonud palju roomlastele kuulunud esemeid, nende hulgas tuhatkond rooma vaskmünti, millistest paljud on märgistatud Varuse stambiga. Nagu võidi järeldada kuivalõhedest leitud luudel, on langenud leegionärid aastaid matmata maapinnal lamanud. See kinnitab ka Tacituse öeldut, et kuus aastat pärast dramaatilist lahingut toimunud karistusekspeditsioonil roomlased ise Varuse meeste säilmed kokku korjasid ja maha matsid.

21. aprillil avati lahinguväljal muuseum. Osa maastikku on rekonstrueeritud nii, nagu see võis välja näha lahingu päevil. Muuseumi 40 meetri kõrguselt vaatetornilt avaneb külastajatele suurepärane vaade sellele uut laadi arheoloogiapargile. Uurimistööd lahinguväljal jätkuvad.


UNO.T. TORU on harrastusajaloolane




Uno-T. Toru