Moodsa teadusena on keemia mõjutanud inimkonna arengut tohutult. Aine atomistlik teooria, DNA kaksikheeliksi avastamine ja nanotehnoloogia on vaid mõned hästituntud näited, kuidas keemia on toonud olulisi muutusi kas või meie igapäevaellu. Seda rõõmustavam on teada, et tänavugi esinesid meie õpilased edukalt rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (RKO-l). Neli võidetud medalit räägivad ise enda eest.

Juuli teisel poolel Kielis korraldatud 36. RKO-l, kus Eesti oli esindatud 11. korda, sai Kaur Adamson Tallinna Reaalkoolist hõbemedali ning tema kolmikvend Jasper Adamson samast koolist pronksmedali. Pronksise autasuga tulid koju ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased Olga Knjazeva ja Viktoria Prostakova. Prestiiþikas ülemaailmne võistlus, kus tänavu võtsid üksteiselt mõõtu 61 riigi õpilased, on väga paljudele noortele stardijooneks kogu elu kestvaks uurimistööks. Ja selliseks tegevuseks hakkavad valmistuma ka värsked medalivõitjad, kes kõik lõpetasid kevadel gümnaasiumi.

Üle kullatuid oli kolmkümmend

Olümpiaadi korraldajad pidasid silmas eelkõige tulevikku suunatud keemilisi probleeme, mida nad pakkusid nii teooriavooruks kui ka eksperimentideks. Keemia kooliprogrammi veatu teadmine on küll RKO-l eduka esinemise vajalikuks eeltingimuseks, kuid nende teadmistega võib lahendada mitte üle kümnendiku ülesannetest. Teooriavooru kaheksa probleemi käsitlesid energeetikat, heterogeenset katalüüsi, kristallstruktuure, ATP-sünteesi, reaktsiooni toimumise võimalikkuse hindamist termodünaamiliste parameetrite järgi, suunatud stereokeemilist sünteesi, ravimi stereokeemiat ja nanostruktuuriga orgaanilis-anorgaanilisi ühendeid.

Eksperimendi temaatika: orgaaniline süntees ja anorgaanilise ühendi kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs paistis esialgu olema vägagi jõukohane, kuid tegelikult õnnestus ainult viiel osavõtjal koguda üle 80 protsendi võimalikest punktidest, sest komistuskiviks sai väga suure täpsuse nõue. Ka teooriavoorus leidus ainult kuus õpilast, kes jõudsid üsna maksimumi lähedale. 233-st osalejast said 30 kuldmedali (72,1–88,7 punkti), 48-le võistlejale anti hõbemedal (60,0–71,0 punkti) ja 72-le pronksmedal (47,7–59,6 punkti). Võrdluseks: 1998. aastal 30. RKO-l Austraalias tuli pronksmedali jaoks välja teenida 66,2–79,5 punkti.

Tänavune absoluutne võitja Aleksei Zelfman Venemaalt sai eksperimendi 40 võimalikust punktist 32,83 ja teooriavooru 60-st punktist 55,92 – kokku 88,7 punkti. Meie õpilaste vastavad näitajad olid: Kaur Adamsonil 15,57, 44,45 ja 60,0; Jasper Adamsonil 20,09, 39,33 ja 59,3; Olga Knjazeval 24,94, 29,54 ja 54,5 ning Viktoria Prostakoval 17,93, 35,86 ja 53,8 punkti.

Eesti on edukas, Hiina konkurentsitult parim!

Kui varematel aastatel istusid õpilased, nagu riigieksamil, igaüks eraldi pingis, siis tänavu võimaldas tihedalt ringauditooriumisse paigutamine inimlikule nõrkusele järele anda ja naabri pealt nii õigeid kui ebaõigeid tulemusi piiluda. Sakslased töötasid põhimõttel, et mentorid infoleket ei põhjusta ja jätsid mobiiltelefonid nendel enda kätte. Ja vaevalt, et keegi nendest ebaausaid võtteid kasutas. Ent kui kaks ja pool kuud tagasi Mendelejevi-nimelisel keemiaolümpiaadil ühe riigi võistkonna mitte ükski õpilane mingit äramärkimist ei leidnud, siis 36. RKO-l tuli samast koosseisust kaks kuldmedalile. Üllatus missugune! Olgu öeldud, et Eestit on Mendelejevi-nimelisel olümpiaadil siiani esindanud Narva ja Tallinna venekeelsete koolide õpilased, kelle osalust on organiseerinud ja vajalikke vahendeid hankinud Narva Pähklimäe Gümnaasiumi keemiaõpetaja Tatjana Lodeikina.

RKO-l riikidevahelist ametlikku järjestust ei peeta. Iga riiki, olgu see suur või väike, esindab 4 õpilast. Reastades võistlejad edetabelisse ja liites vastavad arvud, saadakse riikide edukuse järjekord. Nii on edetabeli esimese edukus 100 protsenti ja viimase võistkonna edukus ühe ringis.

Alates 1994. aastast on edukamateks võistkondadeks olnud kõigepealt kaks korda järjest Hiina, seejärel Iraan, Ungari, Singapur, USA ja siis viiel aastal järjest jällegi Hiina.