5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Tuhkrul on metsikud mngud ja teravad hambad

Kui tuhkrud Sipsik ja Nupsik elutuppa lahti lastakse, siis alustavad nad kohe metsikut tagaajamismngu, mis viib le diivanist ja perenaisest, keda ptakse varbast naksates mnguringi meelitada.

Tartlanna Katrin Reikol on kodus lausa vike loomaaed. Lisaks koertele, klikutele, tshintshiljadele, merisigadele ja suurele pruunile kassile elavad tema majapidamises kaks kodustatud tuhkrut, Sipsik ja Nupsik. Katrin Reiko huvi loomade ja loomapidamise vastu ulatub tagasi aastate taha, mil ta sai vikese tdrukuna endale koera. Prast seda on mul pidevalt olnud mni koduloom, jutustab ta. Kuid miks just tuhkrud? Mind kitis nende loomakeste ilus vlimus ja huvitav kitumine, millega mul oli vimalus paar aastat tagasi loomapoes ttades tutvust teha, selgitab ta, aga lisab, et htegi kodulooma, eriti tuhkruid, ei tohiks koju vtta kergekeliselt. Kigepealt tuleb endale selgeks teha, millised on selle looma vajadused ja kuidas ta kitub, rgib Sipsiku ja Nupsiku perenaine, kelle snul tuleb tuhkrutele phendada paljude teiste koduloomadega vrreldes mrksa rohkem aega ja thelepanu. selle looma vajadused ja kuidas ta kitub, rgib Sipsiku ja Nupsiku perenaine, kelle snul tuleb tuhkrutele phendada paljude teiste koduloomadega vrreldes mrksa rohkem aega.

Trksa taltsutamine
Tnaseks juba kaheaastaseks saanud tuhkrupoisid Sipsik ja Nupsik lasevad perenaisel Trksa taltsutamine Tnaseks juba kaheaastaseks saanud tuhkrupoisid Sipsik ja Nupsik lasevad perenaisel ennast vabalt slle vtta ja silitada, kuid see ei ole alati niimoodi olnud. Alguses olid nad ikka sna metsikud. Arvatavasti olid nad prit mnest suurest kasvandusest ega olnud inimestega harjunud. Nad sisisesid ja hammustasid, aga mida rohkem ma nendega tegelesin, seda leplikumaks nad muutusid. Sipsik, kes oli alguses suurem hammustaja, on tnaseks tiesti taltunud ja naksab ksnes mnguhoos. Nupsikut on vaja naksamise osas veel veidi kasvatada, nendib Katrin Reiko, kelle snul on Nupsik teise tuhkruga vrreldes ldse mrksa umbuslikum. Ta hoiab rohkem omaette ega taha inimestega suhelda. Oma loomult mrksa aktiivsem Sipsik aga kohe otsib inimese lhedust ja ronib mnikord mngust vsinuna minu slle magama. Ksimusele, kas need vikesed kiskjad oma vabas looduses elavate sugulaste kombel vahel ka koledat thuhaisu eritavad, vastab Sipsiku ja Nupsiku perenaine eitavalt. Eks nad haisevad ldse vhem tnu sellele, et nad on kastreeritud, lisab ta.

Tuhkur tahab joosta ja mngida
Ehkki Sipsik ja Nupsik elavad suures kahekorruselises puuris, ei piisa sellest nende energiliste loomade jooksulusti rahuldamiseks. Tuhkru vtmisel tuleb arvestada, et nad tahavad palju liikuda, mistttu ainult puuris neid pidada ei saa, seletab Katrin Reiko, kes kib ilusa ilmaga oma lemmikuid ka aias jalutamas. Tavaliselt lastakse Sipsik ja Nupsik aga lahti maja elutoas, kus lheb kohe lahti metsik mrgel. Tuhkrute mng seisneb teineteise tagaajamises ja hammustamises ning niimoodi vib see kesta mitu tundi jrjest, kirjeldab tuhkrute omanik. Oma perenaist varbast naksates pab Sipsik ka teda mngima meelitada ning mnguringist ei jeta vlja ka kesoleva loo autorit, kellel ei j le muud kui varbad lustliku, kuid hirmuratavalt teravate hammastega eluka eest kiiresti vaiba serva alla ra peita.

Parim uni tuleb pehmes kiiges
Ehkki Sipsik ja Nupsik vivad oma metsikut tagaajamismngu mngida tundide kaupa, vajavad ka nemad aeg-ajalt vikesi hingetmbepause. Mngivat tuhkrut tabab vsimusehoog nagu vlgulk ta viskab jrsku pikali ja tukub siis nii umbes minuti vi paar. Seejrel hppab ta taas jalgadele ja mng vib jtkuda, jutustab tuhkrute perenaine. Omavahel saavad Sipsik ja Nupsik vga hsti lbi ega ole kunagi vihaselt riielnud. Kui juhtubki, et ks tuhkur teist mnguhoos pisut valusamini hammustab, ei tehta sellest suurt numbrit: kui vsimus loomad lplikult maha murrab ja perenaine nad seks puuri tstab, ronivad tuhkrud alati ksmeelselt pehmele rippkiigele ja uinuvad tihedasti teineteise vastu surutult sgavasse unne. Mind paneb imestama, et see kiik neile niimoodi meeldib kskik, kus see ka ei ripuks, ikka ronivad tuhkrud just sinna magama, pajatab Katrin Reiko, lisades, et tema tuhkrud on tegelikult sna suured unekotid.

Vilkal thul tuleb silma peal hoida bTuhkrud on rmiselt uudishimulikud loomad ja topivad oma koonu, kuhu aga saavad. Niipea kui majja ilmub mni uus asi, nagu niteks klalise ke- vi fotokott, on nad kohe seda uudistamas, lbi tuuseldamas vi sinna sisse pugemas. Diivanil ringi sagivaid tuhkruid silmitsedes ei j mingit kahtlust: tegu on uruloomaga. Eks nad pavad jah igale poole pugeda, kinnitab Sipsiku ja Nupsiku perenaine. Seejuures vivad omapi jetud tuhkrud kappide ja sahtlite kallale psedes igasugu sigadusi korda saata. Niteks veavad nad kgis prgikasti juurde psedes selle sisu kohe mda prandat laiali. Kuid tuhkrute perenaine on oma lemmikute prast tundnud ka tsist sdamevalu. kskord ji tuhkrute puurisuu korralikult kinnitamata ja ks neist jagas selle ra, lkkas koonuga ukse lahti ning tegi lahtise majaukse kaudu minekut. Olin hirmus ehmunud ega teadnud, kust teda otsida. nneks tuli appi meie vike jahikoer, kes hakkas saba liputades maja vundamenti nuhkima, mille peale uudishimulik tuhkur peidikust vlja ronis.

Kiskjal on kiskja kombed
Lisaks kassipoegadele meldud konservidele ja kuivtoidukrabulatele pakub perenaine Sipsikule ja Nupsikule toiduks ka kanaliha ja -mune, mis vetakse tuhkrupuuris vastu rahuloleva matsutamisega. Tuhkrute lihalembus ja kitumises avalduv kiskjainstinkt ei jta kahtlust, et nad ka ise saaklooma murdmisega toime tuleksid. kskord vttis minu ttar sbraga kalale minnes tuhkrud kaasa. Kui ngeotsa hakanud kala kaldale vinnati, tormasid tuhkrud sellele vlgukiirusel kallale ja murdsid kala maha, ehkki sa nad seda ei tahtnud, kirjeldab tuhkrute perenaine. Tuhkrutega sama katuse all elavad nrilised ja jnesed on Sipsiku ja Nupsiku eest targu eraldi tuppa kinnise ukse taha paigutatud, et tuhkrud neid kimbutama ei pseks ja nende lhn vikestes loomades stressi ei tekitaks. Kuid tarmukad tuhkrud ei plga hambaga proovimast ka endast mrksa suuremaid loomi. Pean kogu aeg hoolega jlgima ja uksi kinni pidama, et tuhkrud ei pseks koeri kimbutama. Niipea kui nad koerte lhedale saavad, pavad nad neid hammastega naksata, kuid koer vib ehmatada ja vastu rnnata, kneleb Sipsiku ja Nupsiku perenaine hellalt oma lemmikute pruunikat kasukat sasides. See kasukas lheb neil, muide, talve tulekul suverga vrreldes mrksa heledamaks.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet