5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

aastasr
Aastasr

Ahto Kaasik jtkab Aastasri rubriigis maakeelsete kuunimede tutvustamist,
et viksime, kallid lugejad, jrele melda, kas eesti harjumusprased oktoober, november jne on ikka kige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Porikuu
Porikuu on kolletumise ja looduse rahunemise aeg Aasta kmnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: porikuu, roojakuu, kulukuu, vihmakuu, risakuu, riskuu, rskuu, rs(s)akuu, rssakuu, sgise kuu, sgiskuu, hallakuu, lehevarisemis-kuu, lehevarisemise kuu, leheminegikuu, lehelangemiskuu, hingekuu, kooljakuu, surmakuu, rehekuu, orjakuu.

Oktoobri nimi on laenatud vene vi saksa keele vahendusel ladina keelest, kus octo thendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuu oli seal kaheksas kuu.
Kadaklikest nimedest kib porikuu kohta veel saksa keelest laenatud viinakuu ja simunakuu.
Maakeelsed kuunimed knelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sgise ngu ja tegu, lehed varisevad, maa lheb kulukarva, sajab palju vihma ja sageli ka rahet (ris ja muu selline), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning hakkavad liikuma hinged ehk kooljad. Vanasti kis sel ajal ka suvivilja suurem rehepeks, millega mis meie orjastatud esivanemaid ebainimlikult vaevas. On mrgatud, et kige enam inimesi sureb kevadvete puhkemise, lehtede avanemise ja mineku ajal. Sellest siis surmakuu nimi.

Porikuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) slaktmnad - tapmiskuu, poola padziernik lina- ja kanepikuu, leedu spalis linade vihkusidumine, Horvaatia listopad lehtede langemise kuu, ukraina ovten kolletamiskuu.
Himurahvastel: komi jirm klm kuu, ersa ozhokov kollasekuu, mari a uduvihm. Soome lokakuu thendab sama mis maakeeli porikuu. Samathenduslikud on soome teisedki rahvaprased porikuu nimed: lika- ja ruojakuu.

Porikuu phad
Porikuu on endassetmbumise, rahunemise, vaibumise ja hmardumise aeg. Sgis on priselt kes. Pikest ja koos sellega ilmavalgust jb aina vhemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejrel raagseks ja vaikseks. Kuu lpuks saab lbi lindude suurem rnne. Mnel htul ja hommikulgi on kik udusse mattunud. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Klmas kib meil endalgi hingehk silmnhtavalt suust vlja.

Hingedeaeg.
Porikuus on juba pris ige aeg pidada hingedehtuid. Sel puhul tuleb koristada kodu, katta laud hea-paremaga ning kutsuda lahkunud omaksed ja sbrad smajooma. Kui vhegi vimalik, peaks laual olema vrskest lihast roogasid, kuid klbab ka poest toodud verikkk, -vorst ja slt. Kes elab jukamalt, saab hingedele saunagi ktta ja vee ning viha valmis panna.
Hingedepevi on tavaliselt peetud jrjestikustel teisipevadel ja neljapevadel. Hingede prast hoitakse kodus vaikust ja rahu. Kohaseks on peetud mistatuste mistatamist. Eks ka vanade perekuvade lehitsemine ja kadunud omaste meenutamine on hea. Kadunud inimestele mtlemine lhendab nendega. Oleme ju ks rahvas inimesed teine-teisel pool Toonela jge.
Kolletamispev, 14.10. Kllap hingedeaja prast pole porikuus muid phi peetud. Kolletamispev ksi seisab kesk kuud nagu Phjanael taevakummis. Ja ega kolletamispevgi ole kes teab mis pha. On vaid ennemuistne thtpev, mis koos knnipevaga (14.04.) aastaringi poolitab.
Midrusk. Setomaal ning Torma, Trivere (Iisaku) ja Vaivara kihelkonnis jb porikuusse midrusk, samuti hingede prast ja jaoks peetud aeg. Midrusk vib kesta pevast kolmeni ning olla kolm ndalat prast kasupeva (20.10.) vi mnel teisel ajal.

Kooljakuu
kooljakuu on saabuvate talveilmade, hingede ja kosjaskimise aeg.
Ajast ja ilmast on esivanemad vtnud aasta eelviimase kuu nimed: talvekuu, klmakuu, hallakuu, tahmakuu, marukuu, skskuu ning rz-, rusa- ja rssakuu (rahekuu). Jtkuva hingedeaja tttu kutsutakse kuud: hingekuu, hing-aigu-kuu ning koolja-, mardi-, mrdi-, mrtna- ja martnakuu; soodsa kosjaaja tttu aga kosjakuu. Vrsilt on eesti keelde laenatud kadrikuu ja kadrinakuu nimed.
Novembri ehk nojbri nimi on laenatud vene vi saksa keele vahendusel ladina keelest ning thendab heksandat kuud. Ladina keeles thendab novem heksat.

Kooljakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) vintermnad talvekuu, poola listopad lehtede langemise kuu, leedu lapkritis lehtede langemise kuu, Horvaatia studeni klmakuu, ukraina listopad lehtede langemise kuu.
Himurahvastel: komi vl`gm klm kuu, ersa sunjderjkov tumedusesekuu, mari klme klmunud. Soome marraskuu thendab maakeeli koolja- vi mardikuud.

Kooljakuu phad
Suvise poolaasta viimsedki rmud on kadunud. Ilm on hmar ja klm ning tumedal raagus maastikul on vhe, mis silma vi krva rmustab. Lbi rahe ja rajude saab sgisest talv. Ilm kord marutab, kord on vakka, kord vajuvad pilved vastu maad, siis jlle valgustab meid madal pike. Vaiksetel pevadel ja del liiguvad ringi hinged. Pimedasse aega toovad valgust hingedehtud ja sanditajad.

Hingedeaeg. Sgiskuu algusest uue aastani vltava hingedeaja sda saab kooljakuu alguseks lbi. Aga hinged liiguvad edasi. Kes pole seni oma kadunud omakseid ja spru vastu vtnud, vib seda vaikse ilmaga ndki teha. Hingedeajal tuleb vrustada teistsuguseidki hingi: Mulgimaal hingesante ja mujal mardi- ja kadrisante.
Kus vhegi vimalik, tuleks hingede jaoks tappa kana vi mni muu lind ehk loom ning pakkuda neile vrskest lihast valmistatud toitu. Kuid vrskest veelgi olulisem on, et hinged vastu vetakse ja seda lauale pannakse, mida parasjagu vtta on.
Viimastel aastakmnetel on saanud tavaks 2.11. htul akendel vi kalmudel knlad sdata. Kas meie kadunud omastel sellest sooja vi klma on, ei tea. Kuid elavatele teatavad need tulukesed, et siin elavad ja toimetavad inimesed, kes usuvad hinge.

Jaguaeg. Phjarannikul Jhvist Jelhtme kihelkonnani peetakse jaguaega, mis kestab tavaliselt heksa peva enne ja heksa prast mardipeva, mnel pool neljapeviti ka juludeni vlja. Sel ajal peetaks jaguhtuid, mil kogunetakse hte tallu ning mistatatakse mistatusi. Metsa viiakse ka sgiande. Hingepev 02.11.
Hingepev on ks vimalikke hingede mlestamise ja vastuvtmise pevi. Kindla kuupevaga hingepeval on hingedeaja ja pris hingedepevadega vaid mrgiline side. Plisrahvaste phade levtmise aegu mras katoliku kirik selle oma hingedepevaks. Kuid hinged ei liigu ei piiskopi ega euroseaduste ksul. Hingedepev on just siis, kui on vaikne ilm ja pererahvas saab hingi puhtas ja vaikses kodus kohaselt vastu vtta.
Mardipev 10.11. Peva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pratud kasukad, nod mritud, kehastavad mardilaupeva htul (09.11.) ringi liikuvad mardisandid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu pris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt nnistust karjale ja pllule. Samuti pakutakse santidele sa. Arvatakse, et sandid mngivad hingi, kellel pole jreltulijaid vi keda pole kombekohaselt kostitatud.
Muiste oli mardisanditamine ainuksi meeste asi ja kampa tikkunud poisse naeruvristati armuta. Tnapeval on tsisest meestetst saanud laste mng, millel on sgavad juured. Seeprast pidagem meeles, et kski ige sanditaja ei tohiks lahkuda thjade ktega ja ilma nnistamata.
Lambapev 25.11. (kristlikus rahvakalendris kadripev). Lambapeval ja selle laupeval kivad haned ehk kadrisandid heledas naisteriides ringi ja mngivad naiste hingi. Sanditamist on nimetatud ka mgimas vi mmas kimiseks. Mulgimaal on heledas naisteriides sanditajaid nimetatud hingesantideks. Lambapeva eelhtut on Muhus kutsutud hanehtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rivis haned.
Lambapevast algab tali ja karu lheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamrke. Linnutee ja Taevasel ennustavad talve ilmasid. Lambapeva mber olevad tormid aga lubavad juluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet