5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraadil
58. laiuskraadil: Vndra - Mihkli

Kes mletab, kuidas sajandivahetusel vttis Eesti- Rootsi hisprojektina hoo sisse vriselupaikade inventuur? Kuidas sai otsitud indikaatorliike niteks sulgjat hikut (samblad), tammenahkist (seened) ja harilikku kopsusamblikku (samblikud)!

2002. aastal tehtud vahekokkuvtte jrgi oli vriselupaiku ehk VEPe leitud kogupindalaga ligi 20 000 hektarit ja arvuliselt 7007.

Klastame kaht toona Regio vastavale kaardile mrgitud vriselupaika ehk VEPi, mis hirimatult psivad Vndra lhistel Massu je res Kobra klas metsakasvataja Leili Mihkelsoni maadel.
Vga vana mets, saja-aastane, ja vga palju lamapuitu. Rndrahn. Jube palju nsusi, aukudega haavad, ja oi, kuidas seal konnakotkastel meeldib sebida, kirjeldab Leili hte oma VEPidest. Jahimehed ksisid minu kest, et see igavene vahva nurk, ega sa seda metsa maha ei vta. Teises pnevas paigas Massu je res kasvas Vndra valla kige suurem kask, vanad saared ja sanglepad.

Jb nii, nagu on
Leili ei vtnudki neid metsi maha, kutsus kohale metsahrra Andres Hendriksoni, kes hindas alad sobivaks kaitse alla vtta. Slmus leping 20 aastaks: Leili Mihkelson kohustus kaht Kobra maadel asuvat VEPi puutumatuna hoidma ja riik maksma talle saamata jnud tulu. Sellega rahaga vib raudselt arvestada. Hea, et VEPiga nii on, ja et riik neid lepinguid edasi slmib ...
Vanaisa Mihkel Mihkelsonilt pranduseks saadud Kobra talu pole Leilile elupaik, kuid ometi kib ta seal sagedasti: et niita, vsa raadata, metsa istutada, lket teha, lihtsalt olla ja loodust jlgida. Kuulata, kuidas punaka rabaveega Massu jgi le kivide lheb.
Tosinale hektarile vanaisalt kingituseks saadud pllu- ja heinamaadele on istutatud kuusikuid. Leilit abistavad seejuures noored loodusfotograafid, kes Kobral saavad hendada kasuliku meeldivaga. Pnevaid jahimaid pakuvad neile ka Leili valdustega piirnevad riigimetsamaad, sealgi asub ks VEP. Sndis see tnu Vndra metsalemale Karl Mesalule, kellele endale meeldis vanas metsas kia ja kes hoidis saed paigast eemale. Vanal Karlal olid seal lendoravad, teab alevirahvas veel ndki rkida.

Kelle kull see on?
Leili Mihkelsoni teavad loodushuvilised tema toreda blogi Leili metsalood kaudu. Leili pajatab seal viis korda ndalas oma thelepanekutest. Lugu kanakulliga juhtus paar kuud tagasi naaberklas, kus ks pere kanaaeda peab. Kull leidis prao, kust aeda sisse puges. Kaks noort kana murdis ta maha, aga rahus sa ei antud kukk tegi hlt ja pererahvas jooksis kohale. Kull pti kalakahvaga kinni ja pandi vrkpuuri. Nii ilus lind lastele vaadata. Veenu sai ka puuri ja kull si ra, mis talle anti.
Sda ji pererahval ikka valutama ja kui Leili mda sitis, tuli kullist juttu. Leili tles kohe, et kaitsealune lind tuleb lahti lasta. Polnud aga see nii lihtne. Meie kull, tles vike seitsmeaastane tdruk.
Kas sul oleks mnus, kui vrad paneksid su puuri kinni ja annaksid vre vahelt pudrukausi, ksis Leili.
Vttis aega peva enne, kui pererahva seas otsus kpses, aga see kpses. Vabakslaskmisel hoidis vike tdruk kulli isegi korra peos, siis oli lind prii, lendas korra lauahunniku otsa ja seejrel metsa poole. Kllap see jb lapsele eluks ajaks meelde, tleb Leili Mihkelson.

Kaitseala vaid kaardil?
Mnedki armsad loomad, Kobra pdrakrbsed ronivad veel juustes ringi, kui sidame Vndrast Kergu poole. Oleme saanud keskkonnaametist tnavu vlja antud Eesti kaitstavate alade kaardi ja sellelt silmanud, et Kergu looduskaitseala peaks servapidi maanteele vlja ulatuma. Neme ptrade eest hoiatavat liiklusmrki ja selle lhistel siduautot hulga meestega maaomanik Ain Andressoo koos abilistega puid tegemas. Kergu looduskaitsealast ei tea plistalu omanik d ega mtsi, kuigi kaardile pilku heites tleb ta, et vhemasti osa sellest asub tema maadel Ka hrra Andressoole abiks olnud kohalikud mehed pole kaitsealast tuhkagi kuulnud.
Kuigi maaomanik elab ise Tallinnas ja Kergu poe juures neme ka kohalikku kaarti, kus looduskaitseala mrgitud, jb hku ksimus: mida peaks tegema, et maaomanikke kaasata, ja et loodushoid oleks enamat kui piiravad jooned kaardil?
Jrgmine kord pidurdame juba Prnu-Jaagupi Uduvere ristis, et pildistada 500aastast Riinu-nimelist prna.
Vello Lugase ja Jri Seliranna "Arheoloogia Eestimaa teedel" (1977) pajatab, et kolm de Kai, Mai ja Riinu rndasid paremat plve otsima. Riinu pllepaelad katkesid ja ta ji peatuma Uduverre. Kai ja Mai rndasid aga krgele mele Vahenurmes, kus neist sai hiiepuud. Mge peetakse ka muistse Korbe kihelkonna suurvanema asupaigaks.
Pha puu sai ka prn Riinust - millest annavad tunnistust praegugi puu okstele seotud riideribad. Kai, Mai ja Riinu rnnakust on liikvel mitu eri lugu. Hendrik Relve plispuude-raamat mrgib, et katki lksid hoopis Riinu ribupaelad (nendega seoti sremhiseid)

Kotkaklubi snnipaigas.
htu hakul ootab meid Kodesmaa paisjrve res linnnumees Eedi Lelov. Kodulhedase jrve rde teeb Eedi jalutuskigu juba paarkmmend aastat, pea iga varahommikul - koos vaatlustoruga. Tulemustest saab lugeda linnuhuviliste listist. "Jrvel pesitsevad laululuiged ja olen seal kiki ptte peale mustkael -pti ninud." kneleb Eedi.
Esimese linnuvaatluse tegi Eedi Lelov karjapoisina kodukohas Halingas valla Pere klas 19. augustil 1966, need olid kajakad ja kiivitajad, mis siis kirja said. 40 aastat hiljem nnestus tal 19. augustil linnuralli "Estonian Open" kigus Virumaal nha Eestis liharuldast ruugerdit - see oli kui kingitus.
Tnuvrne harjumus nhtud rvlinde kirja panna nii mrkmikusse kui ka arvutisse on Eedit saatnud igal pev. Just tema juures Prnu-Jaagupis kogunesid kmmekond kotkameest novembris 1991. Sellest kohtumisest kasvasid vlja kotkameeste iga-aastased kokkutulekud ja hiljem kotkaklubi. Kotkad on ikka olnud looduskaitse smboliteks ja Eedi Lelovil on hea meel rkida, et meie kotkastel lheb pris hsti. Merikotkast loeme nd le 100 paari, 1970.1980. aastatel oli ta Lne-Eestis praktiliselt vlja surnud.

Pige Virussaarde
Sellal, kui Juhani Eedi Leloviga juttu rkis, judis Ingmar ra kia Kima raba kaitsealusel Virussaare rabasaarel muistsete eestlaste pelgupaigas, kus legendi jrgi valvavad ussid peidetud kulda ja kuhu mbruskonna rahval on kombeks olnud matku korraldada.
Virussaares leidub suuri kive, urgusid ja laialehist metsa. Kunagisi taluheinamaid katab 5060aastane prnik. Oli nagu mnele teisele phapevahommikune kirikuskik, tleb Ingmar oma retke kohta.
Mrjakssaanud jalad kuivasid pedaale stkudes ruttu. Kahe pevaga sitsime 70 kilomeetrit ning judsime Mihklisse, sealsest tammikust kavatseme jrgmine kord oma retkelooga alustada.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet