5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Riisitunturi ilu avaneb talvel

Vaatamata sellele, et eelmisel aastal nautisime korralikku lund ja klma, kipuvad meie talved olema heitlikud. Harvad pole juhud, kui lumi nitab end korraks kooljakuu lpul, millele jrgneb pikk ja lumetu periood. Veidi klma ja ka lund vib uuesti nha alles mrtsis. Sellised talved on pimedad ning kurnavad nii fsiliselt kui ka vaimselt. Tahaks tuisku, klma, vni ulatuvat lund ja sinist lumevalgust. Ligi tuhat kilomeetrit phja poole ja meie soovid on titunud.

Tunamullu otsustasime kahe sbraga, et aitab tinahallist taevast ja uduniisketest sulailmadest. Veidi eeltd internetis ning sihtmrk oli leitud: Riisitunturi rahvuspark ja Korouoma looduskaitseala. Soome loodus on nii liigilise koosluse kui ka vljangemise poolest vga mitmekesine: lagedad tundrad, kharad taigad ja mitmepalgelised rannikualad. Sealne infrastruktuur soosib tsiviliseeritud reisimist, kuid pakub palju ka neile, kes mkkides vi hotellides bida ei taha. Kige kuulsam piirkond on kindlasti Kuusamo mbrus ja Oulanka rahvuspark, mida on vist iga Eestist prit loodusturist klastanud. Kuusamole sna lhedal asub Riisitunturi rahvuspark, mida oma huvitava maastiku poolest tasub klastada nii suveperioodil, kuid eriti talvel.

Soome mgine rahvuspark
Ekslikult arvatakse, et sna riisitunturi viitab tundrale. Tegelikult on tunturi krgem puudega kaetud mgi. Norras on selle nimetuseks fjell ja Rootsis fjll. Riisitunturi rahvuspark loodi 1982. aastal ning katab 77 ruutkilomeetrit. Kogu ala asub merepinnast 300 meetri krgusel, kuid Riisitunturi kaks krgemat mge ulatuvad 400 meetrini merepinnast. Suuremat osa Riisitunturi rahvuspargist katab taigamets, mis vaheldub lagerabade ja soodega. kuid Riisitunturi kaks krgemat mge ulatuvad 400 meetrini merepinnast. Suuremat osa Riisitunturi rahvuspargist katab taigamets, mis vaheldub lagerabade ja soodega.

"Jkindlad kuused
Nagu eelnevalt mainitud, vib Riisitunturi rahvusparki klastada igal aastaajal, kuid kige huvitavam on kindlasti talv. Tegemist on sna sademeterohke ja niiske piirkonnaga ka talvel, nnda leidub seal alati palju lund. Krge huniiskuse testuseks on paksu lumekihiga kaetud kuused: niiskus, mis kondenseerub puuokstel, jtub ning kattub mrja lumega, mis omakorda klmub. Nnda tekkinud lumekiht psib isegi tugevama tuulega. Tsi, ka siin nuab ilu sageli ohvreid, sest nii mnigi puu ei pea suure lumekoorma all vastu ning murdub. ldiselt on sealsed kuused selliste karmide tingimustega kllalt hsti kohanenud. Thelepanelik matkaja mrkab aegsasti nende lhikesi oksi, mis annavad kuuskedele knlakujulise vormi. Selliseid kharate ja laiade okstega kuuski, nagu meil kasvab, Riisitunturis ja ka mujal Lapimaal ei kohta, sest nad lihtsalt ei elaks paksu lumekatet le.

Helsingis lrts, Riisitunturis pakane
Vtsime koos kahe sbraga ette kmnepevase retke, millest osa veetsime Riisitunturis. See matk toimus radokuus, mis peaks olema kige klmem periood talvel, kuid temperatuur alla 20 miinuskraadi ei langenud.
Alustasime oma teekonda Tallinna sadamast hommikul kell 8. Prast kaht ja poolt tundi laevasitu algas ligi 900kilomeetrine autosit phja poole. Helsingis oli ilm suhteliselt vilets, sadas lrtsi ja kraadiklaas nitas nulli. Mida rohkem phjapoole judsime, seda kiiremini hakkas temperatuur langema. Auto GPSseade nitas, et kmne ja poole tunniga peaksime judma Syrjlahti parkimisplatsile, mis on ks kahest Riisitunturi servas asuvast parklast. Talveperioodil on aga Syrjlahti ainus parkimisplats, kuhu saab autoga ligi ja sinna ka parkida, sest veelgi phjapool paiknevat Noukajrvit katab talvel paks lumi. Tegelikult aga judsime Syrjlahtile alles kella poole kaheteistkmne ajal enne sdad. Tsi, vahepeal tegime ligi pooletunnise sgipausi, kuid venivillemiks muutsid meid siiski sealsed teeolud. Meie oleme Eestis harjunud, et suuremad teed on soolatatud ja seega jvabad, kuid Soomes sellise tegevusega raha ja loodust ei kulutata. Seal on kik teed kaetud paksu jkihiga, millesse on freesitud sisse vaod. Selliselt saab mistliku kiirusega pris turvaliselt edasi. Kuna meil polnud plaanis kohalikku turismitstust oma bimistega nuumata, siis oli meil autos ka telk, mis pidi parema puudumisel ka kiku minema. Tegelik lootus oli aga rajatud nn matkamajadele, mis on Soome rahvusparkides ja looduskaitsealadel sna tavalised. Samas peab aga kaardilt vaatama, kas tegemist on majaga, mille uks on kigi jaoks avatud vi lukus. Viimase puhul tuleb maja rentida, lukustamata uksega maja on aga avatud kigi jaoks. Just sellist maja me oma bimiseks sihtisimegi. Kaardilt vaadates ja veidi internetist lugedest selgus, et meie bimiskoht on Syrjlahti parkimisplatsilt ligi 5 km kaugusel ja et sealt eest peaks suusa- ja saanirada lbi minema. Antud fakti testuseks olid ka pildid, mida internetist leidsime. Seega, olime igel teel.

Matkaonnid on hsti varustatud
Auto turvaliselt pargitud, ladusime asjad kelkudele, panime pealambid phe ja lumertsad alla ning meie retk vis alata. Lumi, koosts pealampidega, andis piisavalt valgust, et mda tundmatut rada edasi liikuda. Kuna kndida tuli peamiselt lesmge, siis osutus meie 5kilomeetrine teekond sna pikaks, kulus poolteist tundi, enne kui minu pealambi valgusvihk tabas vikest palkmajakest lumiste kuuskede vahelt piilumas. Vsinutena astusime sisse. Majas oli kaks nari, kus sai mnusalt magada, ahi ja sgilaud. hesnaga, kik, mis vajalik veidi mugavamaks raolemiseks. Maja krval oli kuur, kust saime saagida kttepuid. Tuli ahju ja veidi khutidet ning kella kolme ajal saime magamiskottidesse puhkama. Sellest majast sai meie baaslaager jrgnevaks viieks pevaks.

Rtsad talvisel maastikul asendamatud
Talvel saab Riisitunturis liikuda ka ilma lumertsade vi suuskadeta mda kvaks tallatud saaniradu, sealt krvale astudes vajuks matkaja vni lumme. Meie kasutasime lumertsasid, et ka sisse tallamata radu kndida. Isegi rtsadega pidime sumpama plvini lumes.
Riisitunturi ei petnud minu ootusi ja lootusi. Olenemata sellest, kas kndisin krge metsa all vi istusin me otsas lumes, olin lummatud sealsetest vaadetest. Riisitunturi tippu judes nautisin allpool laiuvat lumekatte all puhkavat metsa ja vaadet Yli-Kitka jrvele. Tipus kasvavad kuused kll gasid lume all, kuid samas moodustasid ratuntavalt huvitavaid kujundeid: klouni mtsi, kruvajunud vanamuti jne. Kuigi ilm oli kogu selle aja tuisune, paistis mnel korral pilvede tagant ka pike, mis muutis maastiku lummavalt kontrastseks. Eriti huvitavaks muutusid puud tumesinise taeva taustal.
Olenemata sellest, et Riisitunturi linnustik ja ka loomastik on sna rikkalik, ei ninud me neist htegi. Isegi sealne vapilind vtkakk oli ilmselt rnnanud hema lumikattega paikadesse. Ainult ksikud rebasejljed rkisid sellest, et loomad ei olnud paika pris maha jtnud. Paks lumekiht on siinjuures peamiseks phjuseks, miks me peale paari suusataja ja mne matkaja kedagi teist ei kohanud.

Riisitunturi mgedest Korouoma kanjoni
Veetnud neli hubast d baaslaagris, oli aeg uuesti kelgud tis laadida ja parkimisplatsi poole tagasi minna. Seekord viis tee allamge, mistttu kulges kiiremini. Meie jrgmine sihtpunkt oli Korouoma looduskaitseala, mis asus Riisitunturist ligi 50 km lnepool.
Kui Riisitunturis on peamiseks vaatamisvrsuseks vaated, mis avanevad me tipust, siis Korouoma kidab eelkige oma sgava kanjoni ja jtunud koskedega. Just neid lksimegi sinna pildistama.
Nii nagu Riisitunturi, on ka Korouoma ideaalne paik klastamiseks kogu aasta vltel. Korouoma murranguorg on sadu miljoneid aastaid vana, kuid praegune vljangemine vormus prast viimast suurt jaega. Kanjoni phjas voolab Korojoki, mille mber vib leida lammialasid ja alustaimestikurohket metsa. Tsi, talvel on kik kaetud paksu lume ja ka jgi kaanetatud jga. Ka Korouomas saime end sisse seada avatud matkamajakesse, mis asus kll ametlikust parkimisplatsist veidi kaugel, kuid kuna sealne metsavahetee oli piisavalt laialt lahti lkatud, polnud probleem jtta auto lihtsalt tee rde. Pajupuro, nagu seda majakest kutsutakse, asub kanjoni phjas, mistttu oli teekond sinna allamge. Kohati sai ka ise kelgule istuda, sest nii oli lihtsam edasi liikuda. Hommikul pidime tegema kilomeetrise jalutuskigu lesmge, et saada autoni ning sealt sitsime edasi Saukkovaara parkimisplatsile, kust sisenesime kanjonisse.

Kuulsad jkosed
Erinevalt Riisitunturi panoraamvaadetest pakub Korouoma dramaatilist silmailu. Seda nii kanjoni phjas kui ka serval. Eriti huvitavad on aga klmunud kosed, mis jna mda kaljusid voolavad. Kui mnele sellisele lhemale minna, siis selgub, et ega need nii klmunud ka ei ole. Jkihi alt on hsti kuulda vee solinat. Need jseinad on populaarsed jronijate seas.
Riisitunturi rahvuspark ja Korouoma kanjon pakuvad ainest nii pildistamiseks kui ka maastikumatkaks. Oluline siinjuures on asjaolu, et nad paiknevad suhteliselt lhestikku, mistttu on nende klastamine lihtne ei pea lbima pikki vahemaid, et nha erinevaid maastikke. Selleks, et retk sujuks ladusalt, oleks vaja hankida vastavate piirkondade kaardid, kus on ka mrgitud telkimisplatsid ja matkamajad. Phjalik ettevalmistus on eelduseks, et pildistusretk vi matk kujuneb meeldivaks ajaviiteks, mitte aga kontimurdvaks rassimiseks.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet