5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kallid kivistised

Kui aastate eest mned saksa kivikollektsionrist tudengid Saaremaal Kihelkonna lhedal he vikese paljandi segi prasid, otsisid nad just seda hte vljasurnud hiid-rgvhiliste seltsi kuuluvat kivistist. Meriskorpionide hulka kuuluv liik Baltoeurypterus tetragonophtalmus pole kusagil mujal maailmas nii hsti silinud kui siluri ajastu kihtides Saaremaal. Kui aastate eest mned saksa kivikollektsionrist tudengid Saaremaal Kihelkonna lhedal he vikese paljandi segi prasid, otsisid nad just seda hte vljasurnud hiid-rgvhiliste seltsi kuuluvat kivistist. Meriskorpionide hulka Baltoeurypterus tetragonophtalmus pole kusagil mujal maailmas nii hsti silinud

Avastus Saaremaal
Siluri ajastul elas taanduvate madalmerede magestunud laguunides ja jgede estuaarides mitmekesine llijalgsete, tnapevaks vljasurnud hiid-rgvhiliste meriskorpionide rhm. Paleontoloogid liigitasid selle 19. sajandi keskel seltsiks Eurypterida. Selle fossiilse loomarhma esmakirjeldused prinevad Phja- Ameerikast Bertie kihistu Kokomo paekihtidest, mille paljandeid Ontario jrve lhistel oli autoril 1996. aastal vimalus klastada. Kuna USA keskpiirkonna siluri paelasund on suurel mral dolomiidistunud, ei ole kivististe silivusaste vrreldav Saaremaa leiukohtadest prinevate kivististe detailideni silinud esmase kitiinkooriku silimisega.

Haruldased kivistised kla karjamaalt
Mned aastad hiljem algas selle haruldase loomarhma hstisilinud kivististe kollektsioneerimis- ja uurimispalavik Eestis, mille kivitas he Ahrensburgi (Kuressaare) loodusloo petaja Rootsikla lhedalt leitud terve eksemplari leandmine Tartu likooli geoloogiaprofessor Alexander von Schrenkile 1852. aasta varakevadel. Samal suvel sitis professor Saaremaale, klastas juhatatud leiukohta Viita talu karjamaal ja kogus seal mrkimisvrse kollektsiooni. Aasta hiljem korraldas samal eesmrgil eriekspeditsiooni Peterburis ttav Tartu professor Eduard Eichwald, juhatatud leiukohta Viita talu karjamaal kelle ulatuslikus monograafias aastast 1854 kannab ksitletav liik nime Eurypterus fischeri. Sellel uurimisreisil oli kaasas ka noor Friedrich Schmidt, hilisem Peterburi akadeemik, Eesti alusphja lademelise stratigraafilise liigestuse looja, kes aastakmnete jooksul klastas korduvalt Viita leiukohta ja kogus sealt esindusliku kollektsiooni, millest osa silitatakse praeguseni Tallinna Loodusmuuseumis. Kogutud kollektsioonid ttas phjalikult lbi Johannes Nieszkowski aastal 1859 ja avaldas monograafilise kirjelduse koos joonistega, mis on siin sobiv esitada. Selgus, et eri uurijate eri aegadel kirjeldatud liigid Eurypterus tetragonophtalmus, E. remipes ja E. fischeri kuuluvad hte liiki.

Ameerika kollektsionrid Saaremaal
Mdunud XX sajandi 30. aastail korraldasid ameeriklased G. Robertsoni juhtimisel kaks ulatuslikku kivististe kollektsioneerimise laeva-ekspeditsiooni Saaremaale, mille kigus kahel suvel palgati kmneid kohalikke talumehi Viital ja Himmistes paasi murdma, et koguda massiliselt haruldasi kivistisi maailma muuseumide tarvis. Nende kollektsioonide lbittamine (Kjelleswig-Waering, 1958, 1964 jt) on viinud selle haruldase loomarhma uurituse taseme maailma tippu ja Saaremaa Eurypterus-dolokivis le 420 miljoni aasta suurepraselt silinud rgvhiliste nidised ehivad maailma esindusmuuseumide vitriine.

Kivistised varjule
Tnapeval pole vimalik neid kivistisi endale niisama lihtsalt muretseda. Vana murd on kinni aetud ja loo alguses mainitud saksa tudengid, kes endale paari aasta eest soovisid ebaausate vtetega mnda ksipala soetada, jid thjade pihkudega. Praegusel hetkel on Eestis nende kivististega vimalik tutvuda Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, Tartu likooli geoloogiamuuseumis ja Vilsandi Rahvuspargi keskuses Loona Kivikambris.



Rein Einasto, Paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet