5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Eesti kpsetab leiba

Kodune leivakpsetamine on viimastel aastatel muutunud Eestis lipopulaarseks. Naaberrahvaste juures, niteks Ltis, midagi sellist mrgata pole. Kas kodune peatoiduse valmistamine jb aga meie mail psima?

Kui nukogude aeg oma pisukese tootevalikuga hele poole sai, tulid uue aja saabudes poodidesse eripalgelised leivad ja seemnekakud. Sortiment suurenes vrreldes nukogude aja kpsetiste valikuga, avati ka viksemaid pagaririsid. Leivad muutusid huvitavaks, ent seda iget eesti leiba polnud veel tkil ajal saada.

Millegiprast ei leidnud Eestis suurt klapinda ka pisemad pagaririd, samas meie naabrite juures Ltis elavnesid kiksugu saiarid 90ndatel nagu seened prast vihma ja jid psima, seda siiamaani.
Eestis pole pisikeste pagariride traditsiooni, vrdleb hetkeolukorda Eestis elav Lti ehtekunstnik Laura mideberga. Tundub, et tillukeste pagariride asemel ji Eestis ootele ks thi koht, kuhu tasapisi hakkas koduleiva kpsetamine juuri ajama.

Koduleiva maitse vajas harjumist
heksakmnendate alguses mjus traditsiooniline, juuretisega leivakpsetamine millegi vga erilisena. Olgem ausad, isegi sellise leiva maitse mjus harjumatuna vi lausa imelikult! Tartu klje all lenurmes asuvas Pllumajandusmuuseumis hakati aga kitsi leiba kpsetama. Omaaegne direktor Kalju Roosvee kll ei mleta tpselt, kelle idee Leivatare oli, aga hel koosolekul kahekmne aasta eest idee sndis. Oli vaja sellist toitlustamisruumi, kuhu mahuks terve bussitis inimesi korraga ra ja siis pakkus Karl Nksi ennast vlja, et tema vib seal hakata leiba kpsetama. Karl Nksi ttas Eesti ajal pagarina, tal olid oskused veel kpas. Leivameistri leidmine polnud sugugi raske. Siinkandis oli ikka mitmeid inimesi, kes veel ise leiba kpsetasid. Jahu saadi otse Tartu teraviljakombinaadist (praegune Tartu Veski). Meil olid kombinaadi direktoriga head suhted ja tema meid varustas, meenutab praegu pensioniplve pidav Roosvee.
Esialgu kpsetati leiba ainult rituste ajal, tootmist ei saanud kivitada, sest ei olnud korralikku leivaahju ja ega inimesedki osanud sel ajal teistmoodi leiva maitset vrtustada. Muuseumi leivatare sai uue ahju alles 2006. aastal, aasta hiljem kivitus juba leivaprogramm, mis on toonud muuseumisse rohkelt klastajaid ja koolipilastele suisa tasuta. Programm algab leivatarest, kus stkutakse tainast ja vormitakse leivaptsid valmis. Seni, kuni leivad tohutus puukttega leivaahjus kpsevad, saavad klastajad vaadata dokfi lmi Reekviem rukkile?, tutvuda rehepeksu ja vanade triistadega, soovi korral ksikivigagi vilja jahvatamist proovida. Prast tunnist ekskursiooni pakub leivatare perenaine vrskelt ahjust vetud leiba, mille juurde kuulub vahel ka kohapeal valmistatud vi. Ell Vahtrame pllumajandusmuuseumist kinnitab: Sellel leival on ige maitse. Vanad inimesed, kes siin kinud, tlevad, et nad mletavad seda lapseplvest.
Ndseks on leivatare tegutsenud juba pea kakskmmend aastat.

Kas tegu on plahvatusliku moesuunaga?
Mrkamatult on leivategu Eesti vabariigis levinud le maa ja saavutanud plahvatusliku populaarsuse just noorte linnanaiste seas. Ka meie presidendiproua Evelin Ilves, kes juba seitsmendat aastat koduleiba kpsetab, kinnitab: Kui alustasin, polnud kedagi. Aga nd ei ole presidendiproua oma tuttavaid kpsetajaid kokkugi lugenud. Millest see vana traditsioon on tuld vtnud?
Usume, et Eestis vib praegu toimuvat nimetada leivakpsetamise uueks vimsaks alguseks, praeguseks teab keegi ikka kedagi, kes leiba kpsetab. Samas erinevatest Eesti paigust prit inimestega vesteldes on selgunud, et kikjal seda ei tajuta. Kalju Roosvee snul on Luna-Eesti kandis ikka olnud inimesi, kes ise leiba on kpsetanud, sltumata riigikorrast. Siiski, viimaste aastate leivateo kasv on kllap kigile silma jnud.
Hiljuti tegi aga 2008. aasta parimaks koduleivakpsetajaks tituleeritud Annely Maksan oma sajanda leivakoolituse ja huvilisi jtkub siiani.

Mida rgib statistika?
Kui statistikat vaadata, siis leiab ka sealt kinnituse leivateo populaarsusele. Eesti Rukki Seltsi liikme ja endisaegse Tartu Veski direktori Leonhard Puksa snul moodustab tarbitavast leivast kodus kpsetatu 23 protsenti, mis on hea nitaja, arvestades, kui palju leiba on vaja toota suurtele sgiasutustele. Puksa arvab, et leiba on kodus viimastel aastatel ha enam Kas tegu on plahvatusliku moesuunaga? Mrkamatult on leivategu Eesti vabariigis levinud le maa ja saavutanud plahvatusliku populaarsuse just noorte linnanaiste seas. Ka meie presidendiproua Evelin Ilves, kes juba seitsmendat aastat koduleiba kpsetab, kinnitab: Kui alustasin, polnud kedagi. Aga nd ei ole presidendiproua oma tuttavaid kpsetajaid kokkpsetatud, heks phjuseks arvab ta olevat hinna kodus saab odavamalt, sest jahu on suhteliselt soodsa hinnaga ja kilost jahust saab valmistada ligi 1,4 kilo leiba. Autor Gunnel Koba vib oma kogemusest kinnitada: isegi kui teha leiba mahejahust, kulub kahe ca 800grammise lihtsa vormileiva peale ksnes 3035 krooni eest jahu. Kes otse talunikult ostab, saab veelgi soodsamalt.
Hinda kergitavad oluliselt mitmesugused lisandid seemned, phklid, linnasesiirup.

Mida teevad naabrid?
Phimttelise ei on tstuse poeleiva ainuvalitsusele elnud ka ltlased, nemad armastavad pisikesi pagaririsid, nagu eelpool mainitud sai. Ltis kpsetatakse nd ka koduleiba, aga mitte sellisel mral kui Eestis ja pigem leivamasinaga kui ahjus, kommenteerib mlema maa oludega hsti tuttav Laura. Ltis pole erinevalt Eestist ka erinevaid jahusid mgil. Tuttavad paluvad mul Eestist tulles kiksugu jahusid kaasa vtta, sest Ltis saab tavapoest ksnes nisujahu. Kui soovid odrajahu vi rukkijahu, peab minema kindlasse kohta turul. Aga paljud isegi ei tea, et rukkijahu saab Ltis turult. Samas mletab Laura lapseplvest, et kodus tehti neil juuretisega leiba just nukaajal, nd aga ei kpseta seda tema peres keegi.
Mis Venemaasse puutub, siis too naabermaa on nii suur ja ldistada ei saa midagi. tatakse nd ka koduleiba, aga mitte sellisel mral kui Eestis ja pigem leivamapole erinevalt Eestist ka erinevaid jahusid mgil. Tuttavad paluvad mul Eestist tulles kiksugu jahusid kaasa vtta, sest Ltis saab tavapoest ksnes nisujahu. Kui turult. Samas mletab Laura lapseplvest, Kindel on ksnes see, et sealsed pliselanikud on olude sunnil mingil mral alati ise leiba kpsetanud. Kui rkida Venemaa kige lnepoolsemast osast, siis Tallinna Keskturu bulkade mjad ja maaletoojad kinnitavad, et suurest kodusest leivateost Venemaal midagi kuulda ei ole.
Kui kellelegi lugejatest on aga muid andmeid, oleks tore neist kuulda.

Tstuslik jahu vi vikeste veskite toodang?
Koduleib on igati mnus, ikkagi ise ja hingega tehtud, aga vrreldes vanema ajaga on maitsel tenoliselt vahe sees, sest jahu jahvatatakse tstuslikult. Vanemad inimesed meenutavad tuuleveskis jahvatatud jahu millegi vga erilisena, ei kannatavat poejahuga mingit vrdlust. Kas tegemist oli viljaterade purustamise tehnoloogiast tingitud erinevusega vi lihtsalt asjaoluga, et kombinaadijahu oli liiga peeneks jahvatud ja rafineeritud, ei tea elda. Hellenurme vesiveski veskiemanda ja MT Eesti Veskivaramu he asutajaliikme Mae Juske snul on Eestis kaks tuule jul ttavat tuulikut Seidla tuulik ja Saaremaal Angla Tuulikumel Vilidu tuulik, mis on 2008. aastal renoveeritud. Vilidus ttab suvisel ajal ka mlder-giid. Vesiveskitest on tkorras Hellenurme veski ja veel paar viksemat (niteks Prlije ja Ktioru vesiveskid). Kik need ttavad vikeveskid kasutavad mahevilja ehk ostavad otse talunikelt.
Seidla tuuliku perenaine Triinu Lamp arvab, et jahvatamise tulemuse erinevus seisneb jahu fraktsioonis, le sela kinud jahu on sre ja kohev. Samas tunnistab ta, et mrkimisvrset vahet maheda tisterajahuga pole. Aga jahu kvaliteet ei sltu ainult veskist, vaid ka viljasordist, kasvu- ja kuivatamistingimustest. Tuuliku jahvatatud jahu kvaliteedierinevuses nnestub ka autor Gunnel Kobal veenduda, seda tnu Muhumaalt Nautse kla Eemu tuuliku juurest kaasa ostetud jahule. Leib kerkis mhinal, ent lpuni kindel ei saa siiski olla, kas selles oli suurem roll jahul, temperatuuril vi muudel soodsatel asjaoludel. Tegelikult ei jahvatata Eemu tuulikus jahu tuule jul, vaid abiks on elektrimootor. Kui ehedusega lpuni minna tahta, peaks ikkagi edasi otsima. Paraku hestki poest tuulikus ega vesiveskis jahvatatud jahu ei mda.

Eesti kodus hljub leivalhn
Kas meie uus ehk vana tava, kodune leivategu, on oma tugeva tuke saanud presidendiprouast, kes on sisse viinud toreda kombe kinkida omakpsetatud leiba ka riigivisiidile tulnud klalistele? Vi Leivatarest Tartus? Vi kusagilt mujalt? Raske elda. Kllap on mjuka inimese eeskuju alati suure kandepinnaga, samuti ettevtlike inimeste tegutsemislust.
Tegelik ksimus on aga selles: kas leivakpsetamine jb psima? Rukkileiva tegu kui meie primuse kandja viks olla ks eesti kodu alustalasid. Kui kaua on vaja puhuda kustunud traditsiooni stele, et asi taas korralikult tuld vtaks? Kas jaksame enne, kui esmane huvi vaibub? Sellele saab vastata ehk juba paari aasta prast.



Gunnel Koba, Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet