5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Lindude lisatoitmine vajalik tegevus vi ohtlik sekkumine?

Talilindude toidumajake ja nri otsas klkuv pekitkk on hea vimalus jlgida aknast meie vikeste naabrite tegutsemist, ppida tundma liike ja vaadelda nende omavahelisi suhteid. Igatahes etem kui teler ning palju harivam Windows (aken) kui see, mis arvutis. Veelindudega on aga asjalood teisiti.

Loodushariduse ja looduses vastutustundlikult
kituva jrelplve kasvatamisel on lindude toitmine
ks hea vimalus, sest kui maastmadalast pid tundma liike nime- ja ngupidi, nende elupaiku ja toidu eelistusi, siis suureks saades ja thtsaid otsuseid langetama asudes oskab inimene loodusega juba paremini arvestada. Paremini kui need inimesed, kes teleri-arvuti najal les kasvanud.

Ent selles loos rgime olukordadest, kus inimese ja looduse suhe vib minna sassi, ehk millal suleliste toitmine on ohutu, millal ohtlik lindudele enestele.

Vikesi talilinde toidame koidu ajal
Vikeste talilindude lisatoitmisel peame haridusliku aspekti ning vastutustunde arendamise vaja ju tagada, et igal talvepeval oleks kohe koidu ajal ning mitu tundi enne hmardumist sgilaud lindudele alati kaetud krval siiski ka teadma, et asulatesse majade juurde toitu otsima tuleb vaid vike osa meil talvituvaist liikidest. Rasva- ja sinitihane, salutihane, puukoristaja, leevike, rohevint jt julgemad. Suurem osa vrvulistest elab talve le metsas. Nnda aitame me talve kergemini taluda ainult osal liikidest, andes neile seega arvukuselise eelise metsaliikide ees kevadel, pesitsusaja alguses. Avaspesitsejate puhul ei olegi see niivga oluline, kuid suluspesitsevatel liikidel tekib pesapaikade valikul konkurents, sest rhninsusi on ikkagi piiratud arv. Kui talitoitmise toel kevadel arvukamad liigid rasva- ja sinitihane ning puukoristaja hivavad pesansusi, siis metsaliigid must- ja phjatihane ei pruugi olla talve jrel enam samas arvukuse tasakaalus, mis oli sgisel. Siiski on inimtegevuse mju siin vike, sest inimkaaslejad suluspesitsejad hivavad leht- ja segametsade elupaiku ning metsaliigid eelistavad okasmetsi. Tutt-tihane on neist kige varasem pesitseja, kes siis, kui rasva- ja sinitihane pesa ehitavad, on juba haudumas. Metsa lheduses talilinde toitev inimene viks oma kostiliste jaoks paigaldada ka kmmekond sobivat pesakasti hoonetele lhemale metsa, et seda muret leevendada.
Talvine toidumajake on ka hea vimalus jlgida seal jahti pidavaid ja meil talvituvaid rvlinde: raudkull ja vrbkakk on tavalisemad, kes vikeasulates ja parkide- metsade lheduses tihaste toidulauda klastavad. Selliste sna vhearvukate liikide vaatlemine on lisaboonus,mida nevad vhesed. See on looduse asjade loomulik kik, millesse mingil juhul ei tohi sekkuda vltsprintsiibil: ne, kull murdis tihase, karistame teda. Seda vimalust tuleb hinnata. Hoopis teine lugu on siis, kui koduloom, niteks kass, sekkub. Siis on juba inimese vastutada, et koduloom ei segaks vahele looduse asjaajamistesse. Talilindudele vib sgiks pakkuda ainult magedat toitu: mitmesuguseid teravilju (pevalille-, kanepi- ja linaseemned, kaer, maaphklid jms. NB! Mitte rstitud ega kooritud.) ning rasvasemast kraamist magedat seapekki, mageda margariini, taime- vi searasvaga kokkusulatatud kaerahelbeid (saab pakkuda niteks kummuli riputatavast plekk- vi plasttopsikust, mille phjast on puupulk lbi ldud) jm sobivat. Leib ja sai ei ole soovitatud. Soolane toit tekitab veevajadust ning siis peavad linnud jooma. Kuna ainus vesi on lumi, siis klma lume liigsel tarbimisel kaotavad tibatillukesed sulelised lund sulatades suure osa energiast, mida nad toidulaualt sja on saanud.

Rnde ajal veelinde ei toideta
Veelindude lisatoitmise puhul on asjalood palju keerulisemad. Meie laius kraadil veekogud ja rannikumeri jtuvad, kuid seda alles prast sgisese rndeaja lppu. Veelinnud on rndlinnud, keda sunnib luna poole liikuma mitte otseselt temperatuuri langus see ei ole probleem vaid ilmade jahenemisest tingitud toidubaasi vhenemine. Kui inimene, peaasjalikult asulais, sgisrnde ajal veelinde toidab, siis on niline toidukllus tagatud ja linnud ei asu rndele. Kui siis pakaste sagenedes veekogud jtuvad, satuvad linnud tbarasse olukorda, sest inimesed klma ilmaga neile enam toitu ei vii. Samal ajal algab ka veekogude klmumine, mis viib vabavee piiri rannast niivrd kaugele, et sukelduda mitte oskavad taimtoidulised pardid ja luiged ei ulata enam veekogu phjast endale toitu ktte saama. Siin jvad htta eelkige viksemad liigid, sest talvituma meelitatud seltsingus olevad luiged ulatuvad sgavamalt toitu ktte saama ja svad viksemate eest phja lagedaks.

Luiged ja pardid jvad lksu
Eestis talvitub arvukalt veelinde ja liikide valik on suur umbes kakskmmend. Enamik neist on sukelpardid, kes veedavad talve avamerel, kus sukeldudes toituvad kes kalast, kes sdavast rannakarbist, leidub kllaga muudki nokkamda toitu. Ujupardid ja luiged hoiavad ranniku rde, kus hangivad toitu madalast veest, rannakarjamaadelt ja pldudelt. Kui inimene asulates lisatoitmisega sgiskuudel (septembrist novembrini) ei sekku, siis liiguvad mistlikumad isendid edasi luna poole igel ajal. Need, kes jvad, vtavad riski ja karmima talve korral on suur osa neist mratud hukule. Ainult sellisel puhul on igustatud veelindude talvine lisastmine aidata karm aeg le elada neil, kes ei taibanud rnnata vi, veelgi olulisem, kelle vastutustundetu toitmine sgisel on meelitanud talvituma jma. Sellist erandkorras toitmist tuleb teha spetsialistide juhendamisel, sest veelinnud vajavad hoopis teistsugust ski kui inimesed neile on harjunud pakkuma.ja leib on tielikult vastunidustatud. Ka teraviljadega tuleb ettevaatlik olla. Thelepanu tuleb prata vaba vee olemasolule toitmiskohas ning ratsiooni lisada ka kgivilja, mis on piisavalt peeneks hakitud. Lisaks peab jlgima, et stmispaigus ei hakkaks levima nakkushaigused. rmiselt nrkenud isendid tuleb kinni pda ja viia rehabiliteeruma vi siis sellisesse ranniku piirkonda, kus meri on rannani lahti (tavaliselt lnesaartel). Hukkunud tuleb ra koristada ja surma phjus kindlaks mrata mnikord on see tingitud ka valest lisatoidust.

Saiapardid ja -luiged tekivad inimese teadmatusest
Tavalisemad parkides toidetavad veelinnud, julged ja peaaegu kodulinnuna kituvad sinikael-pardid ja khmnokk-luiged on tavalisimad httasattujad talvel. Loomulikult on inimese kontakt lindudega lbi nende toitmise samuti oluline loodustundlikkuse kasvatamise vimalus, kuid siin tuleb piiri pidada. Vajalik on laiaphjaline teavitust sellest, millisel aastaajal ja miks ei tohi veelinde toita ning kui see vajadus talvel tekib, siis milline on nende tervislik toidusedel. See info peab tingimata levima ka venekeelses meedias, sest vene rahvusest inimesed on palju looduslhedasemad, nende huvi looduse vastu on suur, kuid asjalik omakeelne info meediakanaleis praktiliselt olematu.
Veel tasub teada, et kuigi inimese kest toitu vttev khmnokk-luik, Eesti suurim lind, tundub ohutu, siis pesitsusajal muutub ta agressiivseks ning inimest toitmise tttu kartmata rndab sdikalt. Luik vib ainsa nokahoobiga purustada tiskasvanud inimese srmeluu vi tiivanukiga pooleks la lapse keluu. Kuigi maapinnal tundub ta abitu, siis tiibu appi vttes jookseb ta vgagi kiiresti. Khmnokk-luik on Eesti lindudest inimesele kige ohtlikum, jttes kaugele selja taha pelglikud kotkad ja kakud. Oma osa selles mngib ka inimeste teadmatus sellest ohust. Vaja on phjalikku meediatd veelindude lisatoitmise teemal.



Val Rajasaar, MT Studio Viridis Loodusharidus juhataja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet