5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vaikus on muutumas harulduseks

Mraprobleemist vime vabaneda teadvustades seda noorte hulgas, kes on homsed otsustajad.

Elasin kaks aastat Trgis reaktiivlennukite baasi krval ja teised kaks aastat mitmemiljonilise elanikkonnaga suurlinnas. Tean, mida thendab elu keset mra. Hommikud algasid korterisse tungiva lrmiga, mida phjustasid joogivett mvad autod oma valjuhlsete sireenidega. Peval vrisesid aknaklaasid lennumrast. Hilisiti olin sunnitud kuulama prgiautode signaalitamist ja konteinerite kolinat.

Eestis on elu teisem, kuid mrast pole puudust ka meie kodumaal. Mrakonverentsi korraldaja MT kokratt juhatuse liige Priit Adler tleb, et temal nurjab hilishtul vaikuse nautimise 25 kilomeetri kauguselt kostuv raudteemra ning 10 kilomeetri krgusel taevas vuhisevad lennukid. Praegust inimkonna arenguastet vib nimetada mra ajastuks, tleb Adler kokkuvtvalt. Tekitades mra, ei kitu me kindlasti endaga inimsbralikult.
Niteks kass pageb koheselt mra eest, koer hakkab valjult haukuma ja lpuks pgeneb temagi, toob Priit Adler niteid loomariigist. Metsloomad esmalt tarduvad mra korral ja siis varjuvad ohutusse kohta, sarnaselt kituvad ka vikelapsed. Tiskasvanud inimestel on aga need instinktid maha surutud.
kokratt tegutseb

Thtis on, et inimesed oskaksid mra ra tunda ja mrgata, siis saame rkida juba ka selle leviku piiramisest ja tkestamisest, selgitab Priit Adler. Erilise koha mrateavituses usub ta olevat noortel.
Juba kolm aastat on MT kokratt vahendanud haridusasutustele mrafoore. Tagasiside phjal saab vita, et petajate abimehena peab mrafoor korda koolitunnis ja lasteaia mnguruumis. Mrafoor annab mrast mrku vrvidega vi siis signaaliga, mille valjust reguleerib petaja. Praktika nitab, et kratsejad taltuvad juba kolme-nelja pevaga.
MT kokratt eestvedamisel on valminud ka Eesti esimene keskkonnamra ksiraamat Keskkonnamra hindamine ja mra leviku tkestamine, mida on jagatud omavalitsustele ning krgkoolidele. Lisaks on oktoobris tulemas keskkonnamra konverents, loodetavasti teadvustab see ka mra ohtlikkust tervisele.

Mriseb koolis ja kodus
Mis ldse juhtub meie organismis mra puhul? Euroopa keskkonnaagentuuri hinnangul vib lubatust krgem mratase tekitada une- ja tervisehireid. Mra kiirendab sdame lgisagedust, hirib seedeorganite td, kasvatab lihaspinget. Mra seostatakse vaegkuulmise tekke, veresoonkonna haiguste, sealhulgas infarkti ja krgvererhutvega.
Teame, et mra on ttervishoiu teema, kuid ei suuda midagi ette vtta temast vabanemiseks. Mra tabab meid kodus, tl, vabal ajal, ka kultuuriasutustes ja koolis. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul puutub ligi 40 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast kokku lubamatult suure maanteemraga ja rohkem kui 30 protsenti lubamatult suure ise mraga.
Fred Jssi pealkirjastas oma kmmekond aastat tagasi Postimehes ilmunud arvamusloo: Mra reostab loodust. Akustiline terror kui hiskonna IQ indikaator. Fred Jssi tleb, et ta ei ne mingit muutust suhtumises mrasse.
Ehk snnib muudatus mravabaduse suunas 21. sajandil? Head eeskuju nitavad transpordiplaneerijad, selles vallas on nnestunud hppeliselt mra vhendada. Hid tulemusi annab histranspordi ja magalarajoonide planeerimine. Magistraalide kavandamisel ja tstusettevtete ehitamisel pratakse ha enam thelepanu mra leviku vltimisele.
Mra ja vibratsioon on omavahel seotud. Vibratsiooni, helilaine tagajrge saab leevendada ehitustehniliselt, erinevaid materjale kasutades. Seegi valdkond on kiiresti arenev.
Suhteliselt uus ala, millega tuleb tegeleda, on betoonseina lbiv infraheli. Paraku pole Eestis selle mtmiseks seadmeid ja puuduvad uurijad. Infraheli mjul tunnevad inimesed hirmu, peapritust, valu krvades vi tugevat vsimust.
Maailma juhtriik keskkonnamra teavitamisel ning selle piiramisel on USA, jrgnevad Saksamaa, Prantsusmaa ja teised Lne-Euroopa riigid. Niteks Soome alustas keskkonnamrale thelepanu juhtimist 1980. aastate lpus. Kiki neid riike hendab transpordimra probleem ehk autostumine.
On selge, et mra vltida on lihtsam ja odavam, kui sellega videlda, kneleb Priit Adler. Magistraali rajamisel vi rekonstrueerimisel on mratkkesein sageli viimane asi, mida rajama hakatakse. Tkkesein maksab palju ja kui ehitamisel tekib niigi lekulu, siis tellija nustub selle projektist vlja jtma vi soostub puitplangust asendusega, mis ksnes niliselt toimib.

Vaikust napib ka rabas
Ebameeldiva mrakogemuse on saanud ka loodusfotograaf Ingmar Muusikus, kes otsustas viibida ndal aega ksinda rgse looduse rpes Krvemaal. Loodusvaikus ji rikeseks, sest maanteemra kandus tuulega otse rappa.
Eestimaa Looduse Fondi loodushelide salvestaja Veljo Runnelile on vaikus vga oluline. Muidugi tekitab tuska, kui hommikuses rabavaikuses kuuled lhima inimasustuse poolt peojtku laastavat tmpsu, rgib Runnel. Samas mtiskleb ta, et vib-olla vajab osa inimesi sisemise tasakaalu leidmiseks vaikust ja rahu, vajavad teised oma tekitatud helisid.
Ka looduses on tegelikult kohti, kus mratase vib sna krge olla ning helide kakofoonia segadusseajav. Niteks dunglis, rgib Veljo Runnel. Seal peaks ju siis kik loomad stressis olema ning pigem seda kohta vltima. Ometigi valitseb seal suur liigirikkus. Runneli snul vib linnamra olla inimestele stressitekitav seetttu, et need helid meenutavad meile ikka ja jlle linnaeluga seotud pingestavaid seiku liiklusummikuid, hilinemisi, pahaseid liiklejaid, nrvilist tkeskkonda.



Marika Altoja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet