3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

seenevana
KORALLNARMIK ON ILUSEEN


Korallnarmik (Hericium coralloides) on mitmetes maades kantud punaraamatusse kui ks haruldane ja ohustatud seen.

Eestiski oli see vimalus omal ajal arutusel, tollal ei pidanud me teda aga ei eriti haruldaseks ega ninud ka kuigivrd mingeid ohtusid. Sgiseeneks teda meil pole peetud, ka ei klba teda metsalillede asemel tuppa tuua nrtsib peagi ja muutub siis inetult pruunikaks. Metsas leides paelub ta aga thelepanu: kreem- vi piimvalge kuni 25 sentimeetri suurune koraljalt harunenud, pehmete rippuvate kuni sentimeetripikkuste narmastega viljakeha on omaprane ja ilus. Seenel on selline praktiline kasutus, mis ei eelda puu kljest ra vtmist: ta on ks poolesajast plismetsa indikaatorliigist. Koos teistega nitab ta, et kasvupaigas on metsaelu pikemat aega toimunud omapi, ilma olulise inimmjuta.

Plismetsas kasvab korallnarmik jmedatel lamavatel haava, harvem kase vi sanglepa, erandina isegi tamme tvedel, ka nende surnud tgastel ja kndudel. Viljakehasid vib leida juuli lpust oktoobri esimeste pevadeni, kuid isegi samas kohas mitte igal aastal. Seen phjustab valget puidumdanikku, mis aga meil tarbe- ja kttepuidu kahjustajana mrkimisvrset kahju ei tekita, selleks esineb ta liiga harva. Kui harva?
Teada on ainult 22 leiukohta kogu Eestist (peale Hiiumaa), kuid kindlasti on neid tublisti rohkem.

Varem peeti kiki allarippuvate narmaste vi ogadega eoslavaseeni kuuluvaks hte, narmikuliste sugukonda (Hydnaceae). Siis leiti, et nende mikroskoopiline ehitus on koos ksitamiseks liiga mitmekesine. Ega seente viljakehadel pole kuigi palju vimalusi eoseid moodustava pinna suurendamiseks. Eoslava saab olla kas sile ehk tasane (paljud nahkiselised), seenekbara allkljel radiaalselt paigutunud eoslehekestena (nagu lehikseentel), algelisi eoslehekesi meenutavate voltidena (kukeseened), rangelt vertikaalsete peente torukestena (torikseened ja puravikud) vi viimaste vastandina rippuvate narmastena (timpnarmikud, pdramokad). Kik viis vimalust on evolutsioonis korduvalt, paralleelselt kujunenud. Need selged ja hstinhtavad viljakeha struktuuri tunnused, mis ligi kakssada aastat olid seente sstematiseerimisel vrikal kohal, ei nita paraku perekondade telist sugulust.

Tunduvalt usaldusvrsemad molekulaarsed tunnused rgivad teist keelt. Nagu nitasid mullu oma uurimusega Rootsi mkoloogid Ellen ja Karl-Henrik Larsson, kuulub korallnarmikute perekond oma pritolu poolest samasse rhma juurepessu ja lambaseenikuga. Koos paljude sileda eoslavaga, puidul liibunult kasvavate nahkiselistega moodustavad nad he alamrhma sellest seente suuremast alljaotusest, kus nende pritolunaabriteks on omakorda pilvikud ja riisikad.

Seente sstemaatika on praegu suures mberkujundamise protsessis, milles osaleb sadu seeneteadlasi kogu maailmast. Ka Eestist. Uus, tavaseenestajale ebameeldivaid mbertstmisi ja segiajamisi toov ssteem on senisest palju ebamugavam. Mis parata, teadlased eelistavad uusi ja paremaid teadmisi vanale heale mugavusele.



Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet