3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Praktika
Loodusfotograafi kott

Mis see looduse pildistamine siis ra ei ole. Lhed metsa, vtad kaamera kaasa ja muudkui klpsutad. Tnapeval fotoaparaadid on nii targad, et teevad ka kogu mttet ra. Selline on kllaltki levinud arvamus loodusfotograafiast inimeste seas, kellel ei ole pildistamisega mingisuguseid kokkupuuteid olnud. Samas suureneb nende hulk, kes ha rohkem armastavad looduses viibida ning seal nhtut filmile jdvustada. Mida siis teha, et looduses viibimisest jks ka pildialbumisse vi slaidikarpi nauditav elamus? Selleks on kigepealt vaja tunda pildistatavat objekti, omada mningaid teadmisi fotograafiast ning olla ka tehniliselt vastavalt varustatud.

Artiklite seeria esimeses loos pistame pea loodusfotograafi kotti ning vaatame, mida lheb vaja selleks, et looduse pildistamisega alustada.

Kaamera

Kigepealt on loomulikult vaja kaamerat. Siinjuures pole oluline kas see on Canon, Nikon, Pentax, Leica vi Olympus. Kaamera on oma phiolemuselt siiski ainult valguskindel kast, kuid paremate tulemuste saavutamiseks peab kasutama teatud tehnilisi lahendusi, mis kergendavad fotograafi td. Vaatamata kaamera tootja ebaolulisusele, peab tulevane loodusfotograaf endale hankima kindlasti peegelkaamera, mille eelis teiste kaameratpide ees seisneb selles, et fotograaf neb kujutist lbi objektiivi, saab kergelt hinnata objekti teravust, pildi kompositsiooni, kontrastsust ja ka vrvilahendust. Peegelkaamerate teiseks heaks omaduseks on vimalus vahetada objektiive. Peale selle, peaks kaameral olema veel kolm tehnilist vimalust, ilma milleta on minu arust heade loodusfotode saamine sna raske: teravussgavuse kontroll, peegli eellukustus ja vimalus ksitsi muuta sriaega ning ava.


Teravussgavuse kontrolliks tuleb vajutada vastavale nupule, mille tulemusena sulgub objektiivi ava vastavalt teie etteantud vrtusele ning teil on vimalus kontrollida kaadris olevate komponentide teravust e fokuseeritust. Mina kasutan seda alati lhivtete tegemisel, kus teravussgavus mngib vga suurt rolli.


Peegli eellukustus tuleb kasuks eelkige pikkadel sriaegadel, mil iga viksemgi vrin vib pildi ra rikkuda, kaasa arvatud ka peegli liikumisest tekkinud vibratsioon. Pstikunupule vajutamisel tuseb vahetult enne katiku avanemist peegel les, mis prast katiku sulgemist uuesti alla laskub. Peegli eellukustuse puhul peate pstikunupule vajutama kaks korda, mispuhul esimese vajutusega tuseb peegel ning teisega avaneb ja sulgub katik, mille jrel laskub peegel oma kohale tagasi. Sellise toiminguga vlditegi peegli liikumisest tekkinud vibratsiooni. Peegli eellukustust tuleks kasutada 1/15 s ja pikematel sriaegadel.


Ksisri kasutan umbes 99% juhtudest. Ma ei lase peaaegu kunagi kaameral automaatselt sriaega mta, vaid teen seda ise. Milleks siis lisapingutust teha, kui tnapeva kaamerad on nii targad, et vivad ise sriaega mta? Tsi see on, et kaameratel on tnapeval standardvarustuses srimdikud, millede td juhivad vikesed mikroprotsessorid. Need targad mteriistad on aga kalibreeritud pooltoonidele, mis thendab, et ka tumedad ja heledad toonid on kaamera jaoks pooltoonid. Seega ei oska tnapeva kaamerad melda, vaid selle t peab fotograaf ise ra tegema. Looduses on kll palju pooltoone, kuid veelgi rohkem on tumedaid ja heledaid. Selleks, et vltida leni pooltoonides pilti, peab kasutama just ksisri. Kige igem on leida mni pooltoonis objekt, mta sellelt sri ning pildistada teie poolt vlja valitud objekti. Sellest, kuidas seda tpsemalt teha, kirjutaksin juba jrgmistes artiklites.


Objektiiv



Jrgmised asjad, mida fotokotis kindlasti leidub, on objektiivid. Objektiiv on kogu fototehnika juures kige olulisem komponent, sest lbi selle toimub kujutise jdvustamine. Teil vib olla vga hea ja kallis kaamera, ent kui selle ees on odav objektiiv, siis ei saa te kunagi hea kvaliteediga pilti. Seega tuleks vimaluse korral hankida pigem odavam kaamera kere ning parim objektiiv, mille ostmist rahakott kannatab. Objektiivides, millel mrgitud thtedekombinatsioonid APO, EX, ED, L jne, on kasutatud krgekvaliteedilist klaasi, mis tagab selle teravuse ja selguse, vi nagu fotograafid tlevad, joonistusvime. Kas hankida teleobjektiiv, lainurkobjektiiv vi makroobjektiiv, sltub eelkige sellest, mida pildistada.


Kui tahate pildistada maastikke ja hingematvaid pikeseloojanguid, siis ei ole mtet kallist teleobjektiivi osta, kuigi see ei thenda, et teleobjektiiviga maastikku pildistada ei saa. Kige otstarbekam on osta zoomobjektiiv, mille puhul saate fookuskaugust lihtsalt muuta. Maastike pildistamiseks on otstarbekas osta zoomobjektiiv, mille lhem fookuskaugus viks jda 24 mm juurde ning pikem 80 vi 100 mm lhedusse: 2484 mm, 28105 mm 2880 mm jne. See vahemik on ldjuhul maastike ja loodusvaadete pildistamiseks piisav. Fookuskauguse muutmise vimalus teeb teie t palju lihtsamaks ning paindlikumaks. Kui leiate, et 24 mm on liiga avar ning soovite vaadet mber kadreerida, siis piisab vaid keerata objektiiv suuremale fookuskaugusele ning vajutada pstikule. Kui teil oleks fikseeritud fookuskaugusega 24 mm objektiiv, siis peaksite selle kadreeringu jaoks liikuma objektile lhemale vi siis objektiivi vahetama. Aga mis saab siis, kui teie ees on jrv vi jgi ning teil ei ole rohkem objektiive? Seega, peale suuremate pildistamisvimaluste, hoiate ka raha kokku.


Paljudel on arvamus, et teleobjektiive kasutatakse ainult lindude ja loomade pildistamiseks, kuid see ei ole pris tsi. Pikad teletorud on mnikord asendamatud mne kartliku looma vi linnu pildistamisel, kuid neid saab edukalt kasutada ka niteks lillede ja liblikate pildistamiseks. Mina kasutan sna palju oma 300 mm teleobjektiivi ja 70200 mm telezoomi taimede pildistamiseks, kuigi mul on ka 100 mm makroobjektiiv, mis on meldud just lhipildistamiseks. Pikemate teleobjektiivide eelis on nende vike teravussgavus, mis on kasulik objekti taustast eristamiseks. Samuti on need asendamatud suuremate putukate, nagu liblikad ja kiilid, pildistamiseks. Teleobjektiive, mille abil on vimalik isoleerida kaugemal asetsevaid objekte, saab kasutada ka maastiku vi pikeseloojangute pildistamiseks,. Kui on soov hankida teleobjektiiv, siis peaks kigepealt endaga aru pidama, mis eesmrki see tita viks. Soovite hakata tsiselt tegelema lindude ja loomade lesvtmisega, hankige vhemalt 300 mm teleobjektiiv, kui aga huvitute ka taimede pildistamisest, siis tuleks kne alla mni lhem telezoom: 70200 mm, 100300 mm vi ka 100400 mm. Nagu eelmises ligus mrgitud, kehtib ka telezoomide puhul sama eelis: paindlikkus.


Kolmas liik objektiive, mida fotograafi kotist leida vite, on makroobjektiivid, mis on philiselt kolme erineva fookuskaugusega: 50 mm, 100 mm ja 200 mm. Makroobjektiiv on meldud eelkige lhipildistamiseks, kuid see ei thenda, et nendega peale putukate midagi muud pildistada ei saa. Makroobjektiiv on nagu iga teine 50 mm, 100 mm vi 200 mm objektiiv, kuid nende optilised lahendused vimaldavad objekti pildistada elusuuruses e 1:1. See thendab, et kui putukas on 2 cm pikkune, siis jb ta ka slaidile 2 cm pikkusena. Teiste objektiividega sellist suurendust ei saa. Mina kasutan oma 100 mm makroobjektiivi vikeste putukate vi mningate lhivtete tegemiseks. Makroobjektiivid on pris kallid ning nende ostmine pole algajale loodusfotograafile eriti mttekas. Kasutades vaherngaid objektiivi ja kaamera vahel vi lisaltse objektiivi ees, saate ka teiste objektiividega teha lhivtteid, sest need lisaelemendid vimaldavad teravustada lhemalt, kui objektiivi lhim teravustamiskaugus vimaldab.


Tnapeval on kikide kaamerate ja objektiividega vimalik kasutada autofookust. Samas on hetki, kus autofookusest pole mingit kasu, see pigem segab pildistamist. heks selliseks on lhipildistamine, kus ksitsi teravustamine on palju otstarbekam, sest kaamera teravustab sageli valele objektile, kuna see ei oska teie mtteid lugeda. Autofookus on teliseks nuhtluseks ka siis, kui pildistate lbi puuokste, rohuliblede vi heinakrte, mille puhul kaamera teravustab hoopis ebaolulistele komponentidele, loom vi lind jb aga fookusest vlja. Nende ja paljude teiste olukordade vltimiseks, tuleb objektiivi ostes kindlasti vaadata, kas sellel on olemas ka ksitsi teravustamise vimalus.



Statiiv



Olete ostnud kaamera ning paar objektiivi, lhete loodusesse ning pildistate seal mne filmi tis. Filmi ilmutusest ktte saades avastate, et kik pildid on ebateravad. Esimene mte, mis siinjuures phe tuleb, on, et kaamera on katki ning ei teravusta igesti. Sellel puhul aga pole vaja seda poodi tagasi viia, vaid otsida phjuseid mujalt. Nimelt, ei ole te mingeid pingutusi kaamera toestamiseks teinud. Selleks, et pildid oleksid selged, tuleb kasutada statiivi. Mina kasutan seda hdavajalikku vahendit ligi 95%. On ks reegel, mis tleb: kui sriaeg on pikem, kui objektiivi fookuskaugus, siis peab kasutama kaamera toestamiseks statiivi. Seega, kui pildistate 50 mm objektiiviga ning sriaeg on 1/30 s ja teil pole statiivi, siis on parem pstikule mitte vajutada. Statiivide valik on pris suur. Seda valides peaksite kigepealt vaatama, kui rasket koormat see kannatab, tavaline on 6 kg, mis vastab tielikult teie vajadustele. Jrgmine omadus, mis statiivi puhul oluline, on selle minimaalne tkrgus, mis mrab ra, kui madalal olevaid objekte te sellega pildistada saate (oluline nitaja lhipildistamiseks).


Kui statiiv on vlja valitud, peate sinna juurde muretsema ka kuulpea, mille abil kinnitatakse kaamera statiivile. Kuulpea valimisel tuleks jlle vaadata, kui rasket koormust see talub. Kui teie kaamera koos objektiiviga kaalub 2 kg, siis ei ole mtet osta kuulpead, mis talub 12 kg koormust. Kuulpea koormustaluvus peaks reeglina olema sama suur kui statiivil: 6 kg. Kuulpead muretsedes vaadake, et sellel oleks ravetav kaameraplaat, mis kinnitub kaamera statiivi pesasse ning mida ei pea iga kord sealt eemaldama. Kaameraplaadiga kuulpead on palju mugavam kasutada, siis ei pea iga kord kaamerat kuulpea klge kruvima, vaid kinnitate selle kiirelt plaadi abil.


Artiklis kirjeldati vaid kolme vahendit, mis loodusfotograafil vaja lheb. Neid viks nimetada phivahenditeks, ilma milleta pole pildistamine vimalik. Vlklambid, pstikutrossid, filtrid, kaugjuhtimispstikud, reflektorid, hajutid jne on lisad, mis samuti vajalikud hea loodusfoto saamiseks, kuid nendeta on siiski vimalik oma hobiga viljelemist alustada. Samuti ei rgitud siin filmidest, mis on omaette teema ning mida ksitletakse edaspidistes lugudes.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet