3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheline laine
Maiu Kurvits, tema Maalid ja Pihlakavein

Roheline laine on rubriik, mis uurib looduse ja visuaalkultuuri puutepindu ning tutvustab rohelist mtteviisi kunsti vallas kokunstnikke ja nende loomingut.

Igal kunstnikul on oma lugu, millest snnivad ja milles elavad tema teosed. Fotokunstnik Maiu Kurvits rgib teda usutlenud kunstiteadlasele Rael Artelile oma fotoseeriate Maalid ja Pihlakavein lugusid looduse, inimese ja kunsti vahekordadest kaasaja maailmas. Omakultuur, mlu- ja tundepildid lapseplvest, aknad ning urbaniseerunud inimene on need pidepunktid, mida mda knnivad Maiu Kurvitsa teosed.

Vtad oma fotodega osa kokunstinitusest Roheline laine Tallinna Kunstihoones, mida iseloomustab lause Looduse ja kaasaegse visuaalkultuuri kohtumispaik. Kuidas Sina seda mistad, millised on Sinu arvates kunsti, fotograafia ja looduse suhted?

Loodus on kahtlemata lbi aegade olnud kige suuremaks inspiratsiooniallikaks igasuguse visuaalkultuuri loojatele. Kikvimalikud algimpulsid on prit ikkagi sealt. Tpselt neid kasutan ka mina oma loomingus, sest mul on olnud rmus lapseplv suureprase maakoduga ja talude ja selle eluga olemas. Kasutan neidsamu mlestusi ja kogemusi, mis mul sellest ajast jnud. See on vime loodust hinnata ja tajuda Eestimaal on ikkagi enamusel olemas see maakoht ja see talu ja see lapseplv. Selle maa inimesi hendabki samasugune taust ja seotus loodusega ning nad ei pse sellest kohe mitte kuidagi. Siis, kui nad on hiljem sattunud linnadesse, veedavad enamuse oma ajast siseruumides, on nad rmiselt hivatud, rmiselt reserveeritud ja psevad loodusesse vhe. Siiski neil on olemas see mlestus, mis sunnib neid mtlema vi niteks kunstnikke kasutama seda oma loomingus. Kui siis need, sama maaelu lapseplves kogenud inimesed, psevad sinna loodusesse tagasi, siis pavadki nad seda vimalikult palju enda jaoks salvestada, hankida ja tallele panna. Ja foto on esimene vimalus selleks. Looduskeskkond on vga tihedalt visuaalkultuuriga seotud.

Loodus + foto = loodusfoto. See nhtus leiab Eestis ha laiemat klapinda. Mida Sina kui elukutseline fotograaf arvad, millega seletada loodusfoto tohutut populaarsust Eestis?

Iseenesest on loodusfoto ja selle laialdane praktiseerimine vga tervitatavad mrgid. Minu meelest on tohutult kasvanud ka fotograafia populaarsus ldse. helt poolt phjendatakse seda tehnika kttesaadavusega, teisalt peab olema inimestes rganud mingi vajadus looduse, loomade ja taimede jdvustamiseks. Sellisel leldisel kaamerate ajastul on hulk inimesi, kes tahavad pildistamist proovida. Ja esimesena satuvad nad sinnasamasse loodusesse, nn ilusasse keskkonda, mis neid kidab ja lummab. Ja nad lihtsalt tahavad seda jdvustada.

Aga Sinu enda suhted loodusfotoga?

Loodusfoto pole tegelikult minu ala. Kui ma loodust puudutan (pildistan), siis see t on seotud kontseptsiooni, hiskonna, inimtegevuse ja teiste tasanditega, ka sotsiaalsusega. Loodusfoto kui selline minu tdes, nii praegu kui tulevikus, leiab vaatlemist ja ksitlemist ainult sellise nurga alt. Mul pole vajadust kia ja vtta les maastikke, mida suudan ka oma silmaga mllu talletada. Kui peaksin seda jdvustama, siis ikka mingil trikikamal phjusel, et leida probleem vi valupunkt, mida soovin vlja tuua.


Sinu fotoinstallatsioon Maalid oli vljas kokunstinitusel Roheline laine. Rgi palun nendest piltidest, mis need Maalid on?


Maalid on niisugused pildid, mis hest kljest rgivad sellest ruumist, kus on inimene ise, teisalt aga ruumist, mis jb inimese turvalisest keskkonnast vljapoole. Maalid on kahe maailma kohtumispaigaks ruum, mille inimene ise on loonud, kohtub sellega, mille loodus on loonud. Kogu t idee ongi selles, mida vaataja neb, kuigi ta samal ajal teab, et need on lihtsalt aknad ja et tegemist on vaatega toast ue. Kuna fotos saab sise- ja vlisruumi kahemtmeliseks muuta, siis need aknad muutuvadki nagu maalideks. See on mrkamise ksimus.

Teose pealkiri paneb vgisi uurima, kuidas Sa ned oma tid klassikalise maastikumaali traditsiooni valguses?

See on uhkelt eldud ja tiesti hirmuratav vrdlus! Kui klassikalise maastikumaali rhk on pildi informatsioonil, siis minu Maalide phirhk asub hoopistkkis raamidel, selles siseruumis, kus need pildid siis n- eksponeeritud on. Nn maalidel olevad motiivid ja loodus on mnes mttes teisejrguline, seal ei ole eriti midagi nauditavat ega midagi sellist, mis reaalse vttepaiga ruumilisuse ja meeleolu edasi annaks. Emotsiooni kannab hoopis siseruum, kus see nn maal asub.


Kas see seeria ei vi vaatajale kki klaustrofoobiliselt mjuda? Mina kll pisut tundsin seda pikeselisel peval ruumi kinnijmise tunnet.

Minu arust on see pigem turvaline keskkond. Vhemalt mina linnainimesena, kes ma olen samasuguste siseruumidega distantseeritud loodusest, suudan nha seda loodust raamistatult lbi akna. Olen ise niivrd kapseldunud linna, siseruumidesse, kus olen sunnitud viibima, ning suhe loodusega on jnud sedavrd napiks, et ainult lbi akna ja korraks. See asjaolu vib-olla ongi mu taju nii muutnud, et kui lhen loodusesse, siis otsin sealt alateadvuslikult ruumi ja vaatan loodust seest vlja.


Ka Sinu varasemas seerias Pihlakavein on pildid emotsionaalselt looduskeskkonnast laetud. Rgi Pihlakaveini piltidest: millistest looduskogemuse kihtidest need vlja kasvanud on?


Pihlakavein on ka tegelikult ks rgsete instinktide, mis on minu sees olemas, ajel tehtud seeria. Vib-olla see ulatubki tpselt tagasi sinna mlestusse, mis mul on vanadest saunadest ja taludest. Ma pan vrtustada kiki neid meie omakultuuris olemasolevaid asju, niteks loodusega arvestamise traditsiooni. Sellest lhtuvad kikvimalikud phad ja nidumised ja puhastumised, tavad ja rituaalid. Pihlakaveini seeria rgib nendest samadest traditsioonidest: alguprane ruum ja muidugi sellised smbolistlikud elemendid, nagu noor ttarlaps, valge kleit ja punased marjad, tants selle mber, knlad jne. Srased mtoloogilised asjad pole meie rahvale vrad, ka minule mitte.


Mis Sa arvad, kustkohast need mtoloogias alguse on saanud? Kus on sellise mtoloogia juured?


Minu enda loomingus kindlasti sealtsamast lapseplvest. Mulle meeldib looduse liikumist thele panna. Elu on mind natuke selles mttes ka petanud, et olen sattunud kirikuelu juurde ning melnud riigikiriku, usu ja ka meie iseolemise peale. Samuti on oma roll ajaloohuvil, mis vimaldab pildi kokku panna ja mista, kuidas on elatud, kuidas asjad on liikunud, kuidas mingid voolused ja rkamised uuesti lainetena tulevad. Kuid sisetunne tleb, et peab olema miskit, mis on pris enda oma ning mida pad alateadvuslikult silitada ja enda seest uuesti les leida ning vlja vtta. Arvan, et need mtoloogiad on prit loodusrahva usust, mis pab saavutada harmooniat. Inimene on looduse osa ning ainult inimtegevuse ja looduse koosts on vimalik kigel eksisteerida.


Mida Sa tpsemalt mtled selle looduse liikumise all? On see Pihlakaveini keskne teema?

Loodus annab meile ktte kliima, ja kas vi ja peva vaheldumise, aja olla rkvel, tegutseda, klvata vi jllegi magada talveund. Aastaringist, mille loodus dikteerib, ei pse me mitte kuskile. Sellega tuleb arvestada ja kui sellega mitte vastuollu minna, siis ongi olemas see eksisteerimiseks vajalik harmoonia. Sa suudad kesta, jrglasi kanda, edasi elada, annad oma tarkused edasi. Mingid subkultuurid vi pseudousundid lihtsalt ei tta ja need kaovad iseenesest. Loodusrahvaste usk ja mtoloogiad on prit looduse liikumisest ning kannavad endas harmooniat ja annavad judu olemas olla.



Rael Artel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet