3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Brssel ja Strasbourg. Euroopa pea ja Euroopa kht

Kui Brsselit vib nimetada Euroopa pealinnaks, siis Strasbourg viks kanda khulinna nime. Samas on euroametnike lbi need kaks prantsuse-flaami ja prantsuse-saksa linna nii kokku vrgutanud, et viksid kanda ka Brsburgi ja Strasseli nimesid.

BRSSEL. SEADUS JA VIM. Brsseli Rue de la Loi ehk Seaduse, Vimu, iguse tnav neb vlja kui Moskva Novi Arbat vi Minski kesklinn. Siin tunned end tepoolest putukana. Ja miks ka ei peaks, kui seda thtsat tnavat ristavad Euroopa Liidu seadust, vimu ja igust enda katuse all hoidvad hoonelahmakad. Idas muutub Seaduse tnav hekorraga J. F. Kennedy avenks, lbides hoogsalt 50. Aastapeva pargi ning vljudes sellest lbi Vidukaare. Vidukaart piiravad Armeemuuseum helt ja Kuninglik Kunsti- ja Ajaloomuuseum teiselt poolt. Viimase taga konutab Autoworld. Hiiglasliku pargi hes nurgas llatab uudishimulikku uudistajat ei miski muu kui moshee.

kitselt vudib kunstimuuseumi nurga tagant vlja kaks jaapanlast, pisikesed koerad paelaga ees. Stin end vlkkiirelt nende ette, imetlema koeri. Silmanurgast nen, kuidas mu piiraja hineb meiega. Mina ei jta, jaapanlased on viisakad, lasevad mul koertega tegelda. Meie juurde silkab tervisejooksja, temalgi on koertega asja. Kummaline kuju eemaldub. Muundun vlkkiirelt tervisejooksjaks ja silkan pargisuudme poole. On varajane aeg, tnavad thjad. Sammud kajavad euromajade seintelt vastu. Ees terendab Euroopa Kohtu hoone.

POTJOMKINI BALL. Brsselis asuvad Euroopa kvartalis Euroopa peakorter, Euroopa parlamendi komisjonid, Euroopa Komisjon, Ministrite Nukogu, Euroopa Nukogu, kohus, Investeerimispank ja kes teab veel millised institutsioonid. Hooned jvad kitsaks, liituda tahab ha uusi riike, ja nnda kib hoogne ehitustegevus uute eurokraatide mahutamiseks.

Aga ka muuseumid tis varandust, mida Belgia Kuningriik oma asumaadest kohale tassis. Kuninglik Loodusteaduste Instituut eksponeerib oma saalides zooloogiat, paleontoloogiat, mineraloogiat, paleobotaanikat, antropoloogiat ja eelajaloolist aega illustreerivaid eksponaate. Knnin toast tuppa, saalist saali. Lpuks saab kllalt, tahaks vlja. Kuid tubade kett ei lpe, tagasiteed aga pole. Nooled nitavad ainult edasi! Torman lbi lputute putukakogude, akvaariumikalade ridade, kivi-, pronks- ja raudkirvestega tidetud vitriinialleede. Jumal, kui palju loodust ja ajalugu! hes saalis on vitriini alla kuhjatud terved liivaluited, nende seest paistmas dinosauruste luukered. Seal lamab liival mammutilapsuke. Teal seisab lvi, jllitades tis topitud jnest. Justkui Viiralti tiiger phjala kaskede vahel. Kuid lpuks saab ka loodus otsa. Juan tnavale ja fikseerin mingi ebasiira rahuldustundega sellearseid lagunemisohtu hooneid. Tunnen end kui Tallinnas.

Kuid siiski. NATO peakorter. Miljon inimest. Flaami ja prantsuse keel. Kuid seda vaid teoreetiliselt. Linnatnavatel ja EL-i ametikoridorides kohtab kllap kiki maailma keeli.
Istun vanalinna peavljakul, Grand Placeil. Jlgin mduvaid maid ja rahvaid. See on nagu vrst Potjomkini ball, kuhu impeeriumi igast rest esindajaid kohale toodud. Potjomkin raius Venemaa jaoks akna Mustale merele. Brssel raiub meie jaoks inimmerele.

STRASBOURG. KLBER JA GUTENGERG. Strasbourgi keskel seisab posti otsas kindral Klber ja tema selja taga lehvivad lipud. Kmneid Prantsuse lippe lbisegi Euroopa Liidu lippudega. Jean Baptiste Klber oli Napoleoni kindral. Napoleon teatavasti pdis luua Euroopa Liitu. Kahesaja aasta eest. Liiga vara pdis, suurt midagi vlja ei tulnud, kui inimkehadega vetatud Euroopa lagendikud maha arvata. Klber aga pdis laiendada Euroopa Egiptimaale. Selle tarbeks laskis ta kahuritest tulistada sfinkse ning tassis Pariisi Concordei vljakule obeliski. Sestap teda siin austatakse.

Paarsada meetrit edasi, ja teisel platsil seisab posti otsas Gutenberg. Tema mber on psti pandud laadakarussell, nii et trkiisa selle tagant vaevu vlja paistab. Kuid Gutenberg oli ikkagi sakslane. Mis sest, et pagendatu Mainzist, mis sest, et just siin leiutas ta vahetatavate thtedega kirjapressi, mis omakorda linnale itsengu ti.
Elsassi pealinna Strasbourgi le on Prantsus ja Saksa ikka ja jlle piike murdnud ning kahurikuule vahetanud. Linn on ajaloo vltel kandnud nii Starsbourgi kui Strassburgi nime ja kinud kest ktte prast seda, kui roomlased selle siia Illi kallastele kaks tuhat ja kmme aastat tagasi asutada suvatsesid. Viimati oli linn Saksamaa kes enne Esimest maailmasda ning Teise ajal. Loodame, et seda enam ei juhtu, hab makile lindistatud giidihl, kui jelaeval linnaga tutvudes Inimiguste hoonest mda sidame. llatav aktsent siin Euroopa Liidu thtsamas paigas.

ELSASSI VIGURID. Aktsenti vib kuulda linna mnusamates ja vanemates krtsides siiani. Ning hommikuti pagarirides. ieti pole see mitte aktsent, vaid Elsassi keel, veidi taani keelt meenutav saksa murrak. Kuid elsassi knelejaid jb noorte seas ha vhemaks.
Seda rohkem sigib juurde sgimaju. Tundub, et veerand miljoni inimese suurune Strasbourg elab suuresti smaaegade ootuses ja kigus. Kuhu sa ka ei lheks, millal sa ka ei knniks, ikka on kohvikud, baarid, restoranid, krtsid, veinitoad ja mis veel kik rahvast tis, nnda et raske on enesele kohtagi leida.
Ja mis seal salata, sgid on head. Siin on midagi prantsuse kelmikusest ja saksa toekusest kokku panduna.
Strasbourgis Euroopa kvartalis kib koos Euroopa Parlament, siin istub Euroopa Nukogu, Inimiguste hoone, Euroopa palee. Parlamentrid aga istuvad ka Brsselis. sna segane lugu see kahe linna vahel pendeldamine kui arvestada veel seda, et midagi toimub ka Luksemburgis. Pole siis ime, et just Strasbourg on vlja mtelnud oma raudussi meenutava trammi, mis hoogsalt mda linna tnavaid liikudes sind hletu lhenemisega vahel sna kollitada vib. Kuid kui sisse saad, pole miskit laita. Ja tnu sellele mugavale ning suhteliselt odavale trammile pole ka autouputus sagedane nhe.
Kll vib uputada Ill. Kord on selle vood nii krgele judnud, et laevaliiklus katkeb ning jersed knniteed sgaval vee all ja majadegi alusmrid ohus. Siis mnel teisel aastal jlle on rahu majas ning jge palistab jalutajate rivistik.

PRANTSUSE RAHU. Pagaririd on Strasbourgi ks vaatamisvrsusi. Ka puhkepeva hommikuti kogunetakse nende laudade mber. Viiakse kuhjade kaupa saiu, saiakesi ja koogikesi kodudesse kaasa. Laupeva hommikuti seavad oma tekid tnavatele vanakraamikaupmehed. Neid vljapanekuid on lohutav vaadata. Pole testi asja siin maailmas, mille eest ei saaks ksida sadat eurot! Maksmisega on lugu teisiti. Parem teha seda mnel kohvikuterrassil.

Jalutan Klberi vljakule tagasi. Seal kib paras mll. Tantsutdrukud laval vihuvad mingit Elsassi iget ja vasembat. Sgi- ja joogikioskid, hupallid, pasunad ja viled. Mine sa vta kinni, mille le rahvas rmustab. Kllap kena kevadpeva htale saates.

Jrgmisel hommikul pursin kohalikust lehest, et Klberi vljakul toimunud rahvarohke demonstratsioon Iraagi sja vastu ja Prantsuse rahu poolt. Vaatan aknast vlja. Kindral seisab rahulikul meelel, lipud taga lehvimas.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet