Mai keskel Rocca al Mare looduse õpperajal toimunud matkal panid teadmisi proovile Tallinna koolide 8.–9. klassi õpilased. Õpperaja külastamist võib soovitada nii lastele kui täiskasvanutele.

Matkapäeval Rocca al Mare väravasse jõudes mõtleme fotograaf Riinaga, et äkki võistlust ei toimugi –vihma sajab koledasti. Külm on. Et kes see linnalast sellise koerailmaga ikka õue matkama lubab. Üks telefonikõne õpetaja Linda Metsaorule, ning selgub, et lapsed on juba rajal, ja lausa kakskümmend võistkonda. Ju siis maitseb vaba päev koolist, kas või vihmane, ikka magusam kui tunnis istuda.

Ei tea, mis seal loodusrajal ka küsitakse. Enda kooliskäimisest nii palju aega möödas, ega ausalt öeldes ei julgeks kaheksandikega jõudu katsudagi. Näiteks sammalde ja samblike osas hakkaksin kohe puterdama – aga nende kohta Rocca al Mares ju kindlasti küsitakse, seal ju mustikamets. Ja raba.

Hiilime vastamisest kõrvale ja jalutame Riinaga kohe viimasesse loodusraja punkti nr. 14, kus õpetaja Metsaorg kõiki võistkondi ootab. Piletikassa juurest vasakule pöörates jõuab läänepoolsesse väravasse 15-minutilise matkaga. Mõnus. Värske õhk uimastab. Vihma sajab ikka veel, puudelt tilgub lisa. Niiskus lööb ninna puudealuse kõdulõhna.

Matkaraja looja, õpetaja Metsaoru pikk kogu paistab juba kaugelt, nagu kull vahipostil ootab ta õpilasi, käes õiged vastused – puuoksad ja merekarbid nimesiltidega. Neid tahab ta viimasesse punkti jõudnutele näidata. Heidan pilgu merekarpide kollektsioonile. Ah sa mait – seda 5-sentimeetrist valget ovaali ma mäletan, see on liiva-uurikkarp – aga selle väikese sinaka pikliku karbi nime olen unustanud. Neid sinakaslillasid on rannas alati kõige vähem, annab otsida. Piilun nime karbil: “Söödav rannakarp.” Nojah, oli vist jah.

“Meie arust oli tuulikute küsimus kõige raskem,” teatab viimasesse punkti jõudnud Lasnamäe Üldgümnaasiumi võistkonna ninamees, asjaliku olemisega seljakotiga tüdruk.
“Me ei saanud tuuliku juures üldse punkte,” õiendab ta. “Aga vastasime ju õigesti, et Saaremaale rajatakse tuuleparki.” Õpetaja Metsaorg aga naerab, et see oligi vale vastus, kuna Saaremaale ei saa keskkonnaprobleemide tõttu tuuleparki teha. „Palju punkte üldse kokku saada võis?“ uurib ninamees edasi: sadakond, vastatakse. “No me saime kaheksakümmend umbes.” Hiljem selgub, et saavutasid kuuenda koha, tubli!

Kui metsa vahelt saabub vene võistkond, on äkki õhk kilkeid täis. Vene poisid unustavad fotograafi märgates kontrollküsimused kus seda ja teist ning hakkavad kohe rõõmsalt poseerima. Näidatakse isegi muskleid. “Vene temperament!” naerab Metsaorg. Tüdrukud samal ajal püüavad samblike näidiseid tuvastada. No seda ma arvasin, et samblikke peab teadma! Piilun neid eemalt, lähedale ei lähe – äkki keegi küsib veel midagi. Omaette imestan, et kuidas venelased eesti keeles sellist sõna nagu “karusammal” teavad – aga tuleb välja, et teavad. Igati tublid.

Äkki hakkab kõigil kiire, kiire vaid kord tunnis sõitvale Rocca al Mare bussile. Linda Metsaorg omakorda ruttab televõttegrupile vastu. Hüüan lastele järele, et kuidas meeldis? Kinnitatakse, et kindlasti tullakse siia tagasi “Lahe on!”

Lahe jah. Suurlinna lastel polegi eriti muid võimalusi looduse tundmaõppimiseks, kui linna loodusrajad. Ja nendele satub nii harva, neid ei teatagi eriti. Tore ju oleks, kui rohkem õpetajaid-õpilasi vähemalt selle Rocca al Mare loodusraja enda jaoks avastaksid. Vaadata on seal palju ja omaette matkates ei pea ka kontrollküsimustele vastama, vaid saab lihtsalt taimi-loomi tundma õppida, kassast ostetud õpperaja broshüürike abiks.
Rocca al Mare väravat selja taha jättes mõtlen, et tulen siia ise ka kindlasti ilusa ilmaga tagasi, samblikke uurima.

AUHINNAKS MATSALU

Lilleküla Gümnaasiumi ja õpetaja Linda Metsaoru poolt rajatud Rocca al Mare looduse õpperaja parimad tundjad sel kevadel olid Reaalkooli 9.b, Lilleküla 9.b ja Prantsuse Lütseumi võistkonnad. Kokku osales mai keskel toimunud üritusel 23 võistkonda, neist tervelt viis olid vene koolidest. “Vene koolid olid kõik väga tublid,” kiidab õpetaja Metsaorg. “Tahaks neid siinkohal kohe eraldi üles lugeda: Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Valdeku Gümnaasium, Pae Gümnaasium, Õismäe Vene Lütseum – hästi vastasid!” Vene koolide puhul oli tore ka see, et nad lisaks venekeelsetele taime- ja loomanimedele teadsid palju vastuseid eesti keeles.

Auhinnaks parimatele – kõigile, kes suure bussi peale mahuvad – toimub matk Matsalu looduskaitsealale. Ka järgmisel kevadel on loodusraja entusiastil ja õpetajal Linda Metsaorul loodetavasti aega ja tahtmist uus loodusmatk korraldada. Siis saavad osa võtta kõik, kes sel korral toreda ürituse silmist lasid.