Mõnigi saakloom loovutab ründajale pigem mõne kehaosa kui elu: sisalik loobub sabast, vähk sõrast.

Autotoomiaks kutsutavas kaitsekohastumuses tõmbuvad lihased heidetava kehaosa alusel reflektoorselt tugevasti kokku ja verekaotus jääb äraheitel niimoodi väikeseks. Tihti kasvab äraheidetud kehaosa asemele hiljem uus.

California looduskaitsebioloog Kerstin Wasson otsustas koos kolleegidega asja veidi kvantitatiivsemalt uurida. Katseloomaks valiti Petrolisthes perekonna krabiliik. Ohvrid viidi suuremate röövkrabide lähedusse ja oodati, kuni kiskja saagil sõrast kinni krabas. Selgus, et tervelt kaks kolmandikku krabikesi loobus haaratsist ja põgenes, jättes röövli loovutatut nautima. Kolmandikust, kes vastu hakata üritas, tuli enamikul eluga hüvasti jätta.

Sellel krabiliigil on kehaga võrreldes suhteliselt suured sõrad. Niiviisi on neid loovutades üsna suur ðanss sellega kallaletungija mõneks ajaks hõivata ja kasutada võidetud aega oma elu päästmiseks.