Yorki ülikooli elektroonikaeksperdist entomoloogi David Chesmore’i arvates võivad ritsikauurijad välitöödele minnes varsti luubi ja määraja koju jätta.

Chesmore arendab koos Jaapani kolleegi Eiji Ohyaga välja automaatset ritsikate ja tirtsude määramise seadet, mis analüüsib eri liikide häälitsusi. Autorite kinnitusel on esmased tulemused paljulubavad: igatahes nelja tavalisema Yorkshire’i “viiuldaja”, kuue Jaapani tirtsuliigi ning mitmete linnuliikide ja inimtekkeliste helide eristamine õnnestub suurepäraselt. Kui esialgu töötati 23 Ühendkuningriigis eluneva liigiga, kasutades vaid kõrgekvaliteedilisi helisalvestusi, siis nüüd saab liigi selgeks ka välisalvestuste põhjal. Arvuti jaoks pole raskusi leida iseloomulikke heliparameetreid ka suuresti erinevates akustilistes oludes.

Chesmore peab oma automaatset bioakustilist määramisseadet kiiresti kasvava tähtsusega vahendiks bioloogilise mitmekesisuse uurimisel. “Tasub arendada nii portatiivseid määrajaid kui ka kaugjuhitavaid püsiseirajaid,” ütleb teadlane. Uurijal on parajasti käsil Briti nahkhiirte portatiivne detektor, koos jaapanlastega konstrueeritakse aga tõusva päikese maa lindude püsijälgijat.