3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

snumid
Polaarloomad jvad meretoiduta

Teadlased kardavad, et lisaks kigile muudele pahedele toob oodatav kliima soojenemine kaasa ka suuri muutusi polaarrebaste ja jkarude toidukaarti merest hangitav toit pole enam kttesaadav.

he vimaluse hinnata maismaalt ja merelt prit toidu osakaalu, niteks polaarrebaste dieedis, annab karvade anals. Meretoit rebase puhul esmajoones hlgeraiped ja -pojad sisaldab enam ssinikuisotoopi 13C kui maalt prinev toidupoolis lemmingud, linnumunad, phjapdraraiped. Seeprast saabki 12C ja 13C sisalduste suhte jrgi rebase kasukas otsustada, kui palju on nnestunud toitu hankida hest vi teisest allikast.

Just seda meetodit rakendanud Kesk-Florida likooli uurija James D. Roth leidis Hudsoni lahe lnerannikult Monitobast prit polaarrebaste viimase nelja aasta mend jlgides, et talvel on meretoitu rohkem kui suvel, eriti veel siis, kui rebaste aastaringset philist toiduobjekti lemmingut on napilt. Nib nii, et talvisel toidujahil jrgnevad rebased merejl jkarudele ja kraabivad vlja viimaste hlgejahi saagi jnuseid. Kui Arktika jkate jtkuvalt edasi kahaneb aga just see on viimaseil aastail juhtunud kaotavad rebased ligipsu sellele olulisele osale toidust. Ja muidugi kahanevad ka jkarude toitumisvimalused.

Oecologia


Taim ei pea tasuma sja hinda PILT! (vili)

Iraagi sda tstis muu hulgas taas esiplaanile sjajrgse maakasutuse ohutuse. Rahvusvahelise aianduse uurimiskeskuse teadlased arvavad, et nad on leidmas thusat teeotsa.

Ksimus on selles, kuidas kasvatada radioaktiivse saastega aladel pllukultuure nii, et inimesele kahjulikud elemendid ei satuks saagi hulka. Martin Broadley ja Phil White tegelevad rmiselt kahjuliku radioaktiivse tseesiumiga. Taimed on toitainete hankimisel mullast kll valivad ja tseesium ei kuulu vajalike elementide hulka, aga paraku on ta vga sarnane taime kasvu oluliselt soodustava kaaliumiga, seeprast kandub tseesiumgi taimesse. Niisiis ongi vaja tseesiumi tee viljasse blokeerida nii, et kasulike elementide voog ei peatuks. Uurinud phjalikult toitainete omandamise mehhanismi nii nende edasikandumist organismis kui ka valke, mis kontrollivad taime juurtes mikroelementide vastuvttu usuvad teadlased, et selline valikulisus on vimalik ja ksil ongi tseesiumikindlate viljade vljattamine. Vajadus selle jrele on juba ammu tohutult suur, kuna Ukrainas toitub suur hulk inimesi endiselt viljast, milles on ohtlikult palju Tshernoblist prit tseesiumi. Just Ukraina saastatud aladel nd Broadley ja White oma tid jtkavadki.



SEB
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet