Käsitletav raamat on artiklite kogumik, mis püüab arutleda elu ja selle kvaliteedi üle.
See küsib näiteks – kui palju on väärt loodus? Poliitik ütleks selle peale, et hea küsimus. Kuid kogumik harmoonia võimalikkusest selle küsimusega tegelebki. Julge ettevõtmine selle poolest, et küsimusele puudub ühene vastus. Nii on siingi Üllas Ehlich toonud näitena, et Heidelbergis saadi ühe hektari kaitsealuse metsa puhkeväärtuseks 940 marka, Mannheimis aga 2000 marka. Kangesti tuleb meelde üks lastelauluke päkapikkudest. Mis maksab saiapäts? Kolm hästi pikka paid.

Mikk Sarve ja Timo Marani esseed tuhandeaastasest metsast ja looduslähedasest aiast on juba keskendunumad ja lasevad endaga ka paremini kaasa mõelda. Nii nagu Veljo Kaasiku tehiskeskkonna lugu või Peeter Vissaku eluvanemate fraktaalse maailmapildi visand.
Eks paratamatult kipu sellelaadsed artiklite kogumikud jääma fraktaalseks juba seatud eesmärkide üldisuse tõttu. Nõnda on neid ka raske illustreerida. Siiski andnuks näiteks Valdur Lahtvee energeetikajutt end lahedalt graafikutega toetada, kipub teine jääma liiga tummiseks.

Keskkondlasele on raamat kindlasti toeks maailma toimimise mõtestamisel. Selle uurimiseks tuleb vaid varuda aega ja kannatust.

Harmoonia võimalikkus süsteemis: inimene – keskkond – ühiskond

Koostanud, toimetanud, pildistanud, kujundanud ja küljendanud Peeter Vissak

ASA Ülo Siinmaa Grupp, 238 lk