3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tri voored viitavad Pandiverre

Vooremaa pole mitte ainult Jgevamaal. Vooremaa on ka Jrvamaal, mis sest, et sellest pole nnda palju kneldud. Trilt Vtsale vi siis Paidesse sita tusevad teed meseljandikule ning avanevad vaated pldudele ja nendetagusele metsaseinale. See ongi Tri voorestik, mis kulgeb paarkmmend kilomeetrit Krvemaa soiste tasandike vahel. Siin veel sna kitsuke Prnu jgi jagab voorestiku 50 seljandikku kahte lehte ja justkui nitab neile ktte suuna, kuhu kulgeda. Kui Vooremaa voored nitavad oma ninaga kagust edelasse, siis Tri voored osutavad edelast kirdesse. Kuid mlemad nitavad suuna ktte Pandivere krgustikule, umbes Tamsalu peale. Vi Neeruti mgedele.

Igal valul oma paik. Tri voorestiku pindala on nii vike, et pisemat sorti geograafilisel kaardil need metsarohelisest meruugeks ei vrvugi. Ometi tuseb krgeim voor, Kome, 80 meetrit le merepinna ja ulatub mbruskonnast 20 meetrit krgemale. Teisel kohal seisab oma 78 ja 18 meetriga Kirna voor. Kuid sellel on oma seljal kanda ka Kirna mis, ime siis, et on Komest kahe meetri vrra madalamaks vajunud.

Kirna misaproua Helle Anniko stib end misapargis hele pingiotsale istuma, vaatab mulle otsa ja tleb: See siin on sdamepink. Istun ta krvale, vtan sdames julguse kokku ja ksin, et kust ta seda teab. Misa nurga taga pletatakse leherisu ja piimjas suits hljub kergelt pikese poole, lahustudes selle varakevadiselt helekollases valguses. Olen siin pargis leidnud kmneid paiku, mis hele vi teisele hdale hsti mjuvad, kinnitab misaproua kindlalt.

Tsi see on. Nen nd meie mber veel pinke ja pinke seal ning teal. Proua seletab, et see on seljavalupink, see seal on suhkrutvepink ja see kolmas on migreenipink. Et neist hdast lahti saada, tuleb igel pingil tunnikese vagusi istuda ja mtetes iseenesega tegelda. Kirna on maailma viie kige suurema mjuga paiga seas, kuulutab proua. Misa taga- ja eesuks on lahti ja nen nnda otse lbi selle sisu maja ette. Olen selliste asjade suhtes sna kahtlev, tunnistan. Anniko ei pane pahaks. Paljud mehed on nnda elnud, aga kui neid kige vgevamasse paika olen viinud, lhevad neilgi jalad nrgaks. Ei oska selle kohta kohe midagi arvata. Misaproua pajatab klalistest, kes tulnud kll Jaapanist, kll Nmmelt ja saanud Kirna pargist endale tugeva laengu. Pajatab sellest, kuidas multipleksset skleroosi ehk hulgikoldekvastumust pdeja Kirnas kima hakanud. Pajatab, kuidas inimesed siit tju tagasi saanud. Pajatab Kas teil unepink ka on? ksin. Unetus ei ole phjus, on vaid tagajrg, kostab vastuseks, aga selle phjust saab siin ravida kll.
Pargi veerel kasvavate kuuskede tagant sidab mda mees jalgrattal. Ta siluett joonistub vlja hallikstmbunud taeval. Anniko kiidab pargi liigirikkust ja kurdab, et lhedalolevas kolhoosiaegses majas elutsevad tegelased tal mne puu talvel maha saaginud. Videtav Kirna magnetiline anomaalia neid ei kaitsnud.

Ajahamba jljed. Misa endiste omanike von Fersenite, von Osten-Sackenite ja von Pilchaude ajal oli siin kunagi barokkpark. Ndseks on see kll sna vabakujunduslikuks muutunud. Tuseme sdamepingilt ning suundume lbi pargi phja poole. Kirna voore all, jrgmise vikevoore kukil konutab kabel vi ieti see, mis kabelist veel alles. Paar sammast, kabelimrid. Nende vahel kasvav poole sajandi vanune kuusk. Siin on nha ka jlgi aareteotsijaist. Kunagised hauaplatsid ja kabeliprand on sgavalt les songitud. Pole tsi, et saagiktid tegutsesid vaid Egiptimaal. Viimased Kirna hauarstajatest vtsid paari aasta eest kaasa piirdeaia raudketid. Kivipostid on siiski jnud. Kabel tuleks taastada, on misaproua kindel. Kuid see pole lihtne, kas vi seetttu, et nd asub kabel misa naabertalu maal.
Lheme tagasi misa ja siseneme klassitsistlike sammaste vahelt ootamatult madalasse, gootilaadsesse vlvitud vestibli. Oleme seinu taastanud ja vrvinud, kuid nete, niiskus tuleb maast ja vrv koorub, kurdab proua. Ning kirjeldab, milline oli see mis, kui tema siin askeldama hakkas. Tis prahti ja rmpsu. lakorruse kunagised elanikud on saaginud vahelaetalasid oma peade kohalt, et neid ahju ajada. Suur saal neb vlja nagu oleks siit sja revolutsioonilised madrused lahkunud. Kuid ei, see on ka ajahammas, mis karniiside, rosettide ja uste kallal oma vimeid proovinud.

Nhes seda kike, vaatan misaprouale hirmuga otsa. Kes selle kik korda teeks? Tema ei tea. Aga loodab siiski, et muinsuskaitse all oleva hoone fassaadi ja katust riik korrastada aitab.

Lheme misa ees kasvava prnaringi juurde. Helle Anniko ksib mul selle keskel olevale knnule seista. Seisan. Siis ksib mtted koondada. Kuidagi ei koondu. Kas plved surisevad? ksib. Ei saa kohe kuidagi aru, kas surisevad vi ei. Energia on siin tugev, tleb. Mina ei tunne midagi. Peate tagasi tulema, tleb. Misa alakorruse meditatsioonikambrist kandub uegi magusat vahaknla lhna ning kostub mahedat muusikat.

Luban tulla. Et nha Kirna vge ja vimu.

Tri voorestik

Vike-Vooremaaks kutsutud alal leidub 50 voort. See on maastikukaitseala.

1. Kome. Krgeim voor. Merepinnast 80 m, jalamilt 20 m.

2. Kirna voor. Merepinnast 78 m, jalamilt 18 m.

3. Kunagiste misnike matmispaik, kabel ja hauaplatsid on hauarvlite poolt lahti kaevatud.

4. Allikas.

5. Raudemetsa voor. Kaunid vaated mbrusele. Raudemetsa mnd.

6. Vtsa misas asub kool.

7. Vike paisjrv Lokuta jel.

8. Kirna mis ja selle park.

9. Prnu jgi jagab voorestiku pooleks.

Info. Paide turismiinfopunkt.

Majutus. Vtsal Vana Tall. Veskisilla motell enne Trit.

Sk. Veskisilla motell. Vtsa.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet