3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Arvo Kullapere: Vilsandi rahvusparki tullakse, et jalad maa peal oleksid

"Nii snnib elu. Otse silme all, tleb Vilsandi rahvuspargi direktor Arvo Kullapere, kui hanepoeg ta jalge ees koorepooliku lt lkkab. Kuigi Kullapere silmad ei ne seda hetke sugugi esimest korda, on ta lauses sgavat liigutust ja vge. Mis on Vilsandi vlu, on hetkega ksimatagi selge.

Tnavu on pesitsejaid vhem. See talv oli ikka vimas. Mni lind ngi sna otseses mttes vlja nagu kuivetanud topis ainul tiivad, jalad ja kael. Luigekorjuseid vedeles maas. Osa linde on talvest nii kurnatud, et jtavad pesitsuse vahele, rgib Kullapere taas paati istudes sel tundlikul aastaajal sobib linnurohkel Pihlalaiul olla vaid mned minutid. Nii saab ka vahepeal koorunud poja mamma rahulikult pesale naasta.

Talvel oli satelliidipildi pealt nha, et Lne-Eesti saarestikus oli vaid kolmes kohas vesi lahti, ks neist paikadest asus Loonalaiu lheduses. Linnuseltskond oskas selle les otsida. Tegime Innarahu juures hlgevaatlust, kui ligi 30 000 lindu tuli kahe tunniga lahele, rgib Kullapere.


Luikedele saadeti kringlit.
Vinge talv ti Vilsandile ka rohkelt meediaesindajaid kaadrid elusrtsuta luiki sles tassivatest inimestest on siiani paljudel eredalt silme ees. Khmnokk-luik kaalub muidu umbes 12 kilo, kuid sles tundus mni vaid 78-kilone, tleb Kullapere ning lisab, et Paldiskist luikede Vilsandile toomine oli vga ebatavaline aktsioon, kuid kindlasti igustatud. KikVilsandi vetesse judnud linnud jid ellu.
Luik ja tamm on eestlaste jaoks vimsad smbolid, arutleb Kullapere, miks lindude saatusele nnda sgavalt kaasa elati. Kindlasti oli oma osa ka selles, et looduse karmi ktt on nnda massilises vormis raske taluda. Paljud pakkusid abi, linnainimesed korjasid neile lausa pitsat ja suhkrukringlit. Pagaritel oli see kraam le jnud, nendib Kullapere. Luiki toideti kevade alguse pevani spetsiaalse men jrgi. Nd vib kosunud Paldiski linde Lne-Eesti saarestikus pesitsemas kohata.


Puru graafiku phjas.
Kullapere snul on iga Vilsandi rahvuspargis asuvast ligi 160 saarest ise ngu, ka kige viksemad. Iga saar on omaette maailm. Mnel on rohkem elu, teisel vhem, nitab Kullapere oma vite testuseks nii roostikus rohkelt pesi peitvat Pihlalaidu kui ka pisikest kivist Ptsurahu.

Saarte vahel sites osutab ta aga mitu korda kalda suunas sealt ei paista htki talukatust. Vaatepilt kirjeldab hsti rahvuspargi klastuskeskuses nidatud graafikuid rannaklade sjaeelsete elanike krged tulbad langesid sjajrgsetel aastatel pea nhtamatuks puruks graafiku phjas. Vilsandile on niteks alles jnud vaid neli suitsu. Mni klastaja tuleb ringkigult tagasi eldes, et meil on rannar kinni kasvanud. Aga me ei saa paratamatult olla kultuurmaastike hooldades sama efektiivsed, kui need mitu tuhat rannakla elanikku. Oleme toetust jaganud neile, kes aastaringselt talus elavad, kuid 15 lepingut ei too randa seda elu tagasi. Pole neid, kes vajaduse prast pletaks pliidi all kadakaid ja niidaks lehmadele heina, nendib Kullapere.

Kullapere snul on siinkandis ka iga aastakmme teisest erinev. Koguni nnda erinev, et head retsepti pole uue jaoks vimalik eelmisest eriti kaasa vtta. Kogu aeg on uus olukord. Kolhoosiperioodi lpul kis niteks lekemiseerimine. Vetist pandi vihmavaesele alale kolm kuni viis korda vajalikust rohkem. Taimed plesid vetise sees. Pikest ja vetist kasvamiseks oli, kuid vett taevast ei tulnud. Siis saabus aastakmme, mis erines kardinaalselt eelmisest. Suurpllumajandus ji jrsult soiku, algas puhkemaastiku aeg, rgib Kullapere.

Hirm naftareostuse prast. Praegust nimetab 23 aastat kaitsealal ttanud Kullapere ka kinnisvara ja turu surve perioodiks. Kihelkonna valda on viimase kmne aasta jooksul suvemajakrunte ostnud 70 soomlast ja 8 mnd teist keelt knelevat puhkajat. Suvilakrunte makse nagu valmiskaupa, nagu vorsti, muigab Kullapere. Nimelt on Saaremaal kohustuslik osta vhemalt 2,5-hektariline maatkk. Tpselt nnda suuri siis valida pakutaksegi.
ldjuhul on aga harva suvekoju judvad vlismaalased head maaomanikud. See ei thenda muidugi, et rahvuspargi ttajatel valesse kohta maja ihkajatega ldse jageleda ei tule. ks mees rajas nurgapealses kohas kolme pevaga vrale maale vundamendi. tles, et sber lubas. Muud luba polnud talle vajagi. he merele liiga lhedale ehitatud maja lammutas ehitusfirma aga poole pevaga ra. Firmat ajendas seda tegema oma hea nime ja au kaitsmine, Saaremaa on vike, meenutab Kullapere. Tema snul on juhtunud ka nn tnnetusi. Aastaid tagasi msid kohalikud oma maast ra just mererse tki. Hiljem tuli kalapgiseadus, mille jrgi jid nad pgiigusest ilma, sest nende elamine ei asunud enam mere res. igus kala pda sattus puhkaja ktte.

Turu surve perioodiks kutsub Kullapere praegust aega ka seetttu, et Vilsandi rannast lhedalt mduv naftatransiit on seitse korda suurenenud. Kui pauk tuleb, oleme kadunud. Vikse Hispaania nnetuse oleme juba le elanud 1997. tuli kutsuda pstepataljoni appi toornaftat korjama. Kolme pevaga saime jagu, vga head td tegid."


Vilsandi rahvuspark ha populaarsem matkasiht.
Aastas kib Vilsandi rahvuspargis 20 000 klastajat. Kullapere nimetab kiki tulijaid smpaatselt loodushuvilisteks, sest htki summerit, veepidu vi llepeva sellel territooriumil ei peeta.

Merre kalduva majakaga Harilaiu tee vtab aastas ette kuni 9000 loodusmatkajat, Loona klastuskeskusest kib infot saamas 7000 huvilist ning Vilsandile saab aastas minna 4000 klastajat, see on kohalikega kokku lepitud piir. Kui iga pev rahvamass uksest ja aknast sisse vaatab, muutub see kergelt tlikaks. Lisaks toob iga klastaja saarele kilo prahti. Oleme mandrile kll suured konteinerid pannud, et praht sinna viidaks.

Klastajate seltskond on kirju. Telised linnuhullud tulevad rahvusparki kaugelt, kaasas porgandimahl, et vsinud silmi turgutada. Joovad termosest klma mahla ning on nnelikud, kui saavad uue liigi kirja. Samas tuleb ka heale jrjele judnud pereisa, kes teab loetleda elutoa sisutuse 20 brndi, aga le lendajaid ei tunne. Nad on aru saanud, et ka seda osa maailmast tuleb teada, et jalad maa peal oleksid. Ma olen siis soovitanud, et vtke koos lapsega kigepealt viis-kuus taime vi lindu ette, mitte paarkmmend, rgib Kullapere.

Loodusesse sgavuti svijaid on rahvuspargi radadel alati kinud. Kullaperel snul on rmiselt tore, et laieneb ka teine r esmakordselt tulijad ja need, kes looduses matkates alles algaja seisuses on. Sellele on kaasa aidanud rahvuspargi populariseerimist ja ehk natuke ka Jaan Ttte laulud haisvatest adruvallidest. Mni tahab niisama rannas jalutada, teine on nnelik, kui tunneb ra mne linnu, kolmas lepib vaid kohaliku suitsukala maitsmisega, kirjeldab Kullapere, ning arutleb paadis loksudes, et nii Eesti-sisene rndamine kui ka mujalt siia sitmine lheb aina enam hoogu. Kui maailmas mllavad haigused ja terrorism, hinnatakse turismisihte mber. Ka vrtusi hinnatakse mber.

Leian olema paraja hetke, et esitada ksimus, mida prib Kullaperelt iga ajakirjanik miks Vilsandil sndinud poiss prast likooli mujale karjri tegema ei lennanud. Koju tulin, on Kullapere intervjuude kigus vastuse lihtsaks, kuid mjusaks lihvinud.

SIDEBAR

Loonal neb hlgeid ja mereskorpioni



Vilsandi rahvusparki tulles tasub kigepealt lbi astuda Loona misas asuvast klastuskeskusest. Sealne infottaja aitab igale klastajale parima marsruudi leida. Samuti jtavad pidevalt vlitdel kivad rahvuspargi ttajad Loonasse maha info, mis parajasti looduses hsti atraktiivne on.
Loonast saab rahvuspargi kohta materjale, ksida nu lkke- ja telkimisplatside, ning turismitalude kohta. Uuematest rahvuspargi matkaraamatutest on heaks abimeheks Loonalt Harilaiule. Peatselt ilmub raamat ka teekonnast Vilsandile.

Soovi korral on vimalik vaadata ka filme hetkedest, mis tavaklastajale varjatuks jvad. Hljeste juurde vi kotkaste kitumist vaatama ju niisama ei satu.

Loona misa hoovipealses majakeses on vike kivimuuseum, mille uhkuseks on ligi 400 miljonit aastat tagasi elanud mereskorpioni perfektne kujutis. Rahvuspargi direktori Arvo Kullapere snul petab juba 5-minutiline muuseumis viibimine jalge ette vaatama. Vilsandi on Eestis nimelt ainus rahvuspark, kus vib kivistest ka koralle leida.

Praegu on kunagisse kberneetikainstituudi sauna valmimas avatud ustega loodusmaja, kuhu saavad tulla nii koolilapsed kui ka rahvusparki klastavad teadlased. Veel korraldatakse Loonal vga populaarseid teemapevi, niteks viiakse huvilised eemalt hlgeid vaatama.

Ja mis seal hbeneda, Loonal vib paluda ka endale snad peale lugeda, kuidas rahvuspargis kituda. Selle territooriumil on 300 maaomandit, reservaadid ning vajadus jrgida looduses kmpimise hid tavasid. Kuna rahvuspargi ttajad peavad klastajate tegevuse le valvet, kirjutatakse vlja ka trahvikviitungeid. Enim patustatakse autodega rannas sites.
Klastuskeskuse infopunkt on septembri lpuni lahti kikidel ndalapevadel, ka riigiphadel. Info telefonil 045 46880 ja 045 46554.
e-mail: loona@tt.ee



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet