3/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Astroloogia ennustab minevikku

Mida enam oleme aja jooksul teada saanud thistaeva, planeetide omaduste, liikumiste, asendite ja mjuju ning inimhiskonnas toimuvate nhtuste kohta, seda skeptilisemaks oleme muutunud horoskoopide suhtes. Loomeinimestena tunnetuslikku maailmapilti ja nhtamatusse reaalsusesse pooldavalt suhtudes leiame, et energeetiline mju, mida horoskoopides taevakehadele omistatakse, ei toimi.

Mis on sodiaak. Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 thtkuju, mida Pike nivalt oma aastasel kulgemisel lbib (ekliptika). Sodiaagi thtkujusid lbivad ka planeedid, Kuu ning kevade ja sgise alguspunktid punktid ekliptikal, kus Pike sgisese ja kevadise vrdpevsuse ajal viibib.
Horoskoobinduses peetakse thtkujusid hesuurusteks, kuigi juba 2300 aastat tagasi leidis Hipparchos loomaringi korrapras olulisi hlbeid. Ta otsustas jagada ekliptika suurringi kaheteistkmneks vrdseks sektoriks, millest igaks katab ringist 30 kraadi ja sai endale he loomaringi smboli. Millegiprast jttis ta oma korrastusts vlja 13. thtkuju Maokandja.

Taevakaarti vaadates veendute, et loomaringi thtkujud on eri suurustega. Niteks kulub Pikesel oma aastateekonnal Neitsi thtkuju lbimiseks 45 peva, kuid lunataeva thtkuju Skorpioni vikese lemise otsa lbimiseks vaid 6 peva.

Thistaevas on aga 88-st thtkujust koosnev harmooniline tervik, kus 12 sodiaagi thtkuju ei domineeri teistest enam.

Thtkujud meie peades. Thtkuju on kujund ksnes inimese vaatepunktist, inimsilmale optilise trikina paistev maine illusioon.
Ent taevas ei ole tasapinnaline palakas. Kui neidsamu kujundeid vaadata kosmosest, siis selgub, et thtkujud kaovad
ja nende thed asetsevad tegelikult ksteisega sna seosetutes suhetes.
Ka planeetidele omistatud inimesele omased jooned tegelikult ju puuduvad. Miks on punane Marss sjakas, kuid Neptuun peaks mjutama vett?
Oma mju avaldavad maistele asjadele kll kolm taevakeha. Maa klgetmbejud ja magnetvljad. Pikese klgetmbejud,
elektromagnetiline kiirgus ning lementaarosakeste voog pikesetuul. Need muutuvad seoses Pikese aktiivsuse muutusega,
mis toimub 11-aastaste tsklitena.

lejnud taevakehade mju meile on suurte kauguste tttu sama kaduvvike kui niteks Sydney liivateral ajakirja Loodus
leheklgedele. Kigi planeetide summaarne kogumju jb Kuu omale sajakordselt alla.
Kui ka supernoovade plahvatused maiseid asju mjutavad,pole need astroloogiliselt ennustatavad.

Ennustatakse minevikku. Olge sna rahulikud kik ennustused,nii halvad kui head, kivad mdaniku kohta. Oleksite
pidanud elama 2300 aasta eest, et ennustused, kui need kehtiksidki,tppi lheksid. Phjus on selles, et horoskoobitegijad ksitlevad thistaeva nivat asendit Maa suhtes muutumatuna.
Ent Maa telje laperdamise tulemusena on taevapilt vrreldes
alghoroskoobi tekkeajaga 2300 aasta eest oluliselt muutunud. Astroloogid ennustavad, lhtudes sellest, justkui snniks Kristus
alles 300 aasta prast.
14 000 aasta eest titis Phjanaela osa Lra thtkuju tht
Veega. Maakera laperdamine nihutab tasapisi, aasta-aastalt nii kevadpunkti kui ka selle vastas asuvat sgispunkti taeva taustal
vasakult paremale. Kevadpunkt asus Jra thtkujus antiikajal, Jeesus Kristuse ajaks oli see nihkunud Kaladesse ja lhitulevikus
juab see Veevalajasse. Nnda pole me tegelikult sndinud selles thtkujus, millesse iganenud andmetest kogu just kinni
hoidev astroloogia meid paigutab. Pole midagi parata, horoskoobiuskujatel tuleks elda: Olin Neitsi, aga muutusin Lviks.

Miks aga peaksid antiikaja taevaseisu phjal antud sodiaagimrgid meid mjutama enam kui ndisaegsed?
Thed ja planeedid ei ole kunagi kurjad ega too iialgi kellelegi
halba. Nemad on kauged armastusesaadikud Universumi Suures Armastuses. Paljude vaimselt rikaste inimeste snutsi on Kosmos meile tarkuse, headuse ja vaimsuse smboliks.
Mitte thistaevast, vaid Maal valitsevat rumalust peab inimene kartma.

Einsteini astroloogia

Kas Albert Einstein uskus astroloogiat? Tundub sna ebatenoline. Kuid ometi kinnitavad seda mnedki astroloogiausklikud. Ning osundavad tsitaadile, mis nende snul prit Einsteinilt.

Kristalliveeb www.kacha-stones.com/metaphysical_properties.htm esitab videtava Einsteini tsitaadi:

Astroloogia on iseenesest teadus, ja sisaldab valgustavat teadmiste hulka. See on mulle palju petanud ja olen sellele palju vlgu. Geofsikalised tendid kinnitavad thtede ja planeetide mju maapealsele. Omalt poolt astroloogia mnel mral tugevdab seda mjuvimu. Selleprast on astroloogia inimkonnale kui eluandev eliksiir.

Ajakirja New Scientist andmetel pole kll keegi suutnud osutada, kust see tsitaat prineb. Kll aga on teada, et tsitaat ilmus esimesena lagedale 1950. aastal Werner Hirsigi raamatus Manuel dAstrologie (Astroloogia ksiraamat). Ent Hirsig suri enne, kui oma allika teada andis.

Seevastu kirjutas Einstein eessnas Carola Baumgarti raamatule Johannes Kelpler: life and letters (Johannes Kepler: elu ja kirjad) nnda:

Lugeja peaks thele panema Kepleri mrkusi astroloogia kohta. Need nitavad, et sisemine vaenlane, vallutatud ja tlgitsetud kahjutuks, polnud veel tielikult surnud. Kepler teenis kuningakodades raha astroloogina. Einsteini mrkus peaks nitama, mida ta sellest tegelikult arvas.

Carl Sagani astroloogia


Einsteini loos osundatud kristalliveeb on oskuslikult tsiteerinud ka astronoom Carl Saganit, tuues ra tema jrgmise tsitaadi:

Tavaliselt lkatakse astroloogia mber vitega, et me ei tea htki mehhanismi, kuidas see toimiks. See on kindlasti oluline, kuid on iseenesest ebaveenev. Kontinentide triivi kohta polnud samuti teada mingit mehhanismi, kui Alfred Wegener selle teooria vlja pakkus, et seletada geoloogia ja paleontoloogia kummalisi andmeid. Selle vastu olid kik suured geofsikud. Nd aga teame, et kontinendid triivivad siiski. Sellega astroloogid tsitaadi lpetavad. Kuid Carl Sagan, ameerika astronoom ning teaduse populariseerija, Pulitzeri preemia vitja ning vsimatu parateaduste vastu vitleja, arutles oma 1996. aastal ilmunud raamatus The Demon-Haunted World (Deemonitest kollitatud maailm), kust see tsitaat on vlja kistud, hoopis selle le, millised on pdevad astroloogiat mber lkkavad argumendid.
Sagan judis jreldusele, et astroloogia on suletud, surnud teadmiste kogum see ei ole vtnud arvesse ei valguse murdumist atmosfris, ei maa telje suuna muutumist, piirdub vaid palja silmaga nhtavate objektidega ega arvesta suurt hulka taevakehi, mis on avastatud ja avastatakse.

Astroloogia pole kahe tuhande aastaga muutunud, misvastu teaduse olemus on avatus uutele ideedele, kui veidrad need algselt ka ei tunduks, ning skeptiline suhtumine kigisse ideedesse, olgu need siis uued vi vanad. Skeptitsism on hdavajalik, kuna enamik ideedest osutub valeks. Suur hulk ideedest jbki teadusringkondadesse ega pse kunagi avalikkuse ette, sest osutub juba enne vraks.

Nnda siis prasid astroloogilised abimehed Sagani pea peale. Ning Sagan ise ei saa end enam kaitsta. 1996. aastal, mil ilmus tema tsiteeritav raamat, suri ta luudi vhki.

James Randi astroloogia

Ameerika kunagine maag James Randi on loonud fondi, mis on vlja pannud miljon dollarit sellele, kes suudab sobivates vaatlustingimustes nidata mis tahes paranormaalset, liloomulikku vi okultistlikku energiat vi sndmust.
Siiamaani pole keegi lbinud isegi mitte eelkatsetusi. (Taotlusvormi vt www.randi.org)

James Randi kuulsamaid aktsioone oli kuulsa paranormaalsete vimete omaniku Uri Gelleri trikkide paljastamine 1972. aastal, mille eest Geller randi ka kohtusse kaebas.
Randi on siiani USA-s ja Kanadas populaarne lektor ning mitmete teadlastest koosnevate ning paranhtuste tagamaid selgitavate trhmade liige.


Eesti ja USA astroloogia



Carl Sagani kinnitusel leiab USA-s teenistust kmme korda enam astrolooge kui astronoome. Koolilaste osa, kes usuvad astroloogiasse, tusis 1978. aastast 1984. aastani 40 protsendilt 59 protsendini.

1990. aastal tehtud Gallupi Instituudi uurimuse kohaselt uskus astroloogiasse neljandik ameeriklastest. 1992. aasta aprillis henduse Eesti Skeptiline Meel ette vetud ja EMOR-i lbi viidud ksitluse kohaselt uskusid Eestis astroloogiasse pooled Eesti elanikest. Sealjuures tuli vlja, et eestlased kalduvad uskuma astroloogiasse 10 protsenti enam kui venelased vastavalt 53 ja 43 protsenti. Kige horoskoobiusksemateks osutusid inimesed vanuses 25 kuni 34 aastat usuprotsent 59. Ja mida krgem haridus, seda enam astroloogiasse usutakse. Krgharidusega rahvas kaldub sellesse uskuma 13 protsenti enam kui keskharidusega inimesed.
Ning naistest usub astroloogiasse 59 protsenti, meestest aga 41 protsenti.
Nnda vib jreldada, et kige kergem saak astroloogidele on krgharidusega naisterahvas vanuses 25 kuni 34 aastat.

Sama kinnitas ka 1996. aastal lbi viidud Eesti Pevalehe/EMOR-i ksitlus. Selle phjal usub horoskoopidesse 57 protsenti Eesti elanikest. Rekordrhmad on 66 protsendiga 1534 aasta vanused ja 64 protsendiga krgharitud inimesed.


Astroloogiline postmodernism



Astroloogilist teksti vib vaadelda postmodernistliku tekstina. Sest nii postmodernistlike kui astroloogiliste tekstide phjal pole vimalik kindlaks teha, kas need on tesed vi valed see on lugeja suundumuse ja sisetunde ksimus.
ks astroloogia phipostulaate seob inimese snniaja tema eelduste ja kalduvustega nn pikesemrgi efekt. USA skeptik John D. Gervey uuris teatmeteose American Men of Science (Ameerika teadlased) abil 16 634 teadlaste saotust pikesemrkide kaupa. Ta sai tulemuseks, et igas pikesemrgis on sndinud 11531292 teadlast. Mis thendab, et jaotus on sna htlane. Enim teadlasi on sndinud hilissuvel, vhim varakevadel. Kuid see ei thenda veel astroloogia vitu sama suundumus on USA elanike sndimuses, mis on juulis, augustis ja septembris 5 protsenti krgem tavalisest. Isegi kui see poleks nnda, erineks teadlaste sndivus eri pikesemrkidesse vaid 5 protsendi vrra. (Vt Horisont nr 10, 1990.)



Urmas Sisask, Anne Kahro
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet