3/2003



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Astroloogia ennustab minevikku

Mida enam oleme aja jooksul teada saanud tähistaeva, planeetide omaduste, liikumiste, asendite ja mõjujõu ning inimühiskonnas toimuvate nähtuste kohta, seda skeptilisemaks oleme muutunud horoskoopide suhtes. Loomeinimestena tunnetuslikku maailmapilti ja nähtamatusse reaalsusesse pooldavalt suhtudes leiame, et “energeetiline mõju”, mida horoskoopides taevakehadele omistatakse, ei toimi.

Mis on sodiaak. Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel kulgemisel läbib (ekliptika). Sodiaagi tähtkujusid läbivad ka planeedid, Kuu ning kevade ja sügise alguspunktid – punktid ekliptikal, kus Päike sügisese ja kevadise võrdpäevsuse ajal viibib.
Horoskoobinduses peetakse tähtkujusid ühesuurusteks, kuigi juba 2300 aastat tagasi leidis Hipparchos loomaringi korrapäras olulisi hälbeid. Ta otsustas jagada ekliptika suurringi kaheteistkümneks võrdseks sektoriks, millest igaüks katab ringist 30 kraadi ja sai endale ühe loomaringi sümboli. Millegipärast jättis ta oma korrastustöös välja 13. tähtkuju Maokandja.

Taevakaarti vaadates veendute, et loomaringi tähtkujud on eri suurustega. Näiteks kulub Päikesel oma aastateekonnal Neitsi tähtkuju läbimiseks 45 ööpäeva, kuid lõunataeva tähtkuju Skorpioni väikese ülemise otsa läbimiseks vaid 6 ööpäeva.

Tähistaevas on aga 88-st tähtkujust koosnev harmooniline tervik, kus 12 sodiaagi tähtkuju ei domineeri teistest enam.

Tähtkujud meie peades. Tähtkuju on kujund üksnes inimese vaatepunktist, inimsilmale optilise trikina paistev maine illusioon.
Ent taevas ei ole tasapinnaline palakas. Kui neidsamu kujundeid vaadata kosmosest, siis selgub, et “tähtkujud” kaovad
ja nende tähed asetsevad tegelikult üksteisega üsna seosetutes suhetes.
Ka planeetidele omistatud inimesele omased jooned tegelikult ju puuduvad. Miks on punane Marss sõjakas, kuid Neptuun peaks mõjutama vett?
Oma mõju avaldavad maistele asjadele küll kolm taevakeha. Maa külgetõmbejõud ja magnetväljad. Päikese külgetõmbejõud,
elektromagnetiline kiirgus ning lementaarosakeste voog – päikesetuul. Need muutuvad seoses Päikese aktiivsuse muutusega,
mis toimub 11-aastaste tsüklitena.

Ülejäänud taevakehade mõju meile on suurte kauguste tõttu sama kaduvväike kui näiteks Sydney liivateral ajakirja Loodus
lehekülgedele. Kõigi planeetide summaarne kogumõju jääb Kuu omale sajakordselt alla.
Kui ka supernoovade plahvatused maiseid asju mõjutavad,pole need astroloogiliselt ennustatavad.

Ennustatakse minevikku. Olge üsna rahulikud – kõik ennustused,nii halvad kui head, käivad möödaniku kohta. Oleksite
pidanud elama 2300 aasta eest, et ennustused, kui need kehtiksidki,täppi läheksid. Põhjus on selles, et horoskoobitegijad käsitlevad tähistaeva näivat asendit Maa suhtes muutumatuna.
Ent Maa telje laperdamise tulemusena on taevapilt võrreldes
alghoroskoobi tekkeajaga 2300 aasta eest oluliselt muutunud. Astroloogid ennustavad, lähtudes sellest, justkui sünniks Kristus
alles 300 aasta pärast.
14 000 aasta eest täitis Põhjanaela osa Lüüra tähtkuju täht
Veega. Maakera laperdamine nihutab tasapisi, aasta-aastalt nii kevadpunkti kui ka selle vastas asuvat sügispunkti taeva taustal
vasakult paremale. Kevadpunkt asus Jäära tähtkujus antiikajal, Jeesus Kristuse ajaks oli see nihkunud Kaladesse ja lähitulevikus
jõuab see Veevalajasse. Nõnda pole me tegelikult sündinud selles tähtkujus, millesse iganenud andmetest kogu jõust kinni
hoidev astroloogia meid paigutab. Pole midagi parata, horoskoobiuskujatel tuleks öelda: “Olin Neitsi, aga muutusin Lõviks”.

Miks aga peaksid antiikaja taevaseisu põhjal antud sodiaagimärgid meid mõjutama enam kui nüüdisaegsed?
Tähed ja planeedid ei ole kunagi kurjad ega too iialgi kellelegi
halba. Nemad on kauged armastusesaadikud Universumi Suures Armastuses. Paljude vaimselt rikaste inimeste sõnutsi on Kosmos meile tarkuse, headuse ja vaimsuse sümboliks.
Mitte tähistaevast, vaid Maal valitsevat rumalust peab inimene kartma.

Einsteini astroloogia

Kas Albert Einstein uskus astroloogiat? Tundub üsna ebatõenäoline. Kuid ometi kinnitavad seda mõnedki astroloogiausklikud. Ning osundavad tsitaadile, mis nende sõnul pärit Einsteinilt.

Kristalliveeb www.kacha-stones.com/metaphysical_properties.htm esitab väidetava Einsteini tsitaadi:

“Astroloogia on iseenesest teadus, ja sisaldab valgustavat teadmiste hulka. See on mulle palju õpetanud ja olen sellele palju võlgu. Geofüüsikalised tõendid kinnitavad tähtede ja planeetide mõju maapealsele. Omalt poolt astroloogia mõnel määral tugevdab seda mõjuvõimu. Sellepärast on astroloogia inimkonnale kui eluandev eliksiir.”

Ajakirja New Scientist andmetel pole küll keegi suutnud osutada, kust see tsitaat pärineb. Küll aga on teada, et tsitaat ilmus esimesena lagedale 1950. aastal Werner Hirsigi raamatus “Manuel d’Astrologie” (“Astroloogia käsiraamat”). Ent Hirsig suri enne, kui oma allika teada andis.

Seevastu kirjutas Einstein eessõnas Carola Baumgarti raamatule “Johannes Kelpler: life and letters” (“Johannes Kepler: elu ja kirjad”) nõnda:

“Lugeja peaks tähele panema Kepleri märkusi astroloogia kohta. Need näitavad, et sisemine vaenlane, vallutatud ja tõlgitsetud kahjutuks, polnud veel täielikult surnud.” Kepler teenis kuningakodades raha astroloogina. Einsteini märkus peaks näitama, mida ta sellest tegelikult arvas.

Carl Sagani astroloogia


Einsteini loos osundatud kristalliveeb on oskuslikult tsiteerinud ka astronoom Carl Saganit, tuues ära tema järgmise tsitaadi:

“Tavaliselt lükatakse astroloogia ümber väitega, et me ei tea ühtki mehhanismi, kuidas see toimiks. See on kindlasti oluline, kuid on iseenesest ebaveenev. Kontinentide triivi kohta polnud samuti teada mingit mehhanismi, kui Alfred Wegener selle teooria välja pakkus, et seletada geoloogia ja paleontoloogia kummalisi andmeid. Selle vastu olid kõik suured geofüüsikud. Nüüd aga teame, et kontinendid triivivad siiski.” Sellega astroloogid tsitaadi lõpetavad. Kuid Carl Sagan, ameerika astronoom ning teaduse populariseerija, Pulitzeri preemia võitja ning väsimatu parateaduste vastu võitleja, arutles oma 1996. aastal ilmunud raamatus “The Demon-Haunted World” (“Deemonitest kollitatud maailm”), kust see tsitaat on välja kistud, hoopis selle üle, millised on pädevad astroloogiat ümber lükkavad argumendid.
Sagan jõudis järeldusele, et astroloogia on suletud, surnud teadmiste kogum – see ei ole võtnud arvesse ei valguse murdumist atmosfääris, ei maa telje suuna muutumist, piirdub vaid palja silmaga nähtavate objektidega ega arvesta suurt hulka taevakehi, mis on avastatud ja avastatakse.

Astroloogia pole kahe tuhande aastaga muutunud, misvastu teaduse olemus on avatus uutele ideedele, kui veidrad need algselt ka ei tunduks, ning skeptiline suhtumine kõigisse ideedesse, olgu need siis uued või vanad. Skeptitsism on hädavajalik, kuna enamik ideedest osutub valeks. Suur hulk ideedest jääbki teadusringkondadesse ega pääse kunagi avalikkuse ette, sest osutub juba enne vääraks.

Nõnda siis pöörasid astroloogilised abimehed Sagani pea peale. Ning Sagan ise ei saa end enam kaitsta. 1996. aastal, mil ilmus tema tsiteeritav raamat, suri ta luuüdi vähki.

James Randi astroloogia

Ameerika kunagine maag James Randi on loonud fondi, mis on välja pannud miljon dollarit sellele, kes suudab sobivates vaatlustingimustes näidata mis tahes paranormaalset, üliloomulikku või okultistlikku energiat või sündmust.
Siiamaani pole keegi läbinud isegi mitte eelkatsetusi. (Taotlusvormi vt www.randi.org)

James Randi kuulsamaid aktsioone oli kuulsa paranormaalsete võimete omaniku Uri Gelleri trikkide paljastamine 1972. aastal, mille eest Geller randi ka kohtusse kaebas.
Randi on siiani USA-s ja Kanadas populaarne lektor ning mitmete teadlastest koosnevate ning paranähtuste tagamaid selgitavate töörühmade liige.


Eesti ja USA astroloogia



Carl Sagani kinnitusel leiab USA-s teenistust kümme korda enam astrolooge kui astronoome. Koolilaste osa, kes usuvad astroloogiasse, tõusis 1978. aastast 1984. aastani 40 protsendilt 59 protsendini.

1990. aastal tehtud Gallupi Instituudi uurimuse kohaselt uskus astroloogiasse neljandik ameeriklastest. 1992. aasta aprillis ühenduse Eesti Skeptiline Meel ette võetud ja EMOR-i läbi viidud küsitluse kohaselt uskusid Eestis astroloogiasse pooled Eesti elanikest. Sealjuures tuli välja, et eestlased kalduvad uskuma astroloogiasse 10 protsenti enam kui venelased – vastavalt 53 ja 43 protsenti. Kõige horoskoobiusksemateks osutusid inimesed vanuses 25 kuni 34 aastat – usuprotsent 59. Ja mida kõrgem haridus, seda enam astroloogiasse usutakse. Kõrgharidusega rahvas kaldub sellesse uskuma 13 protsenti enam kui keskharidusega inimesed.
Ning naistest usub astroloogiasse 59 protsenti, meestest aga 41 protsenti.
Nõnda võib järeldada, et kõige kergem saak astroloogidele on kõrgharidusega naisterahvas vanuses 25 kuni 34 aastat.

Sama kinnitas ka 1996. aastal läbi viidud Eesti Päevalehe/EMOR-i küsitlus. Selle põhjal usub horoskoopidesse 57 protsenti Eesti elanikest. Rekordrühmad on 66 protsendiga 15–34 aasta vanused ja 64 protsendiga kõrgharitud inimesed.


Astroloogiline postmodernism



Astroloogilist teksti võib vaadelda postmodernistliku tekstina. Sest nii postmodernistlike kui astroloogiliste tekstide põhjal pole võimalik kindlaks teha, kas need on tõesed või valed – see on lugeja suundumuse ja sisetunde küsimus.
Üks astroloogia põhipostulaate seob inimese sünniaja tema eelduste ja kalduvustega – nn päikesemärgi efekt. USA skeptik John D. Gervey uuris teatmeteose “American Men of Science” (“Ameerika teadlased”) abil 16 634 teadlaste saotust päikesemärkide kaupa. Ta sai tulemuseks, et igas päikesemärgis on sündinud 1153–1292 teadlast. Mis tähendab, et jaotus on üsna ühtlane. Enim teadlasi on sündinud hilissuvel, vähim varakevadel. Kuid see ei tähenda veel astroloogia võitu – sama suundumus on USA elanike sündimuses, mis on juulis, augustis ja septembris 5 protsenti kõrgem tavalisest. Isegi kui see poleks nõnda, erineks teadlaste sündivus eri päikesemärkidesse vaid 5 protsendi võrra. (Vt Horisont nr 10, 1990.)



Urmas Sisask, Anne Kahro
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?