Paide apteeker Oskar Brasche (pildil …) seisab sada aastat tagasi leti taga ja pakub mulle ühest riiulil olevatest arvukatest purkidest maitsta head ja paremat oma rikkalikust ravimikollektsioonist. Ta võib seda teha üsna rahulikult, sest tol ajal teati hinnata platseeboefekti ehk tervenemist pelgalt usu läbi pulbrisse. Tundmatu haiguse üle kurtjale müüdi lihtsalt soodat või midagi muud sellesarnast.

Aknast paistab paarisaja aasta tagune Paide Püha Risti kirik. Kõrvaltoas passib akna all 1963. aasta pelikan (pildil …) ja vahib otse 1980. aasta hundile suhu. Hunte on aga nii palju ja nii vanu, kui süda lustib.

See pole uduöö unenägu, vaid tükike Järvamaa muuseumist. Oskar Brasche, Paide apteegi saja aasta tagune omanik ja Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi loojaid ning kolmest liikmest koosnenud Balti Stenograafide Seltsi asutaja, on vahast. Aknast paistev kirik on fotolt. Pelikan lendas ühes kurgedega Paidesse kohale 40 aasta eest ja on nüüdseks topis. Nii nagu Järvamaa huntki, kes teiste metsloomade vahel suures vitriinis seisab. Et aga hunte palju, selle eest hoolitsevad suured peeglid.
Pelikan ja hunt, nagu näiteks kaljukotkas ja kanakull, on Järvamaa muuseumi hiljuti avatud looduse toa asukad.

“See on alles esimene osa,” ütleb muuseumi direktor Tiiu Saarist, “tulemas on läbilõige paemurrust, interaktiivne infokaart ja arvutiinfo, ning palju muudki.”