3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Limasarvik pole ei seen, loom ega taim

Juunist hilissgiseste klmadeni vib tublisti kdunenud okas- ja lehtpuupuidul, ka lehevarel, nha vga ilusat olendit. Pea murulaadselt asetunud vi 2−3-millimeetrise lbimduga thekesi moodustavad millimeetripaari krgused pulgakesed on klaasjalt valged ning peaaegu sltjad. Esimest korda neid olendeid herbaariumi jaoks kogudes tabas mind ebameeldiv llatus. Panin nad koos alusega, kduneva puidu tkikesega, aknalauale kuivama; poole peva prast vaatama minnes oli minu seeneks peetud olevus kadunud. ra linud? Haihtunud?
nneks ei saa seda liiki meil hegi teise elusolendiga segi ajada. Paljudes seeneraamatutes trkitud piltide jrgi saab hlpsalt kindlaks teha: tegemist on he protistiga, limakute ehk limaseente hulka kuuluva Ceratiomyxa fruticulosaga. Kuigi seen on kogu maailmas, eriti aga phjapoolkera parasvtmes, pris tavaline, pole tal enamikus keeltes oma nime. Inglise keeles htakse teda Coral slime, s.t koralllimakuks. Eoslate kuju jrgi oleks ehk sobivam limasarvik.
Protistid, nende seas ka limakud, harunesid elu evolutsioonipuu omaette oksaks kaugelt le miljard aasta tagasi siis, kui polnud veel taimi, seeni ega loomi. Limakutel pole rakukesta, seda asendab pea kigil liikidel eoslat ja eoseid kattev tihenenud plasma periid. heks erandiks on limasarvik, kellel periid puudub; seetttu langevadki eoslad hu kes kuivades kokku ja nivad hoopis ra kaduvat. Sama juhtub, kui juuresoleval fotol nha olevat olendit srmega katsuda: ilusast eoslate kogumikust jb jrele vaid mrg laik.
Kesoleval aastal uurisid Jim Clark jt limasarviku elukiku, mis oli limakutele tpiline. Sajandikmillimeetrise lbimduga eos nnestus laboris agarstmel kasvama panna, kui stmele lisati kaerahelbeid ja limaku looduslikust kasvukohast saadud baktereid. Ilmselt on viimased limasarviku phitoit. Eosest arenes amb, nende liitumisel moodustus plasmoodium (ebamrase kujuga plasmatomp) ning viimasel tekkisid kolme-nelja ndala prast eoslad. Mingit sugulist protsessi sellele ei eelnenud limasarvikul ilmselt sugupooli polegi. Nagu juba ammu teati, tekivad tal eosed mitte eosla sees (nagu teistel limakutel), vaid eosla pinnal. Kogu pind on kaetud imepeente plasmaniidikeste otsas valmivate kerajate eostega.
Eestist leidis limasarvikut esimesena H. A. Dietrich, ja kirjeldas seda juba 1856. aastal. Hiljem on teda teaduskirjanduses vaid paar korda mainitud, limakud on meil ks teadlaste poolt unarusse jetud rhm. Tegelikult vib teda niiske ilmaga ja niisketes kasvukohtades sna sageli leida kui vaid osatakse mrgata.



Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet