3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheline laine
Keskkonnakunsti keskus kiviga visata

Kui te satute suvepuhkuse ajal Ltti, siis oma sidu planeerimisel ei tohiks marsruudilt vlja kda Pedvale vabahumuuseum. Riiast umbes 120 kilomeetri kaugusel asuv vabahumuuseum pole tavaprane, see paik eksponeerib keskkonnakunsti ja regionaalselt omaprast maastikku. Muuseum asub kaunis Abava orus, viimase kandmine UNESCO kultuuriprandi nimekirja on pevakorral.

Pedvale vabahumuuseum avati 1993. aastal, mil Lti skulptor Ojars Feldbergs ostis endale hiiglasliku, kahest misakompleksist koosneva maavalduse Phja-Ltis, endise ajaoloolise Kuramaa aladel. Tnaseks on Firks-Pedvale ja Brink-Pedvale - nii on mlema misa nimed - hendatud rohkearvuliste keskkonnakunsti teostega, mida pidevalt ka jrjest juurde tekib. Et park sisuliselt kuraatoril ja omanikul le pea ei kasvaks, on igal aastal kindel teema. Vi kui tpsemalt elda, siis nelja aasta eest kivitus projekti " Algelemendid", mis thendab, et nelja-aastases perioodis on iga aasta phendatud hele algelemendile. Nii on toimunud tule-, maa-, hu- ja veeteemalised workshop`id. Workshop`i raames loobki muuseum endale kollektsiooni ja psiekspositsiooni. Pedvales hoojaliselt ttavad kunstnikud on tihtipeale prit igast ilamnurgast - alates Ltist ning lpetades Jaapani ja Ameerikaga.
Kuna Pedvale vabahumuuseum on eramuuseum, mis toimib peaasjalikult omaniku Ojars Feldbergsi ja tema graafikust ttre Laura initsiatiivil ja elujul, on tegemist paindliku institutsiooniga. Muuseumis on eraldatud maalapike amatridele ehk praktiliselt kigile klastajatele, kes soovivad looduskeskonda midagi luua, workshop`idele on oodatud noorema generatsiooni kunstnikud ja kunstilipilased. Luitunud maalid ja sammaldunud skultptuurid jetakse omapi.
Minu arvates on vabahumuuseumi kige intrigeerivamaks asjaolu, et looduses loodud ja seal aegade jooksul lagunenud teoseid ei taastata. Kui tavaprase muuseumi peamiseks tegevuseesmrgiks on kogumine, silitamine ja propageerimine, siis Pedvales tegeldakse peamiselt loomise ja leppimisega. Loomisega kunstnikud valitakse ja kutsutakse, leppimisega loodusele ja ilmastikule mitte ei astuta vastu ega videlda nendega, vaid teos antakse loodusele tagasi tema enda tahtmist mda.
Vlitingimustes kuluvad kunstiteosed tegelikult vga kiiresti maalid luituvad ning skulptuurid sammalduvad. Just selline mateeria ajatu ringlus, kus inimkega vormitu ige kiiresti looduse enda sarnaseks muutub, ongi imetlusvrne ja kohati vga pnev. Pargis ringi uidates pakitseb ige mitmel korral hinges erutav kahtlus: kas mingi kummalise objekti muuseumi territooriumil on loonud kunstnik vi hoopis loodusjud? Kollektsiooni pideva orgaanilise vaheldumise teiseks positiivseks aspektiks on see, et igal suvel vib thjaks jnud kohal nha midagi uut. Nii ei koorma muuseum kui institutsioon end ldsegi restaureerimise ja konserveerimisega, vaid liigub pidevalt ajas edasi ning samas ka tagasi looduse endise loomuliku oleku juurde.
Pedvale vabahumuuseumi klastamiseks tuleb piisavalt aega varuda, nii oma 34 tundi, et juaks ligi 200 hektari suurusest maa-alast rahulikult lbi jalutada. Kik klastajad saavad kaardid ja soovi korral ka giidi, et maastikus mitte ra eksida. Kunstipargis paljastub ilmekalt see, kui leidlik vib olla kunstnik ning kui isepine jlle looduskeskkond ja vastupidi. Mned teosed ttavad valguse jul, teised jlle tuulega, kolmandad lumevalguses.
Maastik annab kunstiteosele juurde he lisadimensiooni - pidevalt muutumises oleva keskkonna, mis loob teistsuguseid vaateid ja vaatenurki. Maastiku krval on hooajalisteks nitusepaikadeks kohandatud ka mitmed vanad misate abihooned, mida pole veel korda tehtud. Neis vib klastaja pris phjalikult tutvuda Pedvale omaniku, skulptor Ojars Feldbergsi loominguga, mis Lti kunsti kontekstis kuulub kaasaja skulptuuri klassika peatkki. Samuti muuseumi nn ajaliste teoste ja nende loojatega, tegevkunsti etenduste ja workshop`idel osalenud kunstnikega.

Thtis paik ltlastele. Teine aspekt, mis Pedva juures on tohutult vluv, on pigem sotsiaalne: koht on rmiselt klastatav ja tundub, et ltlased respekteerivad paika kui intellektuaalse meelelahutuse vormi. Nad on selle omaks vtnud ning ei pelga sinna vljasitu teha. Igal suvel tutvub muuseumi ekspositsiooniga kmme kuni kolmteist tuhat inimest, olenevalt ilmast. Pedvalet vib pidada omamoodi Disneylandiks: see on paras paik jalutamiseks, mediteerimiseks, kunsti ja loodusega kaasa mtlemiseks ja nendevahelise interaktsiooni tunnetamiseks.



Rael Artel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet