3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Rein Maran petab khrikut armastama

Tunnen khrikule kaasa, tleb vanameister Rein Maran oma viimase filmi Sundasukas peategelase khrikkoera kohta. Tema pole sdi, et ta siia kaugelt maalt toodi."

Eksamite aeg. Laia tnava peda majas tungleb tudengeid edasi-tagasi. Rein Marani toa ees sdistab neid terve hulk. Kas Maranil ikka on aega intervjuuks, muretsen. Kik ootavad siin ju Maranit, kik tahavad filmi- ja video ppetooli juhatajaga midagi arutada. Trgin uksest sisse. Mis teil oli? Intervjuu. Aa. Paus. Pikk paus. Lhme. Saan aru, et Maranil on tegelikult kiire.
Koridori maha jnud tudengitest mdudes tunnen end privilegeeritult, nood ainult viipavad midagi ebamraselt. MINA pdsin Marani kinni.
Kui haruldane olend on kes, oleks kole kahju tal kohe minna lasta. Maran saab vist aru. Ja intervjuu tuleb pikk.
Mis ajendas tegema filmi khrikkoerast? ldine arvamus temast pole kiita kunagi hinnatud karusnahaloomast on saanud platud tulnukas ja lindprii, keda igaks vib tappa.
Tegin kunagi filmi euroopa naaritsast. Juba 1970-ndatel aastatel vitis Vene uurija Ternovski, et ameerika naarits ehk mink trjub euroopa naaritsa vlja. Eestis oli teadlasi, kes tol ajal vaidlesid, et see nii olla ei saa ja mina ei hakanud nendega ka vaidlema. Nd on aga asjad niikaugel.

Mingid on nd kasvandustest meie loodusse psenud...
Tnaseks on karusloomakasvandused koos minkidega kadunud, aga vabasse loodusesse on nad edukalt psima jnud ja euroopa naaritsad vlja trjunud.
Sellest loost ji meelde ks oluline mttekik, mida ma tookord filmis vlja ei elnud, et tegelikult selle elava olevuse kest mingi kest pole keegi kunagi ksinud, et kas ta tahtis siia tulla. See mte ji mind kuidagi kummitama.
Kui ks liik laiendab oma areaali, tungib vaikselt edasi, hvitab vi ahistab kedagi see on loomulik protsess, mis toimub pidevalt looduses liikide liikumine, tekkimine, kadumine, levimine. Ameerika naaritsa ehk mingi puhul oli aga teine lugu veti loomakesel tutist kinni ja toodi tuhandete viisi kasvandustesse, lausa teiselt mandrilt.
Sama lugu on khrikuga.
ks assotsiatsioon tekkis veel. Ma olen rnnanud ksjagu palju ja kokku puutunud vga erinevate rahvaste esindajatega, niteks Tshetsheenia esimese kditatute laine inimestega, kes olid sunnitud elama hoopis mujal, kaugel oma kodust. See on minu jaoks kik ks ja sama nhtus.
Teine asi, mis mul kummitas enne khriku filmi tegemist, oli ks luuletus. Ajakirjas Pioneer ilmus kunagi luuletus Mgral oli maja nagu vaja, ..

tulid khrikud?
Just. See luuletus Pioneeris tekitas palju pahandust, et kes need khrikud olid. Aga mulle ji see kuidagi kummitama.
Khriku mber on nii palju viha ja hukkamistu: et ta lheb teiste toidulauale, et ta ahistab loomi ja linde, niteks kanalisi, kahepaikseid. Teda peeti ka teliseks kiskjaks. Teiselt poolt mletan aegu, kus ta oli looduses tsiselt kaitstud ning teda pidi vga hoidma. Ta oli sja sissetoodud, hinnatud karusnahaloom, teda oli vhe.
Ma juhtusin looduses ige mitu korda ngema khrikkoera, ja peab tunnistama, et kui binoklist vaatasin, tundus olevat vga huvitav loomake.

Miks me ei kohta naljalt looduses khrikut, kll aga rebast neid on ju Eestis liikvel umbes hepalju?
See on vga lihtsasti seletatav. Esiteks, khrik on loom. Ma hakkasin khrikut mrkama tsiselt siis, kui jlgisin lindude rnnet ja ptrade ning teiste loomade liikumisi Matsalus Kloostri tornist. Ikka sattus ta kas varahommikul vi pris-pris htul ette.
Rebane hulgub ju pidevalt ka peval ringi. Olen ninud rebast, kui ta jahib hanesid. See on vga naljakas, kuidas ta hiilib lhemale, vga aegamda ja ettevaatlikult, nagu ehtne luuraja, aga haned on ju valves kordamda, ning kki, kui keegi mrkab ohtu, tuseb kva kisa ja kik on korraga lennus. Aga siis ajab rebane end thtsalt les ja teeb no, nagu tal poleks sinna asja olnudki. Meidki aetakse les: peame klassi vahetama. Eksamite aeg. Rein Maran otsib meile uue ruumi, mis on kitsaid koolipinke tihedalt tis topitud. Istume vastakuti.

Kuidas Te srast looma filmida saite? Kas tugev prozhektorivalgus, mida filmis ngime, ei hirinud teda?
Ei, peaaegu ei hirinud. Minuga vib vaielda, aga minu arusaamine on, et khrik on rgne liik. Ta suhtub prozhektorisse nii, nagu seda poleks. Et kui siin sellel kellaajal kunagi valgust pole olnud, siis seda ei olegi. Kui on saabunud, siis on minu, see thendab khriku aeg siin liikuda, ja kui ongi sel ajal valge, no mis siis ikka.

Teised loomad tunneksid end ootamatust valgusest hirituna?
Jah. Umbes sama probleemiga puutusin kokku he teise ise eluviisiga looma puhul lagritsaid valgusega harjutada polnud kaugeltki nii lihtne kui khrikuid. Sama lugu oli siilidega.

Kui lhedale Te ldse khrikule psesite?
kskord olin silla peal ja ngin eemalt tulemas khrikut. Seisin liikumatult paigal, tuul oli looma poolt, minu lhna ta ei tundnud, ning nii ta mduski minust kolme meetri kauguselt. Rahulikult, nagu ta tavaliselt lheb, asjalikult nina maas, ei teinud minust vljagi, sest mingit heli ma ei teinud.
Filmimisel sai khrikutele lhedale umbes 56 meetri peale. igemini, mitte mina ei saanud ligi, vaid nii lhedale tulid nad ise, mina olin ikka kusagil varjealuses. Muidugi varjealusest poleks olnud kasu, kui tuul oleks olnud minu poolt. Aga kuna tuul puhus vastaspoolt, siis nad tegutsesid rahulikult. Khrikutel on oma kindel sisseharjunud rada, kempsud on kindlad, pikapeale hakkad lugema nende jlgi ning vid mrata, kuidas see liikumine neil kib. Kui raja lhedal hte kohta hakata sta vlja panema, hakkavad nad seal kima. Tihti on nii, et kui loom helt kohalt sdavat leiab, siis jrgmisel toiduotsingul klastab ta seda kohta uuesti. Jrsku vib veel leida! Kui aga sdava peale satutakse samas paigas korduvalt, siis alustataksegi toiduotsinguid kigepealt just sellest paigast ning alles midagi leidmata jtkatakse jahireidi mujal.

Kas toitu ostsite oma rahakoti arvelt?
Kuidas kunagi. Oli vabatahtlikke omakasupdmatuid toetajaid, neile suurim tnu. Sai ka kauplusest tshekiga ostetud, aga see oli kallis. Enamasti ikka turult aga sealt ei saa tshekki ksida. Turukraam oli parim: igasugu kanarupskid, sabad, loomade siseelundid. Selle otsimine pole nii lihtne, kindlam koht on turuputkad, kuhu tuuakse maalt vrsket kraami. Ja see pole metsaloomale nii ohtlik kui sgavklmutatud vlismaa oma, mida on hoitud teab kui kaua ja millesse pandud teab mida, et ikka siliks.

Aga meie, inimesed, sme seda...
Jah. Toit tuleb khrikule nii vlja panna, et jljelhn juurde ei j. Seda nksu ma ppisin ka Ternovskilt. Kummikud tuleb phjalikult khriku s...ga kokku mrida, nii vid rahulikult liikuda. Tegelikult neid nkse on palju, millega looma jaoks jda nhtamatuks vi juuresolijaks, keda ei tajuta vrana.
Inimene ise arvab ju, et ta on peaaegu lhnatu ennast lhnastatakse ju parfmidega. Aga ma kujutan ette, et koerte ja huntide jaoks on meie lhn vga spetsiifiline.
Alguses ma olin ikka vga hdas khrikuga arvasin, et ei julge seda filmi ldse vlja kuulutadagi! Tavaliselt kuulutan filmi vlja ja hakkan otsima toetajaid alles siis, kui olen 70% kindel, et saan sellega hakkama. See eeldab aasta-poolteist eelnevat td. Siis julgen elda, et olen selle uue liigiga suutnud niipalju kohaneda, et riskin filmi teha. Kui oskad ette nha, kuhu loom jrgmisena vaatab, oskad melda, mis ta edasi teeb. Melda ennast temaks siis oled valmis filmimiseks. See on ilus tunne, mis valmistab rahuldust.

Kas khrik on rahulik loom?
Khrik on selline naljakas loom. Ta on kuradima argine! Khrik on ka uudishimulik, ent see uudishimu on hoopis teistsugune, kui niteks ilvesel, kellel on intellektuaalne huvi. Ma ei kujuta ette khrikut, kes madalale aknale tagakppadel vaatama tuseb, et mis see metsamees seal toas teeb. Ilves vib kmneid ja kmneid minuteid akna taga passida uudishimust. Vib kia su jrel kilomeetreid, ilma et sa mrkaksid, ilma kavatsuseta sind rnnata. Lihtsalt jlgib. Aga khrik on... asine. Ta teeb kogu aeg hte ja sama asja: pevast peva kib nina maas, nuusib, noogib, lpuks leiab midagi, tmbab vlja, amps-amps-amps, siis jlle leiab midagi ja nii kogu aeg. Sellest liikumisest ja toidu otsimisest 90 protsenti tema elu koosnebki. Khriku lhnataju vib olla hmmastavalt tugev. Konna saab ta ktte 1015 sentimeetri sgavuselt vee alt, mingil moel ta tunnetab konna olemasolu seal, vib-olla tajub tepoolest lhna! Suudab igasugu tugud les leida ja vlja kaapida. Muidugi rstab ka linnupesi ega ta pole kaugeltki stukene. Ngin ise, kuidas ta linnupesa thjaks tegi, kahjuks ei saanud seda kaadrisse. Looduse ilu kigis oma vormides on kllalt karm.

Kas tavaline inimene viks khrikut kogemata nha?
Vib juhtuda kll. Ngin oma unaaias, kuidas khrik pistis suurima heameelega unu. Ta sb ka tikreid, aina naks-naks-naks. Kui tuul pole sinu poolt ja sa oskad vaiki olla inimene tavaliselt ei oska siis vib nneks minna. ks liigutus kahisevate riietega, ja linud ta on. Seljas peaksid olema pehmed, hletud puuvillased vi fliisist riided.

Kas khrikut vib jahtida ka kevadel?
Khrik on antud vabaks, jahtida vib igal ajal, mitte mingisugust piirangut pole. nneks on jahimehi, kelle sisemine eetikatunne ei luba sel ajal, kui khrikul on kutsikad, looma puutuda.
Kevadel, kasu saamise eesmrgil, jahtida on rumalus khriku karv on lahti, ta hakkab just karva ajama, tal pole turuvrtust. Ainult sgisel ja talvel on tal uhke kasukas. Kevadel jb tapmine ainult tapmiseks lbu prast. Keegi helistab Marani mobiilile. Fil mikaamera ei pidavat toimima. Pikalt muretseb Maran kaasa, et milles asi vib olla, tal ju kogemusi aastakmneid. Ned, millega pean ka tegelema, muigab ta kne lppedes.

Puugi eest vib end thusalt kaitsta.

Teil oli kunagi plaanis teha film puugist. Miks see tegemata ji?
Nii kurb kui see ka pole, ma ei leidnud sellele filmile rahastajaid. See oli umbes seitse-kaheksa aastat tagasi.
Tookord prdusin ka meditsiiniliste asutuste poole, et niivrd aktuaalne probleem. Olen ise borrelioosi pdenud ning pojad ja abikaasa on ka nii et ma tean, kui hirmus haigus see on. Seda ei soovitaks mitte kellelegi. Selle vastu ju vaktsiini pole. Arvasin, et meedikud peaksid asjast aru saama. Aga ei tulnud sellest midagi vlja, kuid ht-teist judsin puugi kohta uurida ja teda filmida ka.

Rahva seas on levinud uskumus, et puuk kukutab end sulle metsast puu otsast phe.
Ma olen oma imestuseks ka seda mti kuulnud. See on sama hea, kui et ilves varitseb sind puu otsas ja hppab sealt sulle phe. No miks peaks puuk olema puu otsas? Loodus on suhteliselt ratsionaalne, miks peaks puuk mngima lolli ja ronima puu otsa, ta pole ldse selleks kohandunud, et seal luurata. Puugil on rohkem arenenud lhnataju. Ta on ikka rohu sees. Seal passib ta, ja kui keegi lheb mda, rabab kinni. Millega see puuk hppab sealt puu otsas?

Kuidas end puugi eest kaitsta?
Putukatrje mrkaine lhn on tema jaoks ebameeldiv. Vtetel sain sellele jlile. he vikese olevuse filmimine on omaette probleem kui ta on poolteise-kahe millimeetri pikkune ja sa tahad teda suurelt kaadrisse saada, tuleb suurendada teda viis-kuus korda, see thendab, et pildivli muutub mnemillimeetriseks. Puugi suhteliselt aeglane liikumine muutub siis kohutavalt kiireks selle vlja mastaabi suhtes.
Kui paned puugi taimekese peale, on rohukrre vrelemine tohutu suur, pead rohulible lbipaistvasse kambrisse panema, tuule eest kaitsma. lilhifilmimine on keerukas protsess. Samas, puukidele ei meeldi seal krre otsas olla, lasevad jalga. Arutlesin: mida ma kll vlja mtlen, et nad sealt jalga ei laseks! Igasugu vahendeid proovisin, juhuslikult ks neist oli pihustatav mrk roomavate putukate trjeks, ks neist tavalistest poodides mgil olevaist. Mitte lendavate, aga roomavate putukate mrk. Mrisin katseks taime alumist osa, et puuk alla ei roniks ja jalga ei laseks. Siis oli huvitav vaadata, kuidas puuk judis mrgi lhedale, pras vlkkiirelt mber ja kohe les tagasi. Tunnetas, et see on tema jaoks ohtlik.
Panin selle omale krva taha, otsustasin proovida riiete peal. Mul on puugioht kogu aeg meeles ja kogemused on kurvad, kaitsta on kuidagi tarvis. Igahtune puugi jrelevaatus on tlikas. Lasin siis oma saabastele ja pksisrtele seda mrki ja mitte kski puuk ei hakanud klge! Prast katsetasin tkk aega, ilmeksimatult puuk vltis mrki, isegi niipalju, et kui puuk panna taime peale, ja sinna krvale asetada teine taim, millele on mrki lastud, kukutab puuk ennast ikkagi maha.

Nd pole Teid puuk ldse hammustanud?
On kll.

Kas unustasite mrki lasta?
Elu on ju mitmekesine. Rohi vib olla rinnakrgune, puugi haaramisekrgus on phimtteliselt pdra krgus. leni ei jua ennast mrgiga kokku lasta, seetttu krgest rohust vib mni puuk ikka tulla. Aga tnu sellele mrgile tunnen end ikka kllalt kaitstult.

Loodame, et film puugist saab kunagi rahastajad ja juab laiade massideni.
kki nd, kui Euroopa Liit saab teoks, leian toetust. Vib-olla saab ra testada, et puugist ikka viks filmi teha. Aga praegu meie vabariigis ei leia ma selleks mingit vimalust.

Klassiuks avaneb, nudlik ngu vaatab sisse. Me peame lahkuma, kuigi rkida tahaks veel paljust, niteks Marani uutest projektidest. Kohtumiseni. kki jrgmisel korral saab juba valmis puugifilmist rkida?



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet