3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Siil tahab elada inimese lhedal

Siil
Lehtikuva
Vib-olla enamik inimesi ei teagi, et Eestimaal elab kaks liiki siile harilik siil (Erinaceus europaeus) ja lunasiil (Erinaceus concolor). Oleme ju harjunud, et meil on ks hunt, ks karu, ks rebane ja ka ks siil. Tegelikult on siilekaks.

Teine siililiik ehk lunasiil avastati Eestis sna hiljuti, vaid paarikmne aasta eest. Harilik siil on levinud le kogu Eesti, vlja arvatud viksemad saared ja mandriosa lunapoolsed alad, mida asustab lunasiil. Lunasiil nagu nimigi tleb elab meil maa lunaosas ning tema levila kattub hariliku siili omaga vhe. Mnes Luna-Eesti paigas, nagu Viste, Vheru, Vastseliina ja Vrska, vib nha mlemat liiki krvuti jooksmas need asulad paiknevad kahe siililiigi levila piiril. Teadlaste DNA-anals nitas, et kokkupuutealadel annavad kaks siililiiki hbriidseid jrglasi, ks selline leiti Vrskas. Luna-Eesti on lunasiili levila phjapiiriks, tema asurkondade philevila jb aga meist luna poole ning ulatub kuni Itaalia, Kreeka ja Krimmini vlja.

Liigselt korrastatud aias siil elupaika ei leia. Mlema siililiigi elupaigad on Eestis ldiselt sama tpi: okaskerad elavad aedades, parkides, psastikes ja ka metsades. Meie phjamaises kliimas on nad koondunud inimese lhedale asulatesse, kus tihti paremad toitumis- ja varjevimalused ning on ka pisut soojem. Kuid inimese krval elades varitsevad siile inimtegevusest phjustatud ohud, nagu autoliiklus, ning aedade ja parkide liigne korrastamine. Kui kaovad prahihunnikud, tihedad psad ja lauavirnad ning hooned liigselt les putitatakse, kaovad ka siilile sobivad praod ja nsused hoonete all ning sissepsud kuuridesse jm krvalhoonetesse, kus osa siile talvitub. Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute pletamine.
Varjepaikade kadumine aedade ja hoonete liigklantsimise lbi on hukutanud siiliasurkondi niteks Rootsis. Selline loomavaenulik ja tihti asjatundmatu inimtegevus ohustab ka mitmeid teisi inimese lheduses elavaid loomi, nagu kahepaikseid, roomajaid, nahkhiiri ja paljusid teisi.

Lasteraamat luiskab siilidele unad ja seened ei meeldi. Kik lugejad ilmselt teavad, et talvel siilid magavad. Meie kliimas kestab siilide talvine uneperiood septembri lpust aprilli keskpaigani, seega umbes samas vahemikus kui putuktoidulisel nahkhiirel ja segatoidulisel kasetriibikul. Ka siilid on loomtoidulised. Lasteraamatud, mille piltidel siilid jalutavad seljas unad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei vasta tele. Meie siilid toituvad pisiloomadest, nagu putukad, teod, vihmaussid ja konnad; samuti loomakorjustest. Taimset toitu tarvitavad siilid vhe. Toitu leiavad nad oma istel rnnakutel, mida vib theldada isegi jahedatel del. Inimese krval elavaid siile kohatakse tihti prgipaikade mber nuuskimas. Mned panevad siilile tassi sisse piima, mille limpsimisel on siili konkurendiks tihti kass.
Siilide jooksuaeg on kevadel, prast talveune lppu. Nende jrglased snnivad peale jaanipeva. Juulikuus vib siiliperesid nha aedades ringi vudimas. Pesakonna suuruseks on keskmiselt neli kuni kuus siililast, kes lahkuvad pesast kolme ndala vanuselt. Poegi hooldab ainult emasloom. Pojad toituvad emapiimast 56 ndala vanuseni, pesast vljudes liiguvad ja toituvad nad omapead. Siilide eluiga ulatub kuni kmne aastani, keskmiselt 3 aastani.

Siili saab eristada ka no jrgi. Kaks siililiiki on vlimuselt sna sarnased, kuid teadlased on leidnud mitmeid diagnostilisi tunnuseid, mille abil saab neil liikidel hsti vahet teha. ldtuntud eristamistunnuseks on hariliku siili helehall khupool, mille keskel pruunikas pikitriip. Lunasiilil sellist khuvrvust pole. Temal on khu alaosa karvastik tumepruun ning rinnal lumivalge laik, mille suurus ja kuju varieerub isenditi. Heaks mramistunnuseks, eriti kehvades valgusoludes, on terav kontrast valge rinnalaigu ja seda ristava tumeda karvastiku vahel. Harilikul siilil sellist vrvuskontrasti pole, isegi kui khupoole karv tundub valkjas.
Kuid khupoole vrvust ja rinnalaiku saab nha ainult siilile khu alla vaadates. Ja ega see kerge pole teadlased, kes siilide eristamistunnuseid spetsiaalselt uurisid, kasutasid paksunahalisi kindaid siilide kttevtmiseks, et siis nende khualust uurida ja uusi liigitunnuseid kirjeldada.
htuhmaruses aias jooksval siilil seda tunnust ei ne. Temal neme aga teist head mramistunnust, mis on siili nol. Ilmneb, et harilikul siilil on ngu helehallikas ja silmast ninani kulgeb tumepruun pikivt. Lunasiili ngu on aga leni mustjas ning tumepruun pikivt puudub. Selle asemel on silma all kitsas valge, pgusat pintslitmmet meenutav ristivt, mis mnikord on vga nrk ja nhtav ainult hoolikal vaatlusel.



Matti Masing
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet