3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Siililegi selge

Vljend See on siililegi selge sellest Eesti Rahvaluule Arhiivis on prit 1981.aastast.

Folklooriuurijatele on hsti teada, et eri zhanrides vib inimese suhtumine mingisse loomaliigi esindajasse erinev olla. Nii vib muinasjuttude phjal kll arvata, et kneknd Siilile selge vljendab siili suhtes positiiv- e set hoiakut: hiidvgilase, karu, rebase, jnese krval on siil nrguke, kuid ometi neist kigist mistusega le.
Mrksa vastuolulisem on selle looma positsioon rahvauskumustes. Need on enamasti hekordsed teated eri paigust. Siili saab teisele inimesele sisse niduda, nagu usse, sisalikke ja konni; ta imeb lehma nisast piima ra nagu krnkonn nialoom; langetbisele on koos kohviga sisse joodetud siili verd; siilinaha suitsutamisega raviti vikelapse rahutut olekut; siili okkaga tuleb haigeid hambaid torkida; abieluvoodisse toob sinna pandud siil lastenne.

Mistatused siilist pilavad okkaid. Koos 1960.1970. aastate nn Armeenia mistatuste ja moodi linud keerdksimustega said aktuaalseks ka mistatused siilist. Pea kigis on kujutluspildi loomisel thelepanu keskmes selle looma iseloomulik tunnus tema okkad.
Mis on okastraat? Siili ja vihmaussi ristand.
Mis vahe on siilil ja jalgrattal? Istu peale, siis tunned.
Mis vahe on ema- ja isasiilil? Isasiilil on ks okas rohkem.
Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult.
Kas vib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: jah, vib, kui siil on petud; vib, kui on vras tagumik; siis, kui partei ksib.
Vanematel mistatustel anekdoodivrvingut pole, kuid ometi vib siingi tajuda humoorikat suhtumist. Ikka ja aina pratakse thelepanu siili okastele (nited on vljaandest Eesti mistatused).
Hall kera, okkaid tis? (Viru-Jaagupi, 1936).
ks saks ja sada nela? (Prnu- Jaagupi, 1896).
Prsas, pnjas, ise sna nelas, metsas lepapuu tika pl? (Paistu, 1888).
Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936).
Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936).
Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keeleksiraamatus mistatus Nina nirsis, karvad krsis? Seda mistatust on trkitud ige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka rahva seas, niteks edasiarendatuna Nina kirsis, karvad krsis, jalad all kui murakalehed?

Siil populaarsuselt vrdne hundi,jnese, karu ja rebasega. Anekdootide valdkonda kuuluvates tnapeva loomajuttudes on siil jnese, hundi, karu ja rebase krval traditsiooniline tegelane. Kuid niteks nirki, kobrast, metskitse vi ptra pole neisse juttudesse tegelaseks vetud. Jrgmine (absurdi)anekdoot on internetist.
Mehed pavad jekaldal kala. Udust ilmub siil ja ksib: Mehed, kas teil liimi on?
Ah, meil pole mingit liimi. Me pame kala.
Kmne minuti prast on siil tagasi: Mehed, ma tin teile liimi. [www. zone.ee/anektoot/absurd.htm]
Postimehe karikaturisti Urmas Nemvaltsi koomiksiteseeria loomtegelaste seas on siil vrdselt karu ja hundiga populaarne, aidates meil paremini mista inimhiskonnas toimuvat. Kui anekdootide siil vib isegi rusikakangelane olla, siis koomuskis tuleb tal mnigi kord suuremate lekohut taluda ja end tobukesena nidata. Siit sugeneb ksimus: kui tleme, et midagi on siililegi selge, siis kas kasutame seda snapaari vaid meeldiva kla prast vi peame testi siili taipamatuse vrdkujuks?

Kalevipoeg ja siil. Maailma eeposte parimaid tundjaid August Annist on Kalevipoja 12. loo tausta kohta mnnud, et rahvasuust prit Kalevipojamuistendite kige populaarsemaks vgiteoks tuleb pidada Kalevipoja lauavitlust ja siilile kasuka andmist. Loo eeskujuks on nhtavasti rahvusvaheline tekkemuistend, mille jrgi abivalmis siil saab endale okaskuue tnuks nutika nuande eest.
Siili hea taip tuleb ilmsiks tervelt kolmes muinasjututbis, tutvustatud on neid ka trkistes. Siil tuleb karu pesa juurde maja paluma. Karu lubabki ta enda selja taha. Kuid majaline nihutab end aina karule lhemale, kuni see lahkub. Siit hakkas levima tlus: Siil ajab karu pesast vlja, mistagi kasutatuna inimeste kitumise kohta. Teises jututbis on siil ja rebane pniseks kaevatud auku kukkunud. Siil annab rebasele nu surnut teeselda, et jahimees ta august vlja viskaks. Rebane lubab tnuks talle kana tuua, kuid unustab lubaduse. Jutt jtkub: siil soovitab rebasel kiigele astuda ning rebane satub paeltesse (raudadesse). Kolmandas muinasjutus otsustavad siil ja jnes vidu joosta. Siil kutsub abiks oma naise, kel teises pllu otsas tuleb hda: Mina juba siin! Kui kiiresti jnes ka pllu otsa ja tagasi ei jookse, kuuleb ta iga kord hdu mina juba siin! ja jb vistluses kaotajaks.

Siil toob imerohu. Kirjapanekuid siili imerohust on tervelt veerandsada. Kui siili pesale pulkadest pstaed mber teha, toob ta imerohu (maarjaheina), mille toimel pulgad maha kukuvad. Siilirohu omanik saab avada kik lukud. Tegemist on imevahendiga, taolisi on rahvausundis teisigi: ussikuninga kroon, snajalais, kaarna valge sulg.
Eesti kirdenurgas (Vaivara, Jhvi, Viru- Nigula khk) thendab siil maja juures karjanne kadu, kuid mujal on teda peetud just nneloomaks. Siili ngemine maja mbruses vi ka le tee minemas thendab head nne. Kes siilile halba teeb, sellele kasvavad siili okkad sisse vi keha peale vi juhtub muud halba.
Phalepa ja No teadetes on siili soovitatud maja juurde tuua madude trjeks. Tema targast tegutsemisest tuleohu puhul on kirjapanekuid Luna-Eestist. Olen Vana-Kastres 83-aastaselt Hilda Kuldmalt les kirjutanud meenutuse, mida lugedes pole kahtlust: siililegi on selge, et tuld tuleb hoida.

Siil kustutab. Seda isal oli. Isa vttis sed S pliidi alt vlja prgikhvli peale. Siil kis meile, alati anti talle piima. Isa ti teda tuppa, andis talle piima seal. Tema oli julge, nagu kass lakkus. Isa pani sed prgikhvli peale ja viskas sinna mber kindaid ja Tema vttis ja kandis kik need eemale sealt tule juurest, kindad ja riidekaltsud, ja siis hakkas seda tuld seal kustutama. Ikka tsuh ja tsuh slitas sinna peale, niikaua kui need sed olid kustunud seal. Haput piima ta hsti ei taha, aga sooja lpstu piima peale ta oli vga poiss. Tema harjub vga kiiresti. Kala sb ja liha vttis ka, aga soolaliha es taha (Vnnu, 1986).



Mall Hiieme
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet