3/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Petturitest kaunitarid

Taimed kasutavad tihti paljunemiseks vi toitumiseks putukaid ra, meelitades neid niteks magusa neste lhnaga, mida neil kuuejalgsetele tegelikult pakkuda pole. Sagedamini leiab pettureid just kige kaunimate seast, kelle imeilus lhnav is pole muud kui lks kergeusklike kohalemeelitamiseks.

Kaunis kuldking meelitab lhnaga. heks paremaks niteks putukate rakasutamisel on kaunis kuldking, Euroopa suurima iega kpaline. rakasutamine seisneb selles, et kuldkinga ied ei sisalda nektarit, mida heausksed kuuejalgsed sinna otsima tulevad. Enamgi veel, mnedele saab kuldkinga iest viimne peatuspaik.
Selleks, et putukas oletatavale nektarile ligi pseks, peab ta ie sisse minema. Ligimeelitatud kuuejalgne, mesilane niteks, laskub kingakujulisele huulele, kust ta, tnu libedale kaldservale, libiseb huule nsusesse. Sealt tagasi ronida pole nnetul mesilasel vimalik, sest kinga sisemus on kaetud libeda likihiga. Kui see tal kuidagiviisi nnestubki, jb talle ette sissepoole keerdunud serv. Vabadusse on vaid ks tee, ning see kulgeb tolmukate alt. Sealt lbi ronides saab kergeusklik kaasa pakikese tolmuteradega, mis kleepub putuka seljale. Selliselt kindlustab kuldking oma tolmlemise, sest eeldatavasti oli sissekukkunul ka eelmiste kingade klastusest kaasas tolmupakike,mis vahetatakse uue vastu vlja.

Kige mjusamaks vahendiks putuka ligimeelitamisel on lhn, mis toimib kui putukamagnet, meelitades ligi ka neid, kes suure vaeva ja thjade ktega juba hest iest vlja psesid. Teadlased on uurinud kuldkinga lhna erinevaid komponente, ning leidnud, et osa neist seostub putukail toiduga, osa aga pesa vi elupaiga lhnamrkidega. Enamgi veel, osa lhnakomponente meenutavad aga mningate mesilaste feromoone, mille abil isased emaseid ligi meelitavad.
Teiseks meelitusvahendiks on kinga phjas asuv lennuvli, mis mrgitud punaste tpikestega. Ka see meelitab paljusid ligi, sest teiste istaimede puhul thendab taoline mrgis ainult ht rikkalikult magusat nektarit , mida kuldkingast paraku ei leia.
Viksematele putukatele vib kingast vljasaamine osutuda vimatuks ning kuldkinga ilus is saab neile saatuslikuks. Kuid ka suuremad pole veel psenud, kui vaevaga kollasest lksust vlja ronitud. Siis vib iel oodata uus oht vike krabimblik, kes seal saaki varitseb ning vsinud mesilast surmava hammustusega kostitab. Nii et midagi ilusat, lhnavat ja suurt ei thenda alati head.

Krbesis mngib emast putukat. Kui kaunis kuldking meelitab naiivseid tolmeldajaid ligi olematu toidupalaga, siis ks teine kpaline kasutab hoopis isemoodi taktikat. Krbesis nimelt meelitab tolmeldajaid eelkige oma erilise iekujuga. Tema is meenutab krbest vi vikest mesilast, kes taimevarrel koha sisse vtnud. Krbesiel vib varrel olla kuni kmme it, kuid heaegselt avanenud on nendest tavaliselt kaks-kolm. Sametjas punakaspruun, umbes sentimeetripikkune huul on keskelt metalse laiguga ja viksemad iekattelehed meenutavad tundlaid. Kuid ainult ie kujule ei saa krbesis lootma jda, selleprast sarnaneb selle lhn emase kaevurherilase suguferomooni lhnaga, mis koosts ie omaprase kujuga kindlustabki tolmlemise. Kuju ja lhna seksikas kombinatsioon meelitab ligi isaseid putukaid, kes arvavad, et seal istub emane. Huulepealsed karvakesed juhivad paaritamist ritava isase sellisesse asendisse, et koos paaritamisharjutustega saab ta kaasa ka pakikese tolmuteradega, mis jrgmist it klastades sattub emakasuudmele. Sellise alatu pettuse ohvriks satuvad peamiselt noored, sjakoorunud isased.

Putukad sgiks toitainevaeses keskkonnas. Kpalised kasutavad putukaid oma sigimisstrateegiate elluviimiseks, kuid peale nende leidub ka taimi, kes putukaid toiduks kasutavad. Tavaliselt elavad need niisketes paikades, soodes ja rabades niteks, kus toitaineid maapinnas vhevitu. Troopikas leidub pris palju putuktoidulisi taimeliike. Ka meie looduses kohtab neid taimi, kes lihavatel putukatel hea maitsta lasevad, tuleb vaid igest kohast otsida.
Kige sagedamini kohtab rabas liikuja huulheina, kes laugaste res mrjas turbasamblas end pris mnusalt tunneb. Huulheinaliike on meil kaks: pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja maralehine huulhein (Drosera rotundifolia). Neid a kahte on lihtne eristada just lehe kuju jrgi: esimesel on see piklik ja teisel mar. Kui pikalehine huulhein armastab elada praktiliselt vees, siis maralehine eelistab kuivemat samblamtast. Kuigi huulheinad on putuktoidulised, on ka neil juurestik sammasjuurestik. Juurestiku thtsus aga vheneb, kui huulhein hakkab putukatest toituma, hiljem tidab see ainult kinnitusorgani lesannet.
Putukate pdmiseks on neil vlja arenenud lehed, mis varustatud lima ja karvakestega. Lima on vajalik nii putuka ligimeelitamiseks kui ka kinnihoidmiseks, eriti aga seedimiseks. Lehe mtmed ja kuju mravad ra ka saagi suuruse. maralehine huulhein on vimeline pdma kuni 2 mm suurusi putukaid, kuid pikalehine saab ka sentimeetrise krbsega hakkama.
Rabas ringi lendav putukas silmab vastupandamatult likivat huulheinalehte, mis on kindlasti kaetud rohke nektariga. Lehele maandudes tabab teda aga ebameeldiv llatus: putukas jb sinna kinni. Lehe pinnal olevad vikesed karvakesed annavad lehe rtes paiknevatele pikkadele karvakestele mrku, et need mber putuka praksid. Nd on saak kindlalt huulheina haardes ning seedimine vib alata. Kui saak seeditud, sirutuvad karvakesed uuesti lahti, et tuul jgi minema puhuks.

Viptakas meelitab putukat limaste lehtedega. Teine putuktoiduline taim, kes meil elab, on viptakas. Harilikku viptakat vib leida kikjal Eestis, kuid alpi viptakas kasvab ainult Saaremaal. Nii nagu huulhein, kasvab ka viptakas vesistes kohtades, kus mulla toitainetesisaldus on madal. Selle tttu saab ta pinnasest ainult vett, kuid toidu hankimisel peab ta usaldama oma maapinnal asuvaid kleepuva limaga kaetud lehti. Kui mni viksem putukas limast likivale lehele satub, kleepub ta sinna kinni. Mida rohkem saak rabeleb, seda enam hakkavad lehe nrmekarvakesed lima eritama. Edasi rullib viptakas aeglaselt lehe kokku, et paar peva saaki seedida.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet