17. maikuu päeval, kui Tartu Raekoja platsil laata peeti, astusid teiste hulgas püünele noored inimesed, kelle südameasjaks on meid ümbritsevat keskkonda kui mitte kaitsta, siis vähemalt looduse mõtlevate osistena elupaiga kestmajäämise koha pealt südant valutada. Suudlevad tudengid ei lasknud ennast segada – andsid vaikiva heakskiidu.
Kuu jagu varem oli Tartu Loodusmaja ökodraama konkursi välja kuulutanud. Ning mitte lihtsalt – et tulge noored ja tehke teatrit, levitage sõnumit. Teater eeldab ka elementaarsetest käsitööoskustest teadlik olemist.
Sestap korraldati eelnev (kiir)koolitus. Alustuseks kogunemine alma materi raa- i matukogu saalis, kus Marek Strandberg meid ümbritseva valusamaid murepunkte esitas, loodusesõbrast TÜ semiootika doktorant Ester Võsu keskkonna ja teatri kokkupuutepunktidest rääkis ning teatrikriitik Andres Keil vabaõhulavastuseks praktilisi näpunäiteid jagas.
Sellele järgnesid kaks kogunemist Tartu Teatrilabori ruumides, kus labori direktor Margus Kasterpalu ja Keil noorte isetehtud kaunikesi üle vaatasid ning veidi nõu andsid. Vaevalt, et noorte vahvad etteasted vaid koolituse vaimust kantuna toredaiks said. Pisukene õpetamine andis ainult veidi enesekindlust juurde. Pigem asi selles, et noored tõepoolest mõtlevad ja muret tunnevad. Korraldajad tänavad kõiki, kes nõu ja jõuga abiks olid.