2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Mistatud - leslangevate eostega seened

Jnesvaabik
Kolm aastat tagasi, 2002. aasta Looduse veebruarinumbris kirjutasin torikseente varasest elutegevusest: peva keskmise temperatuuri tusuga le 23 plusskraadi algab rohkete eoste valmimine. Tnavu tasub thelepanu prata sellega seotud kurioosumile: tuletaela, knnupessu, jnesvaabiku ja mitme teisegi tavalise torikulise kbara tuhmhall, -kollakas vi pruun laklg muutub piimvalgeks vi (jnesvaabikul) erksalt shokolaadpruuniks. Srmega katsudes neme, et seened on kattunud paksu eospulbriga. Sellest saame teada, et kes on seene elutegevuse thtis aeg eoste moodustumine. Tuletaela viljakeha allklje iga ruutsentimeeter annab peva jooksul keskeltlbi 50 miljonit eost. Viljakeha all, maapinnal vi rohttaimedel ei ne me mingit eosekirmet, kll aga pris paksu kihti seene lakljel nagu langeksid eosed lbi kbara lespoole.
Eosed valmivad torikulise pstiste, peente torukeste sisepinnal; sealt vlja kukkudes vastab nende langemiskiirus tavalistele fsikaseadustele. Fotol kujutatud jnesvaabiku eosed on keskmisena 8 mikromeetri pikkused ja 5,5 m lbimdus. Vastav valem annab kiiruseks 1 millimeeter sekundis; selle saame, kui korrutame eose pikkuse lbimduga ja jagame 40-ga. Isegi nrga tuule puhul, niteks 23 meetrit sekundis, on viljakehast vlja langenud eos viie sekundi prast mitte seenest pool sentimeetrit allpool, vaid 1015 meetri kaugusel. Et tuulehk ei liigu sirgjooneliselt, vaid keeristena ja ebahtlaselt, kanduvad eosed pilvekestena nii kaugele kui ka krgemale. Vhemalt osalt.

Kust saavad aga eosed vabanemiskohast lespoole, seenekbara alt selle peale? 101 aastat tagasi arvas R. Falck, et nii seene elutegevuse, selles toituvate putukavastsete kui ka tumedale kbarale langevate pikesekiirte tttu on viljakehad mbritsevast hust soojemad ja tekitavad tuuleta ilmaga hu tusva konvektsioonihoovuse. Vib-olla aitab eoste huga lapinnale liikumisele kaasa ka viljakehade voolujooneline kuju? Pool sajandit tagasi olin sellest vanast ideest haaratud ja mtsin Jrvselja plismetsas, kui palju viljakeha mbritsevast hust soojem on; sain tollaseid primitiivseid mdikuid kasutades erinevuseks paar kraadi. Minu juhendaja, professor A. Bondarzew tmbas vastava ligu mu vitekirjast maha ning snas sbralikult: noormees, ks asi on midagi vita, teine asi aga seda testada.

1960-ndail vitis midagi taolist veel ks noor mkoloog. Tema artikkel on kirjutatud gruusia keeles; sain aru ainult sellest, et temagi piirdus testuseta oletusega. Aastal 1973 leidis aerobioloogia klassik P. H. Gregory, et see ebaselge ksimus vajab eksperimentaalset uurimist. Niipalju kui tean, pole seda keegi ette vtnud. Sajandivanune lihtne mte pole siianigi korralikku ksitlust leidnud.



Erast Parmasto - Seenevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet